Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SEMINAR ASJAÕIGUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B - l 60 000 euro ulatuses?
  • Millises järjekorras hüpoteegid on ?
  • Kui olete hüvitanud" ?
SEITSMES SEMINAR
Läbisadav katus
O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks.
Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale täitemenetluse kulude mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses?
O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000
B kasuks kantud hüpoteek 14.12.2013 200 000 eurot 60 000
17.02.2004 30 000 eurot (katuse parandus)
140 000 eurot sundmüügist saadud raha ülejääk .
Hüpotees : AÕS § 325 lg 1 § 352 ja § 353 alusel ?
Eeldused:
  • Kas on seatud hüpoteek ? +
  • nõue ? + (A on nõue 90 000 ja B 60 000)
  • tagatis kokkulepe ? +
  • sundtäitmise kokkulepe ? (vorm notariaalselt tõestatud)
  • millises järjekorras hüpoteegid on ? (§ 59 ) ajaliselt on eespool A ja tema peab saama oma nõude täielikus ulatuses rahuldatud ja B saab selle mis alles jääb. A saab oma raha ja B jääb 50 000. 10 000 jääb tasumata. 30 000 on veel A saamata AÕS § 334 (vajalik, kui soovitakse teha tegevusi, kui kinnisasjal on hüpoteek).
  • § 334 lg 2 ja lg 3 ?
    • oluline vähenemine ? + A tekkis veel hüpoteek mille väärtus on 30 000 eurot. A tuleb 120 000 eurot ära maksta. Tema kaks hüpoteeki on B hüpoteegist ees pool. B saab ainult selle mis on üle. Saab siis 20 000 eurot. A hüpoteek on suurem, kui on kinnistusraamatust on näha. 40 000 jääb B hüvitamata ja B saab seda nõuda isiklikult temalt, pöörduda kohtusse, arestitakse tema kontod jne.

    Ostueesõigus
    Müüja M ja ostja O sõlmivad müügilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna . Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma . O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast.
    M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K teha selleks, et ta saaks kinnisasja omanikuks ja valdajaks?
    EELNEVALT OLNUD EKSAMI KAASUS.
    Hüpotees: Kas K saab nõuda M-ilt omandit ja valdust VÕS § 108 lg 2 alusel?
    Eeldused:
  • kohustuse olemasolu ? VÕS § 244 lg 1 + § 208 lg 1
  • välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2
    • võimatu +
    • M on omanik ?
    • AÕS § 63 lg 5 ?
    • kas võib olla tühine AÕS § 63 lg 3 või lg 4 ?
    • eelmärge ? AÕS § 257 lg 3
    • nõude kahjustamine ? +

    O kanti õiguspäraselt kinnisturaamatusse. Ostueesõiguse teostamiseks on kinnisasjade puhul 30 päeva.
  • vastuväide ? AÕS § 261 brim 1 3 000000 eurot + tahab katuse parandamise hüvitst ja lipumasti püstitamise hüvitamist.
  • kas VÕS § 110 tuleb õigus öelda "ma ei tule enne välja, kui olete hüvitanud" ?
    • sissenõutav nõue ? AÕS § 88 lg 1 kas tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 ( vajalik kulutus on katus) +
    • tagatud ? +
    • piisav seos ? VÕS § 110 lg 2 (kulutused on tehtud samale asjale mille üle vaidlus käib ja sellega on piisav seos olemas) +

    Jah, A saab VÕS § 108 lg 2 alusel nõuda endale kinnisasja omandi üleandmist, kui O on maksnud ära ostuhinna ja hüvitanud katuse maksumuse. Lipumasti hüvitamist tuleb nõuda alusetu rikastumise alusel.
    EKSAMIL: ei peaks kirjutama lühidalt, mõistlikus ulatuses lahti kirjutama, mitte ka ülipikalt ja viidata ka seadustele . Ostueesõiguse kaasused läbi lugeda ja seaduse punktid. Loe ka kommentaare asjaõigusliku ja võlaõigusliku ostueesõiguse kohta. Nõude normid vaadata, eeldused ja kust neid otsida. TsÜS § peaks peast teadma.
  • SEMINAR ASJAÕIGUS #1 SEMINAR ASJAÕIGUS #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HokiT Õppematerjali autor
    Asjaõiguse seminari kaasused lahendused.

    Sarnased õppematerjalid

    Asjaõiguse seminarid
    27
    pdf

    Asjaõiguse seminarid

    Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse. Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui tegemist on avaliku enampakkumisega) I seminar Varastatud jalgratta kaasus O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb. Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks

    Asjaõigus
    Asjaõigus eksamikonspekt
    82
    docx

    Asjaõigus eksamikonspekt

    Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

    Õigus
    KUUES SEMINAR ASJAÕIGUS
    4
    docx

    KUUES SEMINAR ASJAÕIGUS

    KUUES SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu. O E-le laenu tagasi ei maksa, mistõttu nõuab E O-lt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist. Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad õigus

    Asjaõigus
    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

    Asjaõigus
    Asjaõigus
    53
    doc

    Asjaõigus

    Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus ­ õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. Asi on kehaline ese.

    Õigus
    Võlaõigus-asjaõigus eksamiks
    50
    pdf

    Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

    õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud

    Võlaõigus
    KOLMAS SEMINAR ASJAÕIGUS
    4
    docx

    KOLMAS SEMINAR ASJAÕIGUS

    KOLMAS SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab,

    Asjaõigus
    ASJAÕIGUSE konspekt
    180
    docx

    ASJAÕIGUSE konspekt

    seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse

    Asjaõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun