Elektrienergia tootmise tulevik Eestis (0)

Elektrienergia tootmise tulevik Eestis
Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega.
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.
Narva elektrijaamade tootmisüksused – Eesti ja Balti elektrijaam – on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.
Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 9–13 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300–400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 65–75 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong .
Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik. Aga kas ka Põlevkivi kütteväärtus, varude suurus, kaevandamistingimused on meie riigile sobilikud ?
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi on eestis peamine elektrienergia tootja, siis võib majanduslikult põlevkivi sisse vedamine osutuda kalliks. Sest ega põlevkivi ei jätku Eestis ju igavesti. Peab arvestama ka sellega, et see saab otsa. Aga et see kauem kestaks tuleks olla hoolas ja korralikult läbi mõelda kogu elektrimajandus . Mitte teha asju ülepea kaela.
Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal /kg).Põlevkivi kütteväärtus on täpselt parasjagu.
Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km3 põlevkiviõlile.
Eesti majanduse energeetiline efektiivsus on üks väiksemaid Euroopa Liidus, Taanist ja Jaapanist jääme efektiivsuselt maha juba pea kümme korda. Meie elektritootmissüsteemi kogu-efektiivsus on 15%, sellele lisandub energia raiskamine tööstuses ja olmes.
Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult – madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna. Elektrihind on madal aga ainult siis, kui me ei arvesta kodanike ostujõudu. Kui seda arvestame, on meie elektrihind üks kõrgemaid Euroopa Liidus.
Põlevkivi kasutamise laiendamine ilma nüüdisaegse süsteemi ülesehitamise plaanita mõjub kindlasti soovitule vastupidises suunas. Ka kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 ei näe ette moodsa energiasüsteemi ehitamist ja just sellele toetub ka põlevkivi kasutamise strateegia. Kõik meie riiklikud plaanid kinnistavad põlevkivi-energeetikast sõltuvust.
Selle tõttu, et põlevkivi lasub Eestis õhukese kihina (paar meetrit paks, ruutmeetri kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. Saasteainete emissiooni ja õhu kvaliteedi hindamise lähtealuseks on Ida-Virumaa
Nii põlevkivi kaevandamise, kui kaelektrienergia tootmine mõjutab hulganisti ka väliskeskkonda ja atmosfääri.
Keskkonnateenistusse laekunud ametlik statistika saasteallikate valdajate iga-aastase aruandluse põhjal ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning selle Virumaa filiaali (edaspidi tekstis EKUK) õhuseire andmed, samuti ettevõtete (Viru Õlitööstus AS ja Nitrofert, AS Kohtla-Järvel, Ökosil Keskkonnalabor Sillamäel jt) poolt tehtud õhuanalüüside andmed. Saasteainete koguemissioon atmosfääri on alates 1990. aastast pidevalt vähenenud, stabiliseerudes aastatel 2001–2003 ligikaudu 150 tuhat tasemel, mis moodustab ~32% 1990.a emissiooni hulgast. Paiksete saasteallikate seas on saasteainete aastase koguhulga poolest domineerivalt esikohal põlevkivil baseeruv energeetikatööstus, kust pärineb 78–82% (2001.–2003. a) saasteainete koguhulgas.
Kuid Eesti Energia (EE) peab väga oluliseks energiasäästu teemat, mis hoiab kokku klientide kulutusi ja aitab vähendada tootmisega kaasnevat keskkonnamõju. EE on koondanud energiakasutuse tõhusust tõsta aitava teabe avalikku Energiasäästu portaali internetis. 2008/09. majandusaasta jooksul muutusid võrgutasud kolmel korral: 2008. aasta 1. juulil, kui hakkas kehtima uus elektrienergia hind, 2009. aasta 1. jaanuaril seoses elektrienergia hinna indekseerimisega ning 2009. aasta 1. märtsil tulenevalt iga-aastasest korrigeerimisest. Jaotusvõrgu elektri jaotamise tasu langes 2008/09. majandusaastal kokku keskmiselt 1,5% võrra ning Põhivõrgu elektri ülekande võrgutasu keskmiseks kasvuks oli võrreldes 2007/08. majandusaastaga 3,6%. Kuna elektrihinnad on tõusnud igal aastal, siis võib öelda, et ega Eesti elektrihinnad ei lange ka tulevikus, kui ei mõelda välja täiuslikku elektritootmise süsteemi, mis võimaldab ka maksudel väheneda ja elektrit toota palju ja odavalt.
Ei ole kahtlust, et lähematel aastakümnetel orienteerub maailm eeskätt tuumaenergeetika edendamisele. Tuumaenergia on kõige odavam ja võimaldab kiiresti saavutada suuri mahtusid. Kuid ka alternatiivenergia kasutamise võimalused on Eestis olemas. Päikeseenergiat kasutatakse Eestis peamiselt vee soojendajana. See on hea lihtne ja praktiline. Lisaks sellele ei kulu ka valju raha, kui sooja vett vaja. Eestis on ka tuulepark , mis pole küll väga suur aga miks on vaja suurele riigile suurt tuulejaama. Minu enda meelest, pole Eestile tuulejaamu vaja. Aga kui neid teha, siis teha need vette. Mandril on niipalju ilusat loodust ja oleks kuritöö meie loodus ära rikkuda. Lisaks teevad tuulegeneraatorid ka palju müra ja asulate lähedale ei tasuks neid ehitada. Eesti riigil oleks võimalik rajada ka hüdroelektrijaam. Aga seda rajades peab arvestama ka sellega et tekib suur veehoidala ja Ka suur jõgi millel oleks suur lang. Eestis on ainul üks jõgi, kuhu saaks selle ehitada, aga see tooks endaga kaasa uputuse, kuna see on eesti suurim jõgi. Eesti on väike ja ilus riik, miks rikkuda meie loodust tehnikaparkidega, niigi on loodust vähemaks jäämas.
Kuid muidugi saaksime me rajada tuumaelektrijaama Eestisse, aga see oleks väga riskantne. Me saaksime sellest palju elektrit ja see muudaks meid natukene rikkamaks riigiks, aga kui tuumajaamaga peaks õnnetus juhtuma, juhtub sama asi, mis juhtus Ukrainas, kui tuumajaam õhku lendas ja õhku mürgiseid aineid kogunes , ning palud inimesed surid.
Hiljuti avaldasid soomlased võrdlevad andmed baaselektri hinna kohta Soo­mes (euro/MWh), mille kohaselt on kon­kurentsitult kõige odavam tuumaenergia – 25,9 (sellest kütus 3), gaasil on see 45,0 (35,9), kivisöel 34,4 (17,6), turbal 35,9 (18,8), puidul 51,2 (30,8) ja tuulel 45,5. Tuumareaktoritest toodetakse praegu 16% maailma tarbitavast elektrienergiast, sealjuures Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ja Jaapanis ligikaudu 80%. Maailmas on installeeritud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit koguvõimsusega umbes 370 GW. Aastaks 2025 suureneb see vä­ hemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit .
Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega , kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus.
„Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 “ ja „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja –tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus. Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning tänasega võrreldes tuleb kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid. Kui praegu toodetakse Eestis 60% energiast põlevkivist, siis 15 aasta pärast peaks põlevkivi osakaal jääma alla 30%. Suurendada tuleb teiste energiaallikate osakaalu , tuuleenergia , tuumaenergia, samuti puidu, gaasi ja vedelkütuste kasutamine peaks iga nimetatud energialiigi puhul moodustama energiatarbimisest tulevikus alla 20%. Tuumajaama rajamine tähendab küll uusi töökohti, aga samas ka inimeste elukohtade muutmist natuke kaugemale, mitte tuumajaama kõrvale. Mina arvan, et tuleviku elektrienergia Eestis tuleb hea ja hästi toimiv aga ma ei oska arvata, mida hakatakse kasutama toorainena, millest energiat saab.
http://www.tuumajaam.ee/index.php?id=10614
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2008/05.04.08/peamearu/3.shtml
http://il.ee/web/images/f/fd/AE_bro.pdf
http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/11ptk.pdf
http://www.chem.ttu.ee/teenused/polevkivi_kaevandamine_ee