Referaat konfutsious (1)

Sisukord:

Lk.1.......Sisukord.
Lk.2.......Sissejuhatus,Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas.
Lk.3........Konfutsiuse elulugu.
Lk.4.......Konfutsiuse õpetus.
Lk.5.......Kokkuvõte,Kasutatud kirjandus.
Sissejuhatus
Vana-Hiina suurele mõtlejale Konfutsiusele on omistatud väga palju teeneid ja voorusi. See Hiina mõtleja paistis silma niivõrd suure mõju ja teenetega, et tema elulugu uurides tuleb olla ettevaatlik – kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu.
Konfutsius (või Kong Fuzi ) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed leiavad kuulajaid ka aastatuhandeid hiljem – tänapäeval.

Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas

Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a.
Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale . Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad, vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud , nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid isikud, kes püüdsid maad korralageduse eest päästa; nende seas oli väejuhte, poliitikuid ja filosoofe – Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi .
Mõnede arvamuste kohaselt aga oli 6.-5. sajand Vana-Hiinas tõusu ja uute ühiskondlike nähtuste kinnistumise ajajärk, mitte mandumise ajajärk. Konfutsius oli aga kogu oma elu seisukohal, et elab mandumise ajastul, ning pidas aus minevikku . Tema ideaaliks oli tugev ja tsentraliseeritud keskvõim.

Konfutsiuse elulugu

Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud , kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang -Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana – ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil – mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis.
Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema nooruse meelisajaviide olevat olnud ohverdamistseremoonia. Konfutsius astus peale algkooli lõpetamist kõrgemasse kooli, kus õpetati moraali ja filosoofiat . 17-aastaselt määrati ta õpetaja abiliseks, kuna paistis silma erilise andekusega. Tema perekond oli vaene, seetõttu tuli Konfutsiusel õppimise ajal ka perekonda ülal pidada. Tõenäoliselt oli ta oma aja harituim mees Hiinas, laiade teadmiste kõrval oli tal ka palju praktilisi oskusi.
20ndates eluaastates astus ta riigiteenistusse kaubandusjärelevaatajana, saades peagi ametikõrgendust põldude, metsade ja karja inspektorina. Sellest vabal ajal tegeles ta teadustööga. 19-aastaselt abiellus Kong Fuzi tuntud perekonnast pärit neiu Qikoan Shi`ga; nad said poja ja tütre. Konfutsius pidas Lu riigis mitmeid ameteid, kaasaarvatud ka õpetajakohta. Mõned aastad töötas Konfutsius kõrgetel kohtadel, kus püüdis oma õpetust ellu rakendada. Ta oli edukas põllumajanduses, kuna tema teadmised sellest olid väga laialdased. Lõpuks pani Konfutsius ameti maha ja läks vabatahtlikult pagendusse – arvatavasti ajendas teda võimetus hoida ära kommete langust Lu riigis. Konfutsius otsustas mitte kunagi enam astuda teenistusse, vaid pühendada oma elu teadustööle ja oma vaadete tutvustamisele Hiinas.
Konfutsius rändas ringi koduriigis Lu, riikides Qi ja Zhou ning Chen , Wei ja Song – ppides maailma tundma – tema jaoks ei olnud ükski tegevus liiga tühine, et seda mitte tundma õppida – ja rakendades oma õpetust; kuigi sageli ei soovinud inimesed tema sõnade järgi käia.
Samal ajal uuris Kong Fuzi vanu kombeid, mida ta väga austas. Ta kirjutas Lu riigi kroonikat „Chunqiu`d“ ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed.
Kolmteist aastat rändas Konfutsius mööda Hiinat, mõnikord üksi, mõnikord ümbritsesid teda õpilased. Teda teati ja oodati , temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai-gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist.
Konfutsius ülendati riigi ülemkohtunikuks, seega tähtsuselt teiseks meheks riigis. Ta suutis riigis viia läbi palju muudatusi ning paljud kombed said sellise kuju, nagu nad muiste olid olnud. Konfutsius oli karm, kuid õiglane valitseja.
Enne surma oli ta mures selle pärast, kas tema õpetus kandub edasi või hääbub. Arvatakse, et tema eluajal oli tal umbes 3000 õpilast, neist 30 jäid tema kõrvale elu lõpuni. Konfutsius andis õpilastele üle oma testamendi, st vannutas neid õpetust edasi kandma – kõlblust, tavasid ja religioosseid vaateid parandama.
Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal.

Konfutsiuse õpetus

Konfutsius elas ajal, kui riigis toimusid muutused, impeerium oli killustunud ja ebakindel; inimesed ei austanud enam muistseid tavasid. Selle vastu võitles tuliselt Konfutsius, kes väitis, et propageerib iidseid kombeid, tseremooniaid ja korda. Tema jaoks oli muistne aeg – Zhou valitsus – ideaaliks, mille poole tuleks tagasi pöörduda. Konfutsius toetas keskteed. Ta pidas olulisteks omadusteks
inimarmastust: kõikidest inimestest tuleb lugu pidada;
õiglust: igaüks peab saama erapoolikuseta, mis ta on ära teeninud ;
tõearmastust: vankumatult ära pöörduma ebaõigest;
allumist kehtivatele seadustele;
truudust ja ausust.
Konfutsius jutustas palju moraalist ja religioonist. Abielust ja perekonnaelust arvas ta nii: mees on pea, naine kuuletub; mees on taevas, naine maa. Naine peab kogu oma elu kuuletuma ja sõltuma – vanematest , mehest, pojast. Abielu aluseks peab olema vastastikune usaldus, ausus ja lugupidamine. Valitsemisest arvas ta nii: tuleb olla alati usin ja tähelepanelik, teha vahet tõe ja vale vahel; olla õiglane ja erapooletu; jääda alati endale truuks. Kõigi vastu tuleb olla lahke ja sõbralik. Asjade otsustamisega tuleb oodata ja kaaluda otsused põhjalikult läbi. Rahvale tuleb selgitada, mis on nende kohus, muidu ei oska nad õieti käituda.
Konfutsius jagas inimesed kategooriatesse:
1) Inimesed, kes ei paista millegi poolest silma; nad ei suuda midagi teha ilma käsuta ja on seetõttu nagu loomad. Selliseid inimesi on kõige rohkem.
2) Kirjaoskajad, haritud inimesed, kes mõistavad asjade olemust. Nad elavad teadlikku elu, mõistavad seadusi ja tavasid.
3) Kainelt mõtlevad inimesed, kes oma tervest mõistusest kunagi ei loobu. Nad on vääramatud, vooruslikud, oskavad nii kõneleda kui vaikida. Filosoofid.
4) Otsekohesed vooruse kehastused.
5) Igati täiuslikud inimesed. Ainult sellised kõlbavad riigipea kohale.
Konfutsius kuulutas õpetust keskteest; selle rahva mällu juurutamiseks lõi ta rituaalide koodeksi, nn tseremoniaali. Tseremooniad on kinnistavad alged , mis loovad korra inimeste vahel.

Kokkuvõte

Konfutsius peegeldas täielikult Hiina rahva iseloomu, aateid ja vaateid. Ta oli rahva maailmavaate kõige parem väljendaja, kõige puhtaverelisem hiinlane. Seetõttu leidis tema õpetus rahva seas vastukaja. Õpilaste sõnul oli Konfutsius suuremeelne, malbe , vooruslik, väärikas, terava mõistusega ja rahulik. Ta oli aus, õiglane, toimekas, külmavereline ja vaoshoitud inimene. Hiinlased suhtuvad Konfutsuisse kui kõige pühamasse, kõige targemasse ja kõige vooruslikumasse valitsejasse.
Mõnede uurijate arvates ei kuulutanud Konfutsius tegelikult uusi filosoofilisi teooriaid ja ideid, vaid propageeris vanu. Samas on korduvalt rõhutatud, et tegu oli iseseisva ja erilise mõtlejaga, kes on siiani tugevalt kinnistunud hiinlaste identiteeti ja teadvusse.

Kasutatud kirjandus

1979. Confucius. The Analects. London: Penguin Books
1988. Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Tallinn: Eesti Raamat
1995. Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. Tallinn: KRK 1995
Läänemets, Märt 2001. Inimliku valitseja otsinguil. Tuna 2001 nr. 3 lk. 89-96
5