10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariakristiina
Õppematerjali autor
sekulariseerumine. Hiljem sündinud inimesed käivad vähem religioossetel üritustel, mis tõestab sekulariseerumist. Eestis usu tähtsus aja jooksul vähenenud. · Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldav samu elemente, mis tavaline religioon. Eelkõige peetakse siin silmas valitsusi ja riiklike süsteeme. Näiteks. poliitilistes struktuurides on samuti juhid, pühad tekstid jne. VII Perekond · Perekonna tüübid o Tuumikpere abielupaar ja nende lapsed o Laiendatud pere abielupaar, nende lapsed, nende sugulased · Abielu tüübid Monogaamia (1 mees ja 1 naine) ja polügaamia (mitu abikaasat). Polügüünia üks mees, mitu naist. Polüandria üks naine, mitu meest · Abikaasa valiku printsiibid o Eksogaamia abikaasa valitakse väljastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse
Lääneriikides on see protsess viimase sajandi jooksul toimunud, kuigi viimastel aastakümnetel on võib olla peatunud. 8 Tsiviilreligioon "mittereligioosne" nähtus (nt. lemmiklaulja, jalgpallimeeskond, riigipea) on saanud religioosse suhtumise ja käitumise objektiks Perekond Perekonna tüübid 1. Tuumikpere abielupaar ja nende lapsed 2. Laiendatud pere abielupaar, nende lapsed, nende sugulased (vanemad, õed, vennad) Abielu tüübid 1. Monogaamia üks mees & üks naine 2. Polügaamia a) polügüünia üks mees & mitu naist b) polüandria üks naine & mitu meest Kui võrrelda kultuure selle alusel, millised abieluvormid on lubatud, siis on kõige rohkem polügüünseid ühiskondi. Abikaasa valiku reeglid 1
- Prantsuse strukturalism Briti sotsiaalantropoloogiale pani aluse koolkond, kellest üks oli Bronislav Malinowski (1884 1942). Tegi uurimusi Trobriandi saartel. Bioloogiline funktsionalism ühiskondlikud institutsioonid rahuldavad inimese vajadusi. Malinowski joonistas tabeli Inimese vajadused Sotsiaalsed vastused vajadustele Söömine Toidu varumine Paljunemine Perekond, abielu Sobiv temperatuur Eluase Kasvamine, areng Õpetamine, kool Puhkamine Mängud, vaba aeg Turvalisus Sõjavägi, religioon Malinowski · Institsuioonid tekitavad omakorda sekundaarseid vajadusi: - Peremine - Privaatsus - Mood Teine briti sotsiaalantropoloog oli Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955)
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest) 6
võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. vajadusele). Diakrooniline lähenemine-ühiskonda tuleb uurida tema A.R. Radcliffe-Brown institutsioonide ülesanne on arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu tagada sotsiaalse tasakaalu säilitamine. Nt. ühiskonna selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas ta on selliseks vajadus on liikmete taastootmine vajaduse vastus on saanud. perekond. 9.Mis hoiab ühiskonda koos? Parsons uskus keskastme teooriatesse (nt. Konsensus ja koostöö-ühiskonnaliikmete seas valitseb perekonnasotsioloogia, õigussotsioloogia jne.) kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab 2.Konflikti-paradigma- Ühiskond koosneb omavahel stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval
olulisem majanduslikus edukuses. Haridus on ka mobiilsuse kanal vahend mille abil saab olla ülenevalt mobiilne - kultuuriline kapital Bourdieu kombed, haritus jne, soosib edukust ühiskonnas - sotsiaalne kapital tutvused, võrgustik - regioon. Regionaalne ebavõrdsus arenenud ja mahajäänud piirkonnad, keskused ja äärealad - maailma piirkond. Globaalne ebavõrdsus arenenud ja arengumaad Perekond - tuumikpere abielupaar ja lapsed - laiendatud pere paar, nende lapsed, nende sugulased abielu tüübid - monogaamia mees + naine - polügaamia: 1. polügüünia mees + mitu naist 2. polüandria naine + mitu meest abikaasa valiku reeglid 1. eksogaamia abikaasa väljastpoolt suguaste gruppi 2. endogaamia sama sotsiaalne grupp nt rass, rahvus elukoht 1. patrilokaalne mehe sugulaste juures 2
. . . . . . . . . . . . . . 34 7.1.1 Sugulasgrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 7.1.2 Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid . . . . . . . . 34 7.1.3 Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides . . . 35 7.2 Seks, abielu, perekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7.2.1 Abieluvälised suhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7.2.2 Abielu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7.2.3 Perekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid