RISKI-JA OHUTUSÕPETUS (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Muu - Riski- ja ohutusõpetus

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Kinnisvara haldamine
xxx
RISKI-JA OHUTUSÕPETUS
Riskianalüüs
Õppejõud: xxx
Tallinn 2014

SISSEJUHATUS
Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid , ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad.
Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid.
Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab mõjutada ainult neid tegureid, mille olemasolust ja tekkepõhjustest ollakse teadlikud.
Riskianalüüsi koostamisel lähtusin 2014 aastal uuenenud Äripäev AS poolt välja antud "Töötervishoid ja-ohutus" käsiraamatust, EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest.
Riskianalüüsi koostamise ajaline järjestus:

Töökeskkonna riskide kaardistamine töötajalt ankeediga info kogumise abil – 05.12.2014;

Töötaja intervjueerimine, töökohtade paikülevaatus – 05.12.2014;

Riskianalüüsi vormistamine – 08.12.2014.

TERMINID
Risk 
Risk väljendab enamasti mingi sündmuse juhtumise tõenäosust. Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub. Kui ta puutub mingi lahustiga kokku kogu päeva jooksul, on hinnang riskile palju tõsisem kui juhul, mil kokkupuude sama kemikaaliga on episoodiline , nt 30 minutit päevas. Sama kehtib enamiku tegurite puhul, olgu selleks müra , füüsiline koormus või vaimne pinge. 
Riskidele hinnangu andmisel tuleks silmas pidada ka ohustatud isikute hulka – mida rohkem inimesi on samast tegurist korraga ohustatud, seda rangem hinnang tuleks anda.  
Eesti keeles peetakse sageli mõisteid risk ja oht samatähenduslikeks, kuigi neile püütakse anda ka erinevaid tähendusi. Enamikul juhtudel ei olegi mõtet eristada eestikeelset sõna oht inglise keelest laenatud riskist. Mõnel juhul peetakse sobilikuks tähistada sõnaga oht midagi abstraktset või kvalitatiivset ja sõnaga risk hinnatud määraga ohtu ehk kvantitatiivse iseloomuga nähtust.  
Riskianalüüs 
Metoodikate ja allikate kohaselt on riskianalüüsil varieeruv tähendus. Praegusel juhul on segaduse vältimiseks kasutatud pigem sõnaühendit töötingimuste hindamine või riski hindamine – viimast kasutatakse ka riskianalüüsi sünonüümina. Töötingimustele hinnangu andmisel lähtutakse eeskätt töötingimuste võimalikust mõjust töötajate tervisele.  
Riskianalüüsi mõiste on enamasti laiem, hõlmates peale riskide hindamise ka meetmete väljatöötamist ohu vähendamiseks. Protsessi, mis algab ohutegurite väljaselgitamisega ja lõpeb asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise ja selle tõhususe hindamisega, nimetakse ka riskide haldamiseks .  
Töökeskkond  
Termin töökeskkond on laialt kasutusel, kuid sellegi mõiste määratlus varieerub . Termini otsene tähendus – keskkond – ongi tema suurim puudus, sest töötaja tervist mõjutavad peale traditsiooniliste keskkonnatingimuste veel paljud tegurid, nt töökorraldus, füsioloogilised mõjurid, vaimne pinge, mis pelgalt keskkonnatingimusi silmas pidades jääksid hoopis käsitlemata. Vahel ongi otstarbekas käsitleda eraldi materiaalset (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised tegurid) ning psühhosotsiaalset keskkonda. Kõik tegurid – nii keskkonnatingimused kui ka töö iseloomust ning töökorraldusest tingitud materiaalse keskkonnaga kaudselt seostatavad mõjurid – peaksid mahtuma üldmõiste töötingimused alla.  
Tööruum ja töökoht, mille all tuleb mõista tööruumi ja töökoha mõõtmeid ning kujundust, oluline komponent on mööbel ja kas seda on võimalik kohandada tööks ja töötaja kasvule. Otstarbekas on käsitleda ka töövahendeid – tööriistu ja materjale –, kas need sobivad asjaomaseks tööks ja töötajale. Ka tööruumi või konkreetse ülesande täitmiseks ettenähtud töökoha hindamisel tuleb silmas pidada, kas see on kujundatud otstarbekalt ja kas seal on piisavalt ruumi ettenähtud töö tegemiseks.  
Töötingimused  
Töötingimusi käsitlevad mitmed õigusaktid . Töötingimuste lühiloetelu on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 2. peatükis ning täiendavalt selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruses nr 176 “ Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Eriomaseid nõudeid käsitlevad paljud sotsiaalministri ja vabariigi valitsuse määrused.
Töökeskkonna riskide hindamise põhielemendid
Riskianalüüsi põhietapid on: 

riskide tuvastamine;

riski hindamine ehk riski mõju kirjeldamine ja selle tõsiduse astme määramine;

riski ohjamine ehk haldamine koos hinnanguga selle tõhususele.

Esmalt tuleb välja selgitada kõik ohud, ükskõik kui tühised need ka ei tundu. Seda etappi nimetatakse riskitegurite tuvastamiseks. Kõige käepärasem viis riskide tuvastamiseks on vaatlus . Ohud võivad ilmneda ka alles töökeskkonna parameetrite mõõtmisel, töötajate tervisekontrollil, töötajate küsitlusel või mõnel muul viisil.
Riskide hindamisel püüame kirjeldada, kuidas ohutegur töötaja tervist ohustab. Selleks tuleb teada ohutegurite toimet inimorganismile ja käitumist keskkonnas. Riski suurust saab hinnata otsesel või kaudsel mõõtmisel, erandolukorras töötajate terviseuuringuid tehes. Oluline on hinnata töötajate ajalist kokkupuudet ohuteguriga, teiste tegurite soodustavat või neutraliseerivat mõju ja sedagi, kui paljud töötajatest on sellest ohutegurist ohustatud. Vahel on tarvis täiendavalt hinnata ka ohuteguri mõju keskkonnale või elanikele, nt kemikaalide kasutamisel. 
Riskide ohjamisel peab esmatähtis olema võimalikult paljude töötajate kaitsmine, samuti tuleb rakendada kiireid lahendusi (pole mõtet unistada meetmetest, mida kunagi ellu ei viida) ning eelistada üldisi abinõusid individuaalsetele kaitsevahenditele, nt eelistada ventilatsiooni parendamist respiraatoritele. Abinõude valikul tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast; mõnes teises ettevõttes rakendatavate abinõude ülekandmine enda omasse ei pruugi anda häid tulemusi, kui tööruumid või kasutatav tehnoloogia pole sarnased. Väikesed erinevused võivad vahel mängida otsustavat rolli.  
Töökorraldusega seotud ohutegurid: töö- ja puhkeaja korraldus, töökoormuse jaotus tööpäeva ja töönädala vältel, töötajate olmetingimused töökohal, tööülesannete jaotus ja vastavus töötaja võimetele ning väljaõppele. Regulaarsed puhkepausid on töövõime ja tervise säilimise eelduseks. Raskemate tööde puhul peab puhkama sagedamini, mõne iseäranis raske töö puhul võivad puhkepausid moodustada tööpäevast isegi suurema osa. Probleem peitub selles, et ette puhata pole võimalik, puhkepausi edasilükkamine aga pikendab selle kestust (kestuse määrab ära organismi taastumiseks vajalik aeg) mitte summaarsena, vaid lausa eksponentsiaalselt. Nii võib mõne töö
puhul puhkepausi edasilükkamine poole tunni võrra nõuda taastumiseks 10 minuti asemel 30 ja rohkem minutit. 
Psühhosotsiaalsed tegurid kattuvad osaliselt töökorralduse ja vaimset pinget mõjutavate asjaoludega, ent siiski tuleb omaette käsitleda töötajate motivatsiooni või selle puudumist, töö ja töökoha prestiiži, karjäärivõimalusi jmt. Nii kujuneb ühtviisi ebasoodne olukord nii töötajal, kes teeb hea palga eest ebahuvitavat või ebameeldivat tööd, kui ka töötajal, kes tegeleb küll oma lemmikalaga, ent kelle töötasu ei võimalda normaalselt ära elada. Kollektiivisisesed suhted, aga ka suhted klientide ja partneritega on olulised psühhosotsiaalsed tegurid. 

METOODIKA
Riskianalüüsi koostamisel lähtuti EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest.
Riskianalüüsi käigus kaardistati töötajate töölaadist ja töökeskkonnast tulenevad ohutegurid.
Ohutegurite kaardistamiseks paluti töötajal täita töökeskkonna kaardistamise ankeet . Täiendav ja ankeetides kirjeldatud riskide täpsustav hindamine toimus ankeedi täitmisele järgnenud töötaja-intervjueeria vahelise vestluse käigus ja töökoha paikülevaatuse käigus. Riskitaseme hindamisel lähtuti tabelis 1 toodud maatrikstabelist.
Tagajärjed
Tõenäosus
Tööga seotud
Tööst põhjustatud
Kutsehaigus
haigestumine on
haigestumine
Raske tervise-
ebareaalne
Kerge trauma
kahjustus, surm
Väga ebatõenäoline
Vähene risk
Vastuvõetav risk
Keskmine risk
I
II
III
Tõenäoline
Vastuvõetav risk
Keskmine risk
Suur risk
II
III
IV
Väga tõenäoline
Keskmine risk
Suur risk
Talumatu risk
III
IV
V
Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks
Vähene risk (I tase) – erilisi abinõusid ei vajata.
Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel.
Keskmine risk (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.
Suur risk (IV tase) – nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist.
Talumatu risk (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui risk on kõrvaldatud või vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.
Võimalikest ohuteguritest valiti edasiseks analüüsimiseks need, mis kujutavad endast reaalset ohtu tervisele ja millega puututakse kokku igapäevases tööprotsessis.

TÖÖKESKKONNA VAATLUS JA ÜLDHINNANG

Asutuse ja töökoha üldine iseloomustus
Äripäev AS asub Tallinnas, Pärnu mnt 105 olevas büroohoones. Hoone valmis 1998 aastal ning selle ehitusalune pind on 2317. Hoone on 14-korruseline ning hinnatav töökoht asub 3 korrusel. Töökohale on võimalik liikuda trepist kui ka liftiga.
Vaadeldav tööpositsioon on ärikliendi konsultant, kelle tööaeg on esmaspäevast reedeni 13.00-17.00 ehk neli tundi päevas. Töötajal lõunapaus puudub, kuid lühikesi pause võib töötaja ise endale planeerida.
Töökoht asub hoone 3 korrusel, kus on suur avatud ruum, väikeste eraldusseintega. Ruumis asuvad peale vaadeldava töötaja veel samaaegselt olenevalt päevast 14-16 töötajat. Töö on vahetustega: hommikuse vahetuse tööpäev kestab 8.45-12.45 ning seejärel on 15 minutit pausi ning teine vahetus alustab 13.00-17.00. Kokku töötab ruumis päeva jooksul umbes 29 töötajat.
Ruum on tagatud uudse tehnoloogiaga, sh mehaaniline ventilatsioon, tehnika. Igal töökohal on olemas arvutikomplekt, laualamp, kapid, telefon.

Töötaja hinnang
Töötaja, kes viibib töökohal päevast päeva, tajub kõige paremini, millised tegurid teda enim häirivad. Ainult töötaja teab, mida ta tunneb pärast mõne tööülesande täitmist või rutiinsete tegevuste puhul pärast esimest töötundi, tööpäeva lõpul, töönädala lõpul. Seda teavet ei tohi riskide hindamisel ignoreerida. Oluline on arvestada töötaja arvamusega psühhosotsiaalsete riskide hindamisel, kus erinevad osalised näevad olukorda erinevalt, kuid kõrvaltvaataja ei pruugi midagi kahtlast aduda.
Töötajate hinnang töötingimustele on väga tähtis. Tihti ollakse oma töökoha oludega sedavõrd harjunud , et riskide esinemist ei peeta tõenäoliseks, siiski ei pruugi see alati nii olla. Isegi kui töökohal valitsevad pealtnäha head töötingimused, ei pruugi need mõne nüansi puhul töötajale sobida, inimeste eelistused on lihtsalt erinevad. Niisugustest esmapilgul tühistest asjadest võib sugeneda kestev rahulolematus oma töö ja töökeskkonnaga ning vaevalt see tööviljakusele eriti kaasa aitab. Töötajaga tuleb kindlasti rääkida, et teada saada, mis talle rõõmu või muret valmistab.
Tabelis nr.2 on näha ärikliendi konsultandi hinnangut oma töökohale ning meetmeid probleemide lahendamiseks. 
Üheks põhiprobleemiks oli töötaja pidev monitoriga töötamine ja sellest tingitud silmade väsimine. Selle probleemi lahenduseks lisasin kuvariga töötamise juhendi (LISA 1).
Tabel 2. Hinnang riskiteguritele

LISA 1
__________________ (juriidilise isiku nimi) KINNITAN: Ohutusjuhend nr _____
___________________
(allkiri)
___________________
(ees-ja perekonnanimi , ametikoht )
„___”_____________.a
Ohutusjuhend kuvariga töötamisel
1. Üldnõuded
a. Nõuded töötajale
Töötaja peab olema antud tööks välja õpetatud ja ohutuse alal juhendatud: ta peab oskama kasutada tööks ette nähtud tarkvara ning kasutada ja reguleerida riistvara . Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all või tervislikus seisundis, mis takistab kõikide ohutusnõuete täitmist.

Nõuded arvutitöökohale

Töölaud või -pind peab olema küllaldaselt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri ja osutusseadiste (hiir), dokumendihoidja ning kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist. Sobivaks paigutuseks tuleb lugeda sellist, kus ekraan , klaviatuur ja töötaja ise asuvad ühel sirgel

Töölaua all peab olema jalgadele vaba ruumi vähemalt 45 cm põlvede kõrgusel ja 65 cm põranda tasapinnal

Töölaua kõrgus peab olema töötajale kohane: töötamine ei tohi tekitada vaevusi kätes. Õlad ei tohi olla ülestõstetud asendis, soovitavalt võiksid küünarvarred olla kergelt rippuvas asendis, et moodustuks nürinurk õlavarre ja küünarvarre vahele

Töötool peab olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad ; kui töötool seda võimaldab, on soovitav reguleerida istme kaldenurk nürinurka suurusega ~110º. Kui antud soovitust ei ole võimalik järgida, peab tooli seljatugi toetama maksimaalselt alaselga

Kuvari kõrgus peab võimaldama ekraani jälgida pea vabas asendis (soovitavalt 15 - 35º allapoole silmade kõrgusest)

Valgusallikad ja aknad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti

Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust; valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt

Seadme juhtmed peavad olema paigaldatud kindlalt, nii et laua all ega laua kõrval poleks võimalik neisse takerduda

c. Nõuded töövahendile

Kujutis kuvaril peab olema selgete piirjoontega ja stabiilne; kuvari kujutise parameetrid ning kuvari kaldenurk peavad olema reguleeritavad

Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes; klaviatuuri ees ja kõrval peab olema piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks ja hiire kasutamiseks

Tarkvara peab sobima tööülesande täitmiseks

Tarkvara peab olema lihtne kasutada ning võimaluse korral olema kohandatav kasutaja

teadmiste ja oskuste tasemele
2. Tööga seonduvad ohud

Tööõnnetuse võivad põhjustada

Elektriseadmete rike

Komistamine ja kukkumine töökohale tulles või sealt lahkudes

Ebastabiilne töötool

Tööga seotud haigestumist ja kutsehaigust võivad põhjustada

Pidev istumine ühetaolises asendis ning üksikute kehaosade pidev koormus (lülisamba kaela- nimmepiirkond , õlavööde, küünarvarred, randmed)

Pingeline töö silmadega ning halvad valgustustingimused

Muud ebasoodsad keskkonnatingimused töökohal, nt tuuletõmbus, sobimatult madal või kõrge õhutemperatuur, müra

Liiga suur töökoormus, pingeolukorrad tööl, liiga suur vastutus, mis võivad tekitada muutusi töötaja psüühilises seisundis

3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise vältimine

Tegevused enne tööd

Töökohalt kõrvaldada kõik tööks mittevajalikud esemed

Veenduda töökoha küllaldases ja otstarbekas valgustatuses

Kontrollida tooli asendit ja vajadusel reguleerida see mugavaks

Veenduda, et kuvarilt ei peegeldu mõni valgusallikas ning et nägemisväljas ei ole häirivaid eredavärvilisi esemeid

Veenduda, et kõik ühendusjuhtmed töökohal on kindlalt kinnitatud ning ei ripne ega vedele jalus; kontrollida, et kõik pistikud on terved ja korralikult ühendatud pistikupesadesse

Lülitada arvuti sisse ja kontrollida, et see töötab tõrgeteta

Tegevused töö ajal

Töö ajal ei tegeleta kõrvaliste asjadega ega ei vestelda kõrvaliste isikutega

Töökohal ei tohi süüa ega juua, sest see võib hajutada tähelepanu ning rikkuda töötulemust, aga ka arvuti lisaseadmeid (klaviatuur, hiir)

Töökoht tuleb hoida puhtana, vahekäigud ja lauaalune vabad ja takistusteta

Oma tööülesanded tuleb korraldada selliselt , et arvutiga tehtavad ülesanded vahelduksid n-ö arvutivabade ülesannetega

Kui eelmist punkti ei ole võimalik täita, tuleb korraldada töö selliselt, et 10% tööajast moodustaksid puhkepausid (54 minuti töötamise järel tuleb teha 6-minutiline paus). Tuleb kinni pidada ettenähtud puhkepausidest ning soovitavalt teha lõõgastavaid harjutusi, sirutada või ringutada, et vältida füüsilisest ülekoormusest tingitud tervisehäireid

Tegevused töö lõpetades

Seisata arvutiprogramm ning vajadusel lülitada välja arvuti ja kuvar

Korrastada ja puhastada töökoht

Teatada töö vahetule korraldajale ilmnenud puudustest

4. Käitumine õnnetusohu korral

Õnnetusohu korral tuleb arvutiprogramm seisata ja seadmed välja lülitada, teatada ohust töö vahetule korraldajale ning lahkuda ohtlikust alast. Kui ohtlikku olukorda õnnestub lahendada omal jõul, tuleb esmalt oht kõrvaldada ning seejärel teatada juhtunust töö vahetule korraldajale.

Toimunud õnnetuse korral tuleb arvutiprogramm seisata ja seadmed välja lülitada, toimetada kannatanu ohtlikust alast välja ja anda talle esmaabi või kutsuda koolitatud esmaabiandja ning teatada juhtunust töö vahetule korraldajale. Pärast toimunut peab säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu need olid tööõnnetuse momendil , kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu.
15

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 20 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helikiima Õppematerjali autor

Riskianalüüs ettevõtte näitel.

riskianalüüs töökoht töötaja kuva käsiraamat

Sarnased õppematerjalid

doc

Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases

FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht...................................................................................................................

Töö keskkona ohutus

doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................

Tööohutus ja tervishoid

docx

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1.Üldine asutuse iseloomustus................................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesannete kirjeldus........

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

Ülekoormustraumad ja nende vältimine

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14

Maalritööd

docx

Töökeskkonnaohutus Riskianalüüs

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jä?

Riskianalüüs ja keskkonnaohutus

pdf

Töökoha riskide hindamine ja kontroll

TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Risk

Riski- ja ohutusõpetus

doc

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA........................................................................................................

Tööohutus ja töötervishoid

docx

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS..............................................4 2. TER

Riskianalüüs ja keskkonnaohutus

Rohkem sarnaseid