Sõna vägi, kirjand (1)

Sõna vägi
Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa.
Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi „jah” ning „ei” võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber.
Antoine de Saint- Exupery raamatus „Väike Prints ” röövisid suured inimesed oma sõnadega väikeselt poisilt julguse joonistada. Boamadude ning elevantide kritseldamise asemel soovitati pühenduda hoopiski geomeetriale ning maateadusele. Ei saa väita, et nood põnevad õppeained kasuks ei tule, kuid joonistamine on vajalik lapse psühholoogilisele arengule ning see käib kasvamise juurde. Läbi piltide saab väljendada oma sisemust ning mõtteid, mida kas ei osata või ei taheta valjuhäälselt välja öelda.
Kõlavatel sõnadel on aga eelis teha suuremaid tegusid ning seda peaksime meie, eestlased, üsnagi hästi teadma. Ei usu, et leiduks Eestimaa pinnal tulihingelist kodumaa-armastajat, kes ei teaks Heinz Valki poolt kõla leidnud lauset „Ükskord me võidame nii kui nii!”. Tol ajal süstisid nood sõnad inimestesse lootust, mis kippus aeg ajalt nurga taha ära eksima, praegu aga panevad südame tugevamalt tuksuma ning täidavad rinna sooja tundega.
Meeliülendavat sõnadesoojust võib kogeda ka iga nelja aasta tagant meie laulupeol . Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi „ Palve ” on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted.
Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima. Pidevalt murede üle kurtes ning korrutades, kui halb see elu ikka on, kui vaene ma ikka olen, pidavat mure ning häda üha juurde tulema . Väidetavalt on isegi välja töötatud tekst, mida lugedes pidavat immuunsussüsteemi saama tugevamaks muuta. Kõlab uskumatuna, kuid mõistes, et sõnadel on suur ning nähtamatu vägi, võib see isegi tõeks osutuda. Koolitarkuski räägib, et kunagi suudeti mõtteid ning omandatud oskuseid läbi õhu hõimkonniti edasi saata.
Me elame tehnikaajastul, võimalusteajastul, kuid siin maailmas on ka midagi sellist, mida ei saa laborites mõõta ega kaaluda. Meie ümber on vägi, kus loevad helilised ning heli leidmata sõnad. Selle väe võim on piiritu ning võime vaid pimesi kombata selle vägevust. Seda kõike mõistes tuleks kasutada toda võimast relva ettevaatlikult. Halva sõnaga saab sünnitada palju kurja kuid hea sõna võidab kurja väe.