10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
monkeyboy953
Õppematerjali autor
ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% MINERAALNE OSA 45% VESI 25% ORGAANILINE OSA 5% ORGANISMID 10% HUUMUS JUURED 80% 10% MULLATEKKE TEGURID PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE SELGITA MÕISTEID PASSIIVSED JA AKTIIVSED TEGURID TEGURITE MÕJU PASSIIVSED TEGURID – MÕJU ON AEGLANE ILMNEB PIKA AJA JOOKSUL AKTIIVSED TEGURID – MÕJU ON KIIRE, ILMNEB KIIREMINI LÄHTEKIVIM kuivus j a
Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. * Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades
-Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. -Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. *Mullatekketegurid muld on kujunenud inimeluga võrreldes pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Mullatekketegurid jagatakse mõjukiiruse alusel passiivseteks ja aktiivseteks. -PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Lähtekivim annab mullale nimeraalse aluse ja määrab tema keemilised ja füüsikalised omadused. Kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm.
Nõlvade kallakus 12000 aastat Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus Mineraalne koostis (toitained) Happesus või aluselisus Sügavus, värvus, struktuur Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. ? Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Selgitage veel ühe vabalt valitud teguri mõju mulla
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis e
mulla vertikaalläbilõige maapinnast kuni lähtekivimini (mõnikümmend sentimeetrit kuni mõni meeter). Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim MULLATEKKE TEGURID PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID · Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid · Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või
biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid. Muld on kujunenud inimeluga võrreldes väga pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Passiivsete mullatekketegurite mõju on pikaajaline ning inimelu vältel vähemärgatav. Aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ning määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse. Näiteks suureteralised ja kivised liivad täituvad õhuga, aga lasevad vett kergelt läbi. Savi peened poorid hoiavad hästi vett, kuid vähe ruumi jääb õhule. Liivad on ka keemiliselt vaesed, kuid savid seevastu sisaldavad aga palju taimedel vajalikke toitaineid.
ning pehmematest mineraalidest koosnevad liivateradest savi. Kui kivimid murenevad lähtekivimiteks, siis on see mulla tekkimise algus. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. 2. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; Passiivsed mullatekketegurid: · Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mullalõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Reljeef: Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid