RANNIKUPROTSESSID
Mis on rannikuprotsessid?
· Rannikuprotsessid toimuvad rannikul
lainetuse ja vee tagajärjel.
· Rannikuprotsessid hõlmavad:
· setete kuhjumist
· setete rännet
· kulutust
Mis tegurid kujundavad
rannikuid?
· Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab
· Hoovused -> kannavad setteid ära
· Tuul -> kuhjab
· Merejää -> lõhub rannikut
· Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist,
kinnistavad pinnast
· Jõed -> kannavad rannikule setteid
· Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi
Tuule ja lainetuse tegevus
Järskrannik
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses
hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga
hoovused ekvaatori poole magedamat vett. Hoovusi tekitavad tõusud ja mõõnad, tuul, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused 9. Looded (tõus ja mõõn), miks tekivad, mitu korda ööpäevas, kus on suurimad? Looded (tõus ja mõõn) on vee perioodiline liikumine, tõusmine ja langemine – Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõu koosmõjul. Kaks korda ööpäevas, kõige suuremad Põhja-Ameerika kirderannikul. 10. Rannikuga seotud mõisted (rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi). Rannajoon – maismaa ja vee piir Rannik – randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd Randla – maismaa ja veekogu põhja osa, mis piirneb ajuvee rannajoonega ja mida vahetult mõjutab lainetus Rannanõlv – randla osa keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab Rannak – veealune rannanõlv Ajurand – kõrge veeseisu e. ajuveega üleujutatav ala
· Selfi-liustikud · Mäeliustikud · Kaari e orvandi-liustikud · Alpi liustikud · Ripp-liustikud · Jalami-liustikud 10. Mõisted: Veereziim- jõe veetase ajutine muutumine Maailmameri- maailma mered ja ookeanid Rannavallid- maismaal olevad suured kivimid Rannabarrid- vees olevad suured kivimid Fjordrannik- rannik, kus esineb(esinevad) fjord(id). FJORD - pikk, kitsas kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega. Skäärrannik- rannik, kus esinevad kristalsete kivimetega kaljusaared. Pankrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kulutav tegevus Laguunrannik- rannik, kus on ülekaalus lainete ja tuulte kuhjav tegevus Jõgede äravool- sademete ja auramise vahekord(?)
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM
järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute geomorfoloogia põhilise kujundaja lainetuse mõju rannale sõltub eelkõige sellest, kuidas merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik.
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6
Kõik kommentaarid