RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus
tasakaalutingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kuju ja suurus jääb alati muutumatuks. Kehale rakendatud jõuks nim. mingi teise keha sellist mõju, mis on võimeline muutma antud keha paigalseisu või liikumist. Jõusüsteemi resultandiks nim. ühte jõudu, mille mõju on samasugune nagu kogu jõu süsteemil. Keha, mille liikumist ruumis takistavad mingid teised teda kinnistavad või puutuvad kehad nim seotuks. Sidemereaktsiooniks nim. jõudu, millega mõjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme. Aktiivseks jõududeks nim. neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma. Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis. Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurust, mis iseloomustab jõu pööravat toimet ümber punkti nim. jõu momendiks selle punkti suhtes.
ajaloolised detailid sama palju kui tulemused. Poliitiline kommunikatsioon on nii kultuuriline kui hoiakuline: poliitilise kommunikatsiooni uurimus eeldab, et tähendus peitub indiviidide eelistustes. Kuna minevikust pärit indiviidide eelistuste alased andmed on äärmiselt piiratud, kalduvad poliitilise kommunikatsiooni uurijad ajalugu ignoreerima. Samas on poliitika sümbolite, rituaalide ja piltide (kultuurilised tehismõisted, mis kinnistavad poliitilist tähendust) komplekt. Tähendus ei peitu mitte indiviidide eelistustes vaid kultuurivormides, milles need eelistused kujunevad. Poliitiline kommunikatsioon on sotsiaalne: Sümbolid ei eksisteeri ühiskonnast lahus ning indiviidid ei saa luua kõiki soovitud tähendusi. Sümbolid ja tähendused on seotud ning saavad oluliseks tänu institutsioonidele, protsessidele ja struktuuridele. .
Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi Jõed võib jagada peamiselt toitumisallikate järgi järgmiselt:
SOOJA JA NIISKE KLIIMA NING LOPSAKA TAIMESTIKU PUHUL ON KIIRE AINERINGE JA MULD EI OLE VILJAKAS (1) ANNAVAD ORGAANI-LISE AINE TAIMEJÄÄNUSTE KÕDUNEMISEL JA LAGUNEMISEL TEKIB HUUMUS (2) KASUTAVAD TOITAINEID TAIMED VÕTAVAD MULLAST VETT JA TOITAINEID. MIDA SUUREMAD TAIMED, SEDA ROHKEM NAD NEID VAJAVAD b. MULDADE KAITSE TAIMEDE JUURED KINNISTAVAD PINNAST JA KAITSEVAD MULDI TUULE- JA VEE-EROSIOONI EEST 2. LOOMASTIK MULLAELUSTIK TAGAB MULDADE KOBESTAMISE JA ORGAANILISE AINE LAGUNEMISE C. INIMENE MAAKERA KASVAV RAHVASTIK TEKITAB ÜHA KASVAVA VAJADUSE TOIDUAINETE JÄRELE JA MAA-RESSURSSIDE VÄHENEMISE. 1. VILJAKUSE TÕSTMINE SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS
". Tol ajal süstisid nood sõnad inimestesse lootust, mis kippus aeg ajalt nurga taha ära eksima, praegu aga panevad südame tugevamalt tuksuma ning täidavad rinna sooja tundega. Meeliülendavat sõnadesoojust võib kogeda ka iga nelja aasta tagant meie laulupeol. Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi ,,Palve" on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted. Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima
küsimustele? Küsin Teilt neid mõne aja pärast. Kirjutan küsimused tahvlile, et need oleksid õpilastel silmade ees. III Lõpetav osa 8 minutit Nüüd kontrollin Teie teadmisi, palun Näen, kas õpilased Ülesandeid lahendades *harjutamine (9:40) pange õpik laule ülespoole ja võtke on aru saanud ja kinnistavad õpilased uut kinnistamine ja/võ lahti töövihik leheküljelt 24. Ootan kuidas vastavad teemat paremini ning rakendamine hetke, kuni kõik on tv avanud ja töövihiku üksi lahendades saavad ülesanded läbi vaadatud küsimustele. juurde iseseisvust. Alustame, palun lahendage ära
järeldusteni. Emile Durkheim Religioon- pühade nähtustega seotud uskumused ja käitumised Religioon on ühiskonna enesepeegeldus Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Nt hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele (kokkuliitmisele) Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid 2 Karl marx konfliktiparadigma Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule Religioon on oopium rahvale- religioon uinutab rahva Religioon soodustab alamklasside kuulekust Teodiike- jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine Max Weber
· Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke: · Geneetilise materjali muutumine Liigivälised tegurid geograadiline barj. · Looduslik valik · Mäestikud orud, jõesäng · Ristumisbarjääri teke · Inimmõjuteke paisud jõgedel EVOLUTSIOON : makro, mikro Muutlikust loovad tegurid: · Mutageenid · Muutlikust kinnistavad tegurid: · Kombinatiiivne muutlikus · Looduslik valik · Geenisiire · Isolaadid · Geenitriiv Evolutsiooon jaguneb: Progress täiustumine · Püsisoojasus · Fotosüntees · Kehasisene viljastamine Divergents mitmekesisus · Eukarüootide lahknemine · Ehitus
Ja mõtteis nägu Nii vagune. Nagu imetledes, otsekui emale hardunult näkku vaadates avab luuletaja seal ühe joonekese teise järel- ikka omalaadsel viisil. Edasi minnes näeme, et esitatakse kõigepealt- esimeses stroofi ühe värsi kordamisega- põhimulje ( Ja mõtteis nägu) ning lisatakse sinna uued külad ja kujutelmad ( nii aus ta). Kolmanda stroofi esimesed värsid kinnistavad nii neid teise stroofi uusi kõlasid ( nii aus, nii vaikne) kui ka esimese stroofi kõlaelementi (kui mullake) pisut teistsugusel kujul ( nii mullane) ja lisavad uued, osalt riimkõlalised ( nii selge ja õige / ja kullane ). Need läbivoolavad kujundid jäävad helisema ka lugejas: mõtteis nägu, nii aus, nii vaikne ning lisanduvad ka mullake ja kullake, samal ajal, kui teistegi kaasakõlamine veel ei lakka.
kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel
Sina oled mängust vaba. C. A, b, c, Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! F.Üks helevalge tuvi Lendas üle Inglismaa Inglismaa oli lukku pandud Lukuvõti katki murtud Mitu seppa peavad seda parandama Seda ütled sina väike tatinina 5. Müütide teemad. SÜNNIMÜÜDID- maailma, inimsoo, looduse tekke kohta ÕPETAVAD MÜÜDID- hea võit halva üle, kinnistavad usunorme AJALOOMÜÜDID- sõjad, rahva kangelaslikkus ISIKUMÜÜDID- tänapäeva kangelased, kultuurilise tähtsusega keskendutakse tüübile, mitte loole 6. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome
Nad elavad teadlikku elu, mõistavad seadusi ja tavasid. 3) Kainelt mõtlevad inimesed, kes oma tervest mõistusest kunagi ei loobu. Nad on vääramatud, vooruslikud, oskavad nii kõneleda kui vaikida. Filosoofid. 4) Otsekohesed vooruse kehastused. 5) Igati täiuslikud inimesed. Ainult sellised kõlbavad riigipea kohale. Konfutsius kuulutas õpetust keskteest; selle rahva mällu juurutamiseks lõi ta rituaalide koodeksi, nn tseremoniaali. Tseremooniad on kinnistavad alged, mis loovad korra inimeste vahel. 4 Kokkuvõte Konfutsius peegeldas täielikult Hiina rahva iseloomu, aateid ja vaateid. Ta oli rahva maailmavaate kõige parem väljendaja, kõige puhtaverelisem hiinlane. Seetõttu leidis tema õpetus rahva seas vastukaja. Õpilaste sõnul oli Konfutsius suuremeelne, malbe, vooruslik, väärikas, terava mõistusega ja rahulik. Ta oli aus, õiglane, toimekas, külmavereline ja vaoshoitud inimene
Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihind üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Põlevkivi kasutamise laiendamine ilma nüüdisaegse süsteemi ülesehitamise plaanita mõjub kindlasti soovitule vastupidises suunas. Ka kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 ei näe ette moodsa energiasüsteemi ehitamist ja just sellele toetub ka põlevkivi kasutamise strateegia. Kõik meie riiklikud plaanid kinnistavad põlevkivi-energeetikast sõltuvust. Selle tõttu, et põlevkivi lasub Eestis õhukese kihina (paar meetrit paks, ruutmeetri kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma.
Konsultatsioonile võib tulla ka koos lähedaste inimestega. Pärast sissejuhatavat vestlust määratakse individuaalne abistamise kursus (3 kuni 5 seanssi). 2. Põhiseanss - mõjutamisviisid sõltuvad alkoholismi staadiumist (närvide ja psüühika reservidest). Pärast esimest seanssi kaob tõmme alkoholi poole ning inimene omandab suutlikkuse hoiduda alkohoolsete jookide tarbimisest tema poolt valitud aja jooksul. 3. Kinnistavad seansid - kahe nädala pärast, seejärel aga kuu aja möödumisel, viiakse läbi kontrollivad ja kinnistavad seansid kujundamaks välja püsivat ükskõiksust alkoholi vastu. 4. Taastavad seansid. Pärast alkoholivajadusest lahtisaamist viiakse läbi närvisüsteemi taastavad ja psüühikat normaliseerivad seansid. Kasutatakse hingamistehnikat, meditatsiooni ja bioenergeetilisi seansse.
● Milles seisneb kultuuri loolisus ? Lood aitavad kultuure paremini mõista, samuti aitavad mõista küsimusi, mis on läbi aegade inimestel kerkinud. Inimesed on kultuuri kandjad ning kultuur on kui muster, see on jutustav kuid ka analüüsiv. ● Milline toime on lugudel ? Lugudel on oluline ühiskondlik, psühholoogiline roll, lugude abil loome endale maailma. Lugu annab mingi tähenduse ja mõistmise erinevatest asjadest. Seega on lood vajalikud maailma mõistmiseks, Lood nii kinnistavad kultuuri domineerivaid vorme kui problematiseeivad neid. Lisaks võivad lood panna inimese ka kuidagi moodi käituma. Võib lugeja argiaskeldustest üles raputada, näidata talle maailma justkui uuest vaatenurgast. ● Mis on tekst ja lugu ? Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. ● Mis on süzee ja faabula ?
töökoha puhul. Sooline ebavõrdsus ilmneb Eestis erinevates võimalustes töö leidmisel ja karjääri tegemisel, hariduses ja tööturu soolises segregatsioonis. Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe. Sooline ebavõrdsus on probleem, mis puudutab igaüht, tuues nii naistele, meestele kui ka tervele ühiskonnale kaasa negatiivseid tagajärgi. Hariduselus on põhiprobleemideks tüdrukute ja poiste traditsioonilised haridusvalikud, mis kinnistavad nn tüdrukute ja poiste erialasid ning loovad soodsa pinnase tööturu sooliseks segregatsiooniks. Tööelus on põhiprobleemideks naiste ja meeste koondumine eri ametialadele (n-ö naiste- ja meestetöödele) ning suur erinevus naiste ja meeste keskmistes palkades (sooline palgalõhe on Eestis 27,3%), Naiseks ja meheks sündimine ei tähenda seda, et sünnihetkel on inimestele kaasa antud ka ettemääratud sool põhinevad käitumisjuhised. Soorollid kujunevad välja ühiskonnas ning on
aktiivseid ühistegevusi ja töötubasid. Saab tutvuda näituste ja väljapanekutega. Võimalus tellida keskaegsete retsepdide järgi valmistaud toite Schenkenbergi kõrtsist. Muuseumitunnid ehk haridusprogrammid on mõeldud nii lastele, noortele kui täiskasvanuile Mitmekesistes muuseumikeskkondades saab erinevate aktiivõppe meetodite abil õppeaineid lõimida ja seeläbi õppimist elamuslikuks muuta. Loovad ülesanded, rühma- ja käelised tegevused arendavad erinevaid oskusi ja kinnistavad õpitut. Täiskasvanuile ja eakaile pakub muuseum äratundmisrõõmu, võimalusi oma teadamiste ja kogemuste uudseks mõtestamiseks tänapäevas. Kõike, mis näha, peab saama ka katsuda, kõike mida katsuda saab, peab saama millekski kasutada... Seda õpetavadki külastajatele meie meistrid, sepp, puusepp, potsepp, relvameister, alkeemik ja nukumeister, erinevates töötubades, mis tegutsevad linnuse eeshoovis ja konvendihoone väravakäigus.
Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr Kulutava tegevuse tagajärjel: pank ehk klint, (murrutuspank kui on pank ja ülemine osa ulatub välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava). Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut. Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike. Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud. Kui vesi viib setted ära, siis võib tekkida lehtersuue (estuaar) Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega. Lainetuse tulemusena võivad tekkida kõik pinnavormid (murrutuspank, murrutuskulbas, rannavall, rannabarr). Lauskrannik (kuhjav tegevus) ja järskrannik (kulutav tegevus) Sadamate suudmed ummistuvad, sest tuul toob kaasa setteid.
lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted tuul Kuhjab liivastel rannikutel setteid, tekivad LUITED taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri merejää Tuulega tulev jää lükkab setteid ja kive sisemaa poole- kaitseb ka rannikuid jõed Kannavad suudmesse setteid- võivad tekkida DELTAD inimene Sadamaehitistegamuudetakse lainetus Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga
Uurijad osutavad ka sellele, et kõigis nende külastatud lasteaedades olid õpetajad naissoost, nagu ka valdav enamus Eesti alushariduse õpetajaid. Õpetajatepoolset soo konstrueerimist uurides ilmnes, et õpetajad osutavad tihti rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samuti aitavad nad kaasa soopõhisele ruumi konstrueerimisele ja kohati kinnistavad poiste jõu ja tugevuse diskursust (ja seeläbi domineerimist) tüdrukute suhtes ning paluvad pigem tüdrukuid kui poisse rühmaruumi koristada. Tüdrukud tahavad saada emaks, aga poisid isaks mitte Laste vaateid soorollidele selgitati välja rea lihtsate küsimustega. Näiteks küsiti neilt, milline peaks olema poiss ja milline tüdruk , samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid.
kinnistamisega. Keele struktuuride õpetamine Uued keelelised struktuurid on õppekomplektis esitatud loogiliselt ja süstemaatiliselt, seda illustreerides erinevate skeemide ja tabelitega. Esindatud on paljud 4.-6. klassi uues ainekavas ettenähtud teemad (vt. lisa 2). Kuna mitmeidki neist on eelmisel aastal õpitud, siis tegeldakse teemade kordamise ja siis uute keelereeglite ning nüansside lisamisega. Uued keelendid on esitatud kõigepealt õpikus, mille järgnevad kinnistavad harjutused õpikus ja töövihikus. Kuna tihti jätkub sama grammatiline teema ka järgmises õppeühikus, siis saab toimuda pidev kinnistamisprotsess. Äramärkimist peaks leidma autorite püüd kasutada ka keeleõpetuse ülesannetes ka uut sõnavara ja teiste osaoskuste teemasid, mis aitab luua seoseid keele kui suhtlusvahendi ja grammatilise süsteemi vahel. Kokkuvõte Õppekomplekt I Love English 2 annab võimaluse õpilasel arenda kõiki osaoskusi (lugemine,
Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud
ja sotsiaalseid oskusi ( 1999, 2000, Piaget 1951, Saar 1997). Tõlgendades autorite seisukohti, võib väita, et mäng on eriline tegevus, milles lapsed suhtlevad eakaaslastega. Nad jagavad ühist eesmärki ja kooskõlastatud jõupingutusi selle tegevuse saavutamiseks ning ka üldist kogemust. Mäng on seotud nii kasvatus- kui ka õppetööga lasteaias. Teadmised ja oskused, mis on tegevustes saadud, peegelduvad mängudes, kinnistavad käitumisreegleid. Mäng on oluline vahend eelkoolilaste hariduses, sest selles arenevad laste sotsiaalsed oskused, mis valmistavad last täiskasvanu eluks. Järgmisena uurib autor mängu funktsioone ja selle klassifitseerimist. Mängu esimene funktsioon on arendav. Mõned mängud arendavad tugevust, vastupidavust, samas kui teised mõistust, kolmandad - mitmeid seotud tunnuseid. Sel juhul omab mängudes iga mäng oma hierarhiat. Intellekti tuleb kasutada igas mängus, kuid mõningates
Tegur Mõju rannikule lainetus 1)järsk- võib taanduda maismaa poole, hakkab ise ennast kaitsma 2) lauge- kuhjav tegevus, tekivad rannavallid, rannajoon võib sirgeks muutuda hoovused Viib ära setted tuul Kuhjab setteid liivastel aladel--luited merejää Jää lõhub rannikut Taimed,loomad Kinnistavad pinnast ja kaitsevad seda, juured takistavad setete ära kandumist jõed Toovad setteid inimene Kui on muudetud midagi rannikul, siis tulemuseks hakkab kujunema lainetus, mis laguneb ja see ei meeldi inimestele Miks leidub rannamoodustisi kaugel sisemaal? Too mõni näide. - maapinna kerkimine, Sahara kõrgutiku lääne osast on näha Kuidas muutub laine pikkus rannikule lähenedes?
kõrgharidusõppes 291 ja kutseõppes 36. Õppetöö politsei- ja piirivalvekolledžis toimub Murastes ja kolledži Paikuse õppeüksuses. Keskustes on õpilastele loodud mugavad õppe- ja olmetingimused: hea erialakirjandusega raamatukogu, arvutiklassid, tasuta Internett, söökla, spordi-, maadlus- ja jõusaal, sise- ja välilasketiir, saun, meditsiinikabinet. Mitmesajal ruutmeetril asub kaasaegne taktikamaja. Taktikamajas lihvivad ja kinnistavad kadetid ning politseinikud enda turvataktikalisi oskusi ja teadmisi. Taktikamajas on klassiruum; õppekorter, kus harjutatakse väljekutset teenindamist; kinnipidamiskamber; moodulseinadega harjutuspaigad ruumides liikumiste, sisenemiste ning sunni rakendamise treenimiseks. Taktikamaja on varustatud õppe ja videotehnikaga. Õppeinfosüsteemi ÕIS vahendusel edastatakse õppuritele õppekava, tunniplaanid,
MILLEGA PEAB ÕPETAJA ARVESTAMA, KASUTADES ÜLDARENDAVATE HARJUTUSTE õpitud oskuste kordamiseks ja täiustamiseks; 3) Segatüüpi tegevus, kus uue materjali õppimine on SOORITAMISEL VAHENDEID? 1.vahendite hulk, mida tunnis kasutatakse peab vastama laste seotud kordamisega või varemõpitu kinnistamisega;4) Kinnistavad kontrolltunnid, kus arvule; 2.õpetajal peab olema samasugune vahend (mõõtmetelt suurem); 3. vahendid tuleb valmisseada kindlaksmääratud perioodi järel vaadeldakse ja analüüsitakse oskusi harjutuste sooritamisel, liigutuste
multifilme vaadates. Sellise soodsa õppimisvõime taga on n-ö värske aju, millesse ei ole eluaastatega jõudnud tekkida sügavaid ühesuguseid mõttemustreid. Lapse aju suudab luua märkimisväärselt rohkem neuroneid ja nendevahelisi ühendusi, millest suuremat osa suudetakse vaevata meenutada ning rakendada. Vanemaks saades hakkavad ajus kindlad mõttemustrid korduma ning mida rohkem me neid kasutame, seda sügavamatesse ajuosadesse need end kinnistavad. Kuna probleemi lahendamisel otsustab aju kasutada vähem energiat nõudvat tuttavat rada, kui kulutada energiat uute mõtteteede loomisele, hakkab muutuma uute asjade õppimine ja värskete ühenduste loomine üha raskemaks. 4 Keskmiselt 25ndaks eluaastaks on inimajus rohkelt sügavale juurdunud mõtteradu, mistõttu kaotab aju oma plastilisuse. Kuigi täiskasvanud ei suuda enam õppida ja
On näha,et väikesed tüdrukud hakkavad tulevikus huvi tundma küpsetamise vastu ning et nad on seda kõike kodus em akõrvalt vaadanud ja neile meeldib tema rolli jäljendada. Tahavad olla ema sarnased.. Mängust on märgata ka seda,et lapsed üritavad juba üksteisele konkurentsi pakkuda, veendes ostjat,et just tema koogid on kõige paremad ja maitsvamad.(ostjaks olin siis tihtipeale mina) Tüdrukutel on ka üheks põhiliseks mänguks kodu mängimine, millega kinnistavad lapsed teadmisi ümbritsevast elust ja rakendavad neid tegelikkuses. Käitumine ja kõne 90% lastest oskab enda tasemel lugeda ja kirjutada ning kõne on juba selge ja arusaadav., kuid esines ka erandeid. Üks kuue aastane laps on oma arengus teistest maha jäänud, seda on näha tema õppetööst ja joonistustest, mis näevad ka välja nagu umbes kahe-kolme aastase lapse joonistused. Üks laps(koolieelik) ei ütle välja selgelt kaashäälikuid .(N:k,p,t pehmelt), vahepeal kaoksid
esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad potentsiaalsele kunstiteosele kunsti staatuse mingitest kindlatest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi need, millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? Kunsti eesmärk on pakkuda vaatajale mingit esteetilist naudingut, kunst täidab esteetilist ,,funktsiooni", kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni:
ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös.
effectiveness) uuringutes. Nendes uuritakse, kas põhi- ja keskkooli "tase" mõjutab selle õpilaste akadeemilist edukust ja edasist karjääriedu sõltumatult õpilaste sotsiaalsest päritolust ja võimekusest, vastates seega küsimusele, et kas on mõtet pingutada selle nimel, et oma lapsed heasse kooli saata. Kui kooli "tase" on oluline, siis saaks koolihariduse abil ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust vähendada; kui see ei ole oluline, siis koolid lihtsalt kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli laste vahel juba kooli tulles. James Coleman kuulsas teoses "Equality of Educational Opportunity" (1966) leidis, et kooli "tase" ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel; edu sõltub pigem õpilaste perekondlikust päritolust. Hilisemad uuringud on näidanud, et Coleman siiski alahindas kooli tähtsust. 1
teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Nt ma tean, et olen armunud, sest olen lugenud romaane ja tean, kuidas seda tunnet nimetada. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg,
Mikrotasandi nähtamatu võim toimub meie ümber pisikestes asjades (näiteks, kuidas auto tuleb parkida. Seadusi on nii palju, et peaaegu keegi ei tea neid kõiki peast) , mida me ei pane teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena. Inimesed ise on selle võimu edasikandjad ja teostajad. Nad ei teosta seda tihti oma huvides. Selle võimu pisikesi norme järgides nad kinnistavad neid ja annavad neile suure kaalu. Võim on tegelikult läbi immutanud kõik meie tegevused, elamismaailma ning me ei pääse selle eest mitte kuskile. 46. Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? Sümboolse kultuuri väljal ei valitse demokraatia- seal on võim. Kultuuri väljal dikteerib oma tahet: sümboolne kapital, mis teenitakse välja sellega, et teenitakse tõelili kultuuri väärtusi, mis kultuuriväljal kehtivad
kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid ehitusmaterjale ja esemeid, ehitab nende abil. Lavastusmäng- kujutab end loovalt mõne kirjanduspala süzee või loob süzee. Õppemäng. Tähtsus: · Need mängud on seotud teatud eesmärkide saavutamisega · Õppemängu kaudu lapsed kinnistavad ja süvendavad saadud teadmisi, harjutavad teatud oskusi. · Need mängud on seotud vaimsete võimete arendamisega. Mängus kujuneb oskus oma toiminguid koos teistega kooskõlastada, täita reegleid. · Mängud aitavad süvendada ja täpsustada laste teadmisi. · Mängudes ühendatud tunnetuslik- õpetuslik külg, kui ka emotsionaalne mänguline külg. · Õppemängud toetavad õppimist ja loovad lastes soovi mängida koos ja õppida
· Koolide efektiivsus kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate haridus), väljunditeks (õpilaste hinded, haridustes). · Kooli kvaliteet- James Coleman väitis et kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Mõjutab hoopis kodune keskkond kes on tema vanemad, nende sissetulek jne. Coleman tegi järelduse et koolid ei vähenda ega suurenda ebavõrdsust ühiskonnas, vaid ainult kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli õpilaste vahel juba kooli tulles. Hilisemad uuringud on näidanud, et mitmed kooli omadused siiski mõjutavad õpilaste eduust. Näiteks vähemusgrupi lastel on kasulik käia koolis koos enamusgrupi lastega. · Hariduse mõju ebavõrdsusele on teada, et haridus on üks peamisi tööalast edukust mõjutavaid tegureid. o Funktsionalistlik teooria haridussüsteemi eesmärk on inimesi tööks ettevalmistada
on. Lugu loob - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut
Haige rollikäitumine Käitub haigena, eesmärk on pühenduda enda ravimisele. Vabastab inimese teistest rollidest. Käitumuslik patogeen- tervist kahjustav harjumus. Suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine. Käitumuslik immunogeen regulaarne sport. Piisav uni. Tervislik toitumine. Alati on inimesel mõni käitumuslik patogeen. Tervist kaitev käitumine Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada. Tervisekäitumine, Positiivsed kogemused kinnistavad sama tegevuse kordamist. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid - isiksuseomadused H. Eysenck Ekstravert, introvert Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses.
· Abiasutuste finantseerimine piirab nende käsutuses olevaid ressursse ning teostab kontrolli seniste lahenduste suhtes, mis on vastumeelsed finantseerijatele, abiaasutuste avalikud/riiklikud ja korruptiivsed rolled kallutavad neid ühiste arvamuste poole, mis on sarnased ühiskonnas valitsevate konventsionaalsete vaadetega · Abiasutuste hierarhiline ülesehitus ja bürokraatlik organisatsioon kalduvad enda suhtes ettevaatlikkusele ning kinnistavad reeglite ja konventsioonide aktsepteerimist · Juhtkomiteed ja avalikud/riiklikud organid, kes peavad vastutama abiasutuste poliitika eest, näivad koosnevat inimestest, kes esindavad või aktsepteerivad kehtivat süsteemi, mitte rõhutud või ebasoodsas seisundis olevate kogukondade klientidest või esindajatest · Sotsiaaltöö professionaliseerumine viib selleni, et sotsiaaltöötajatele omistatakse
teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Nt ma tean, et olen armunud, sest olen lugenud romaane ja tean, kuidas seda tunnet nimetada. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma. Korrastav v. vastandav: lugudes saab läbi mängida mistahes stsenaariumi, kritiseerida ühiskonda ja kultuuri, sellele midagi vastandada. Kuid nii toimides kirjandus kinnitab kultuuri vorme neid kirja pannes. Seega lood nii kinnistavad kultuuri kui problematiseerivad selle üle. Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja
andekusest? Võib olla tulevad heasse kooli lihtsalt jõukate vanemate andekad lapsed, kes on edukad tänu oma päritolule või staatusele. Kooli mõju uuringud Alates 1960ndatest on uuritud kui tugevalt koolid mõjutavad õpilaste teadmiste ja oskuste taset. Võttes sealjuures arvesse õpilaste individuaalseid omadusi. James Coleman (1966) Kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Seega koolid ei vähenda ega suurenda ebavõrdsust ühiskonnas, vaid ainult kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli õpilaste vahel juba kooli tulles. Hariduse ülepakkumine · Osad uurijad arvavad, et hariduse mõju töökarjäärile on langenud, kuna haritud inimesi on nii palju, et see pole enam tööturul mingi eelis · Haridus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus hea töö saamiseks. Sugu · Valitseb raudne seos, et naiste sissetulek on madalam meeste omast. Hariduse ja töökoha staatuse osas seos nii kindel pole.
Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös. Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige
kvaliteedi mõjust õpilaste õppetulemustele • Süvaõpet andvaid koole peetakse Eestis mainekateks. Statistika näitab mõnede üldhariduskoolide lõpetajate edukust kõrgkooli sissesaamisel. • Juba Coleman (1966) leidis, et õpilaste õppeedukus USA-s sõltub palju rohkem nende perekondlikust taustast kui koolist, kus nad käivad. Koolid ei avalda oma õpilaste akadeemilisele karjäärile erilist mõju, vaid pigem lihtsalt kinnistavad neid erinevusi, mis olid õpilaste vahel juba kooli tulles. • Kas tegemist on koolide või õpilaste omadustest tulevate eelistega? Õpilase õppeedukus sõltub rohkem tema kodust kui koolist. • Õppevahendite piisav olemasolu koolis, õpetajate osalemine täiendkoolitustel, õpetajate omavaheline koostöö õppeprotsessis, lapsevanemate kaasamine kooliellu ei oma mingit mõju Eesti õpilaste õppetulemustele.
Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom
Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad kooli õpitut, arendavad õpilaste õpioskusi ja ühtlustavad õpilaste õpitempo erinevusi õpitulemustes. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased. Enne kui õpetaja paneb õpilased iseseisvalt tööle tuleks olla veendunud, et õpilased on teemast aru saanud
Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. 13. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös.
Seda on võimalik kasutada ka hiljem, et kuuldut meelde tuletada. Keerulise loengu puhul on kuulajad tunduvalt rahulikumad ja enesekindlamad, kui neile antakse jaotmaterjali. Kui kuulaja ei saa kõigest aru, ei mõista kõne struktuuri, ei kuule mingil põhjusel piisavalt hästi, aitab materjal puudujääke tasandada. Kuulde- ja vaatevahendite plussid: * tutvustavad loengu ülesehitust, * muudavad loengu vaheldusrikkamaks, * esitatavad tõestus- ja näitmaterjali, * rõhutavad olulist, * kinnistavad kuuldut. Kuulde- ja vaatevahendite miinused: * ei osata kasutada, * tehnika võib alt vedada, * neist ei ole kasu, kui materjalid on ebaprofessionaalselt ette valmistatud, * võivad muutuda eesmärgiks omaette, * pimedas ruumis jääb kõneleja tagaplaanile. 5.6. Kõneks harjutamine Tavaliselt võtab mul hea spontaanse kõne ettevalmistamine rohkem kui kolm nädalat. Mark Twain Kui enne kõnelemist piisavalt harjutada, annab see esinemiskindlust ning võimaluse
Mida suurem on sõltuvus, seda suurem on hirm teda kaotada. Kõige sagedamini ta idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused. Kõike selle pärast, et see ei ohutaks nende usalduslikku suhet. Kui neil on ka kahtlusi või kriitikat teiste inimeste suhtes, siis seda nad ei luba. Seetõttu kasutatakse depressiivsete joontega inimesi teiste poolt sagedasti ära. Iseloomujoonte poolest püüavad nad arendada neid jooni, mis seda suhet kinnistavad (tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, kaastunne, omakasupüüdmatus). Lõpptagajärg läheb depressiivsete joontega inimestele kalliks maksma. Nad ei julge oma soove, emotsioone ja tundeid üldse välja elada. Kõik nende elu hakkab järjest rohkem sõltuma sellest, kas teised inimesed nende soove ja ootusi täidavad või mitte. Kes võtta ei julge, see loodab saada. Kas või selle eest, et ta on nii vähenõudlik. Nende põhiline tunnusjoon on see, et neil on valdavalt passiivsed
Täiskasvanuna või suure tormiga kantakse nad sügavamatele aladele, hakkavad lagunema ja moodustub detriit. Lainetuseta alad on settelised rannad - pehme põhjaga. Soodsad tingimused soontaimede arenguks ja kasvuks. Tulnud maalt ja läinud vette üle. Palju õistaimi ja mererohtusid. Soon- ehk vaskulaartaimede (kõrgemad taimed) ökoloogiline funktsioon seisneb selles, et nad on kinnitussubstraadiks perifüütonitele. Samas summutavad nad ka laineid, ei lase kaldal erodeeruda, kinnistavad juurtega setteid. Näiteks mangroovisood, eriti Indias. Ideaalne elukoht paljudele kaladele, nn lasteaed hea koht organismidele kasvuks. Mangroovisoo Järvede aga ka aeglase vooluga jõgede (näiteks Amazonase) kaldaid asustavad nn emergentsed taimed, näiteks hundinui (,,jalad vees") ja ka ujuvlehelised taimed (vesiroos, kupud- hästi arenenud risoomid, mis ulatuvad hästi vee põhja)
lugusid. Lugude abil saab kultuuri reguleerida, lood panevad inimesed teatud viisil käituma > lugude vahendamise dünaamika (suul. kultuurilt trükikunstile, raamatult kinole ja televisioonile) > üldise kultuuridünaamika oluline osa Korrastav vs vastandav. Lugudes saab läbi mängida alternatiivse valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorraldusele, kultuuri & ühiskonda kritiseerida Väljamõeldud maailma turvalised raamid, kus `ei juhtu tegelikult midagi' Lood nii kinnistavad kultuuri dom. Vorme kui problematiseerivad neid Kas lood (nt romaanid) võivad olla suurte ühiskondlik-kultuuriliste murrangute vallandajaks? (Walter Scott & Ameerika kodusõda) Lood ja kordus Millest tuleb vajadus `samade lugude' järgi üha uuesti ja uuesti? Nt. miks lapsed tahavad, et neile loetakse üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu? Lugude korrastav toime Narratiiv loob tähendust, kordus kinnistab, loob turvatunnet Rütmilisest struktuurist saadav nauding > vrdl
annaabi.ee 
