Staatika (1)

Staatikaks nim. mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materjaalsete kehade tasakaalutingimusi.
Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste kehade suhtes.
Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kuju ja suurus jääb alati muutumatuks.
Kehale rakendatud jõuks nim. mingi teise keha sellist mõju, mis on võimeline muutma antud keha paigalseisu või liikumist.
Jõusüsteemi resultandiks nim. ühte jõudu, mille mõju on samasugune nagu kogu jõu süsteemil.
Keha, mille liikumist ruumis takistavad mingid teised teda kinnistavad või puutuvad kehad nim seotuks.
Sidemereaktsiooniks nim. jõudu, millega mõjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme.
Aktiivseks jõududeks nim. neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma.
Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis.
Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina.
Suurust, mis iseloomustab jõu pööravat toimet ümber punkti nim. jõu momendiks selle punkti suhtes.
Punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku nim. jõu õlaks selle punkti suhtes.
Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui nende jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga ja jõudude momentide summa vabalt valitud punkti suhtes võrdub nulliga.
Ühe keha libisemist teise keha pinnal takistab jõud, mida nim. hõõrdejõuks.
Coulomb ’i seadused:
1. hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast.
2. hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga Tmax = MN, kus võrdetegurit M nim. hõõrdeteguriks.
Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt võimalikule libisemise suunale aktiivsete jõudude mõjul.
Kui keha võib tkistuseta libiseda mööda mingit pinda, siis nim. seda pinda siledaks.