Müürsepa kutsestandardid (0)

KUTSESTANDARD
Müürsepp I
13-18062008-26/3
Müürsepp II
13-18062008-27/4
Müürsepp III
13-18062008-28/3

MÜÜRSEPP I, II, III

EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU

EESSÕNA

Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A – Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile.
Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus :
Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool
Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Jüri Orlov AS Merko Ehitus
Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT
Enn Siim EMV
2005 aasta juunis viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, millesse kaasati Eesti erinevate ettevõtete ja koolitajate esindajad Eesti erinevatest piirkondadest.
Müürsepp I, II, III kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi.
Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena.
Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 14. juunil 2005. a Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr. 19 kinnitatud müürsepp I, II, III kutsestandard.
Käesolev müürsepp I, II, III kutsestandard on kinnitatud 18. juunil 2008 a. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr 28.
Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse.
1 KASUTUSALA
Kutsestandardite kasutusala on järgmine:

töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine

õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine

eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine

aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks

KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori1 järgi kuulub müürsepatöö ehituse tegevusalasse, kood 454.
Ametite Klassifikaatori2 järgi kuulub müürsepp 7. pearühma “Oskus- ja käsitöölised”, kood 7122.

KUTSENIMETUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONI TASE

Eesti keeles: Müürsepp I, II, III
Inglise keeles: Mason I, II, III
Soome keeles: Muurari I, II, III
Vene keeles: Каменщик I, II, III

KUTSEKIRJELDUS

Müürsepad kasutavad telliseid, looduskive ja sarnaseid materjale vundamentide, seinte jm. piirde- ning kandekonstruktsioonide jne. ehitamiseks, samuti teevad ka väikesemahulisi betoonitöid.
Põhilised tööülesanded on looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest seinte, vaheseinte, kaminate ja teiste ehituselementide nagu korstnate, postide, võlvide ehitamine ja remont , tellingute püstitamine.
Betoonitöödel kuulub tööülesannetesse betoon - ja raudbetoonkonstruktsioonide tegemine, monteeritava raketise ettevalmistamine ja monteerimine , seinteavade sildamine jms.
Töötingimused võivad olla muutuvad – töötatakse nii sees kui väljas. Vajalik on normaalne füüsiline vorm, hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus.
Müürsepp peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid.
I kutsekvalifikatsiooni tõendamisel peab lisaks üld- ja põhioskustele ning - teadmistele valdama käesoleva standardi punktis 5.3. esitatud erioskustest ja -teadmistest vähemalt ühte kesktasemel, II kutsekvalifikatsiooni tõendamisel vähemalt kahte erioskust, -teadmist kesktasemel.
I kvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav haridustase põhiharidus, nõutav on vähemalt 2 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane koolitus.
Vastava kutsehariduse omamise korral taotlejale töökogemuse nõuet ei esitata .
II kvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav haridustase põhiharidus, nõutav on vähemalt 3 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane täiendkoolitus.
Vastava kutsehariduse omandanutel on nõutav 1-aastane kutsealane töökogemus ja erialane täiendkoolitus.
III kvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav haridustase keskharidus , II kvalifikatsiooni omandanutel on lisaks nõutav vähemalt 2 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane täiendkoolitus ning juhtimisalane baaskoolitus.
Vastava kutsekeskhariduse omamise korral (II kvalifikatsiooni puudumisel) on nõutav 3 aastat töökogemust ja erialane täiendkoolitus ning juhtimisalane baaskoolitus.
I kutsekvalifikatsiooni omandanud töötaja (õppinud tööline) omab valmisolekut töötamiseks juhendamisel või meeskonnas, on osaliselt iseseisev.
II kutsekvalifikatsiooni omandanu (oskustööline) täidab oma tööülesandeid iseseisvalt, III kutsekvalifikatsiooni omaja (meistertööline) on võimeline juhendama noortöölisi ja õpilasi ning edasi õpetama kutsealaseid teadmisi ja oskusi, on valmis vastutama ressursside jagamise ning teiste töö tulemuste eest. Oluline on oma ettevõtte esindamise ning klientidega suhtlemise oskus
IV-V kvalifikatsioon seonduvad inseneritasemega ja ei ole käesolevas kutsestandardis käsitletud.

KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B)

5.1 Üldoskused ja -teadmised
5.1.1 Majandus – algtase

majanduse põhimõisted

ettevõtluse põhialused
5.1.2 Tööõigus – algtase
5.2.3 Suhtlemisoskus – I, II-algtase, III- kesktase
5.1.4 Klienditeenindus – I, II-nõue puudub, III - algtase
5.1.5 Töökeskkonna ohutus – kesktase

töötervishoid ja tööhügieen

tuleohutus ning tulekustutusvahendid

elektriohutus

jäätmekäitlus, keskkonnaohutus

esmaabi
5.1.6 Keeleoskus (eestikeelne kutsealane sõnavara) – kesktase (vt lisa C)
5.1.7 Töögrupi juhtimisoskus – I, II-nõue puudub, III-algtase
5.2 Põhioskused ja -teadmised
Kõigile ehitusvaldkonna kutsetele ühised:
5.2.1 Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) tundmine ja tööle ning sellega seotud materjalidele kehtestatud nõuete tundmine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.2 Tööohutus ehitustöödel – I, II-kesktase, III-kõrgtase

tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ehitustöödel

põhilised ohuallikaid ehitusobjektidel, nende määratlemine, äratundmine ja vältimine või kõrvaldamine

pääste- ja kaitsevahendite kasutamine

tegutsemine tööõnnetuse korral
5.2.3 Oma töö nõuetekohane ja ohutu korraldamine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.4 Materjalikulu ja tööaja arvestamine – I, II-algtase, III-kesktase
5.2.5 Ehitusjooniste lugemine – I-algtase, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.6 Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine – I, II-nõue puudub, III-algtase
5.2.7 Ehitusmõõtmine – I-algtase, II, III-kesktase

peamiste ehituslike mõõtmete mahamärkimine

kõrgusmärkide ülekandmine

lihtsamate ehitusmõõteriistade kasutamine
5.2.8 Ehitamise üldpõhimõtted – kesktase

ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis

ehituse üldmõisted ja -terminid

ehitamise etapid, konstruktsioonid , tüüpehitised
5.2.9 Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused – kesktase
5.2.10 Põhilised ehitustööriistad ja masinad – I, II-kesktase, III-kõrgtase
Kutsealased põhioskused ja -teadmised:
5.2.11 Troppimisoskus
5.2.12 Müüritööde tehnoloogia ja seinte ladumine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.13 Puhasvuugiga müüri ladumine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.14 Lihtsamad montaaži- ja betoonitööd – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.15 Korstnate ja suitsulõõride ladumine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.16 Hüdroisolatsioonitööd – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.17 Tellingute ja töölavade koostamine ning paigaldamine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.18 Lihtsate raketiste valmistamine – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.19 Sarrusetööd – I, II-kesktase, III-kõrgtase
5.2.20 Soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamine – I, II-kesktase, III-kõrgtase

5.3 Lisaoskused ja -teadmised

5.3.1 Restaureerimistööd
5.3.2 Betoneerimine
5.3.3 Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine
5.3.4 Keerukate võlvide ja silluste ladumine
5.4 Isikuomadused ja võimed

loogiline mõtlemine

ruumiline kujutlusvõime

kohanemisvõime : keskkonnataluvus , pingetaluvus, stressitaluvus

koostöövalmidus

teenindusvalmidus

õpivõime

füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime

liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon

hea nägemine

6 KEHTIVUSAEG

Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.
Lisa A

KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID

Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele , väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.
I tase – töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
II tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
III tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
IV tase – töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest;
V tase – töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
Lisa B
KUTSEOSKUSNÕUDED
Üldoskused ja -teadmised – tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised – kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised – nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised – soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed – nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.

KONKREETSETE TEADMISTE JA OSKUSTE TASEMETE KIRJELDUSED

Algtase – mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine .
Kesktase – mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlemine, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste keerukate töövõtete valdamine.
Lisa C
KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED
A1
A2
B1
B2
C1
C2
MÕISTMINE
MÕISTMINE
Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.
Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühi-keste, lihtsate ja selgelt välja-hääldatud ütluste põhisisust.
Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või mulle huvitavaid teemasid .
Saan aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.
Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan suurema vaevata aru tele-programmidest ja filmidest.
Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks.
KUULAMINE
Saan aru tuttavatest nimedest , sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.
Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid , tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.
Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast.
Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.
Saan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleli- selt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.
LUGEMINE
RÄÄKIMINE
RÄÄKIMINE
Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.
Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida.
Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused.
Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada.
Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaan-selt, väljendeid eriti otsi-mata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.
Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad.
SUULINE SUHTLUS
Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen .
Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid .
Oskan selgelt ja üksik-asjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.
Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.
Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat .
SUULINE ESITUS
KIRJUTAMINE
Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).
Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks.
Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.
Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte .
Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili.
Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjandus-likke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsen-sioone.
KIRJUTAMINE
Tabel. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala
1 Statistical classification of economics activities in the European Community ( NACE ) eestistatud versioon
2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon
8
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“