LM 41 Koostas: Getter Klaas OSAÜHING Paide 2009 Registreerimine Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed, notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse või tavamenetluse kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte- Valmis firma ostmise juures tuleb pöörata tähelepanu mõningatele asjaoludele. Nimelt ei saa kunagi olla 100% kindel, et ostetava firmaga ei ole teostatud ühtegi tehingut. Mõnikord võib tulla tagantjärgi ebameeldivaid üllatusi, missugused on seotud minevikus (enne ettevõtte omandamist) teostatud tehingutega. · Lihtmenetlus
1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid) Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2
võimalus ning osakapitali sissemakse peab olema rahaline. Notari abil registreerimisel tuleb arvestada suurema ajakuluga. 4.1 Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Registreerida saab kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu. Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui: põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu; kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiallkirjastada. Ettevõtjaportaalis on võimalik registreerida osa-, täis- ja usaldusühingut ning alustada ettevõtlust FIE-na
põhikirjas) Min. puudub 2500 25 000 määratakse omakapital osanikega (EUR) ühinguplaanis Elektroone jah jah jah jah kiirmenetluse vimalus * riigilõiv: 12,78 * riigilõiv: 140,60 * riigilõiv: 140,60 * riigilõiv: 12,78 Asutamiskulud ning * notaritasud *avalduse alkirja elektrooniliselt: + käibemaks kinnituse tasu: 185,34 12,75
Min. omakapital (EUR) Puudub 2500 25000 Puudub määratakse määratakse ühingulepin ühingulepin guga guga Elektroone kiirmenetluse Ei Jah Jah Ei Jah Jah Jah võimalus Asutamiskulud FIE Osaühingu Aktsiaseltsi Täisühingu Usaldusühi 19,17 asutamisel asutamisel asutamisel registrisse ngu riigilõiv
puudutada. Hagiavaldus peab olema kirjalik, (formaadis A4). Tsiviilkohtumenetlusse tuleb hagiavalduses märkida: nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks, võlanõue kellegi vastu vms ) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid Maksekäsu kiirmenetlus on-kiirendatud menetlus võla või elatise saamiseks. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates 10 tööpäeva jooksul. Kohus jätab määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kui selline menetlus ei ole seadusega lubatud, avaldus ei vasta nõuetele, makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada (füüsilisest isikust võlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kättetoimetamine) ning avaldaja
Omakapital (EUR) Elektroonne + + - + + + - kiirmenetlus Asutamis- Riigilõiv 12,78, Riigilõiv Riigilõiv 140,60. Riigilõiv Riigilõiv Riigilõiv Riigilõiv kulud notari kasutamisel 140,60, Lisaks notaritasu, 12,78. 12,78. 19,17. Notari 140,60 + lisanduvad notari kiirmenetluse mis sõltub Avalduse Avalduse kasutamisel notaritasu tasud. korras 185,34 asutajate arvust ja allkirja õigsuse allkirja õigsuse notaritasud tulundusühistu Avalduse allkirja Notari aktsiakapitali kinnitamise tasu kinnitamise tasu + km. asutamise eest õigsuse kasutamisel suurusest. 12,75. Notari 12,75
● Sidevahendid (näiteks telefon, faks, e-post) ● Põhilised tegevusalad ● Majandusaasta algus ja lõpp. Osaühingu registeerimisel järgmised võimalused ● Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise ● Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h ) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu ● Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Osaühingu asutamise kulud ning sellele järgnev aeg ● Osaaühingu asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 145 eurot. ● Kui asutate osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 190 eurot. ● Elektroonilisel registreerimisel saate ettevõtte loodud kuni paari tunniga.
mise lõpetamise nõue, õiguste tunnustamise nõue, kahju hüvitamise nõue, alu- setult saadu tagastamise nõue jm) Ühes hagiavalduses võib esitada mitu erinevat nõuet, järgides kohtu pädevust, kui ka alternatiivnõuded (palutakse rahuldada mõni nõue vaid juhul, kui esimest nõuet ei rahuldada). 1.2. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagita asja avaldusega on: 1.2.1. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus; 1.2.2. Isiku surnuks tunnistamise avaldus; 1.2.3. Isiku surmaaja tuvastamise avaldus; 1.2.4. isiku surnuks tunnistamise tühistamise avaldus; 1.2.5. isikule eestkostja määramise avaldus; 1.2.6. isiku kinnisesse asutusse paigutamise avaldus; 1.2.7. äraolija varale hoolduse seadmise avaldus; 1.2.8. lapsendamisega seotud avaldused; 1.2.9. lapse põlvnemise tuvastamine; 1.2.10
Kuni Äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime kasutades. Registreerimise protsessi saab teostada mitmel moel: Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu. 1.1. Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui asutaja mõtleb punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2 Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas
koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis seadusest tulenevad, on üheselt mõistetavad. 18 12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA PakS-e rakendamise kohta õnnestus leida järgmist: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a Keskkonnainspektsioon karistas 15.septembril 2005. a OÜ Violia Team'i kiirmenetluse otsusega PakS-e § 30 lõike 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus 30.augustil 2005. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsi Nelgi tee 1 asuv OÜ-le Violia Team kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid. Kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses müüakse tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa, kuid ei võeta vastu pandimärgiga pakendeid
Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid • Kohtusse pöördumise õigus - Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15) • Kohtu sõltumatus - Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) - Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena (PS § 147) • Seadusliku kohtuniku põhimõte
Kuni Äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime kasutades. Registreerimise protsessi saab teostada mitmel moel: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu. 1.1. Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui asutaja mõtleb punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2 Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on
7 Registreerimine Soovides ettevõtlusega tegelemiseks registeerida osaühingut, on järgmised võimalused: Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 tunni jooksul ) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1. Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud. 2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed
See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Lihtsustatud kirjalik menetlus, mis annab võimaluse kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalist võlga välja mõistev kohtulahend. Aitab kokku hoida nii sissenõudja aega kui raha ning lihtsustab oluliselt kohtumenetlust. Ei tuvasta asjaolusid, kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes. Kui maksekäsu kiirmenetluses on kohtule esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makse-ettepaneku väidetav võlg tasuda. Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide. Vastuväite esitamisel lahendab kohus asja edasi tavalise hagimenetluse korras.
2) menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning ta on hoiatamismenetlusega nõus. § 54. Hoiatamisotsus (1) Menetlusalusele isikule hoiatustrahvi määramise kohta koostab kohtuväline menetleja hoiatamisotsuse. Hoiatamisotsust ei koostata, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. 2. jagu Kiirmenetlus § 55. Kiirmenetluse kohaldamine (1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. (2) Kiirmenetluse otsuses võib määrata:
võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. · Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Osaühing · Asutamine · Ettevõtte registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid: · asutamisleping, kui ettevõte registreeritakse notaris või ettevõtte elektroonilise kiirmenetluse korral registreerimisel tüüppõhikiri, mille vorm on ette antud · põhikiri (va elektroonilise kiirmenetluse korral) · avaldus · sidevahendite andmed · panga tõend osakapitali sissemakse kohta · tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral) Osaühing · Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot: · asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad;
Tall ja Aivo said kella eest pandikas 125.-. Raadiosaatjat ei tahtnud keegi osta. Üksi pole te mitte sittagi. Grupis olete te sama vähe. Nagu mingit kuradi Peterburi wannabe- uulitsamafioosnikud. Vanamuttidelt käekottide varastamise ja koolitüdrukute grupiviisilise vägistamise vahepeal käite veidi teistsugustel meestel mustade klaasidega Range Roverites suhu võtmas. Tegelikult tuleks teid kõiki grupiviisilise vägistamise eest maha lasta. Ma võin kiirmenetluse korras kohut mõista. Ma valisin selle lõigu sellepärast, et siin on hästi aru saada, millele Rass pokris mõtleb. Ta on kõikide politseinikute peale vihane ja räägib nüüd kõik oma südamelt, mida ta nende kohta arvab. Kõige rohkem on ta vangivalvurite peale vihane ja räägib neist. Ta on nii vihane, et tahaks kõigile peksa anda. Muude asjade peale ta seal ei mõtlegi, ainult sõimab vangivalvureid ja räägib niisama vahepeal tühja juttu, mis kellelegi korda ei lähe.
kandmise eest kandmise eest kandmise eest kand tasutakse riigilõivu tasutakse riigilõivu tasutakse riigilõivu tasuta 13 eurot. 13 eurot. 145 eurot, 145 kiirmenetluse kiirm kandeavalduse alusel kand registrisse kandmisel regist 190 eurot. 190 e Äriühingu lõpetamine Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsi
kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui vanem oma ülapidamiskohustust ei täida, võib talt selle välja nõuda. Juhul, kui vanem hoidub kuritahtlikult kõrvale elatise maksmisest, võidakse teda karistada rahalise karistuse või, äärmuslikumal juhul, ka vangistusega. Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada 5 maksekäsu kiirmenetluse avaldus (lihtsustatud kirjalik menetlus) lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi). Igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2016. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 215 eurot kuus lapse kohta. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu o Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) o Inkassotasu 6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 9 o Kohtukulud: o Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral o Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral) o Täitemenetluse alustamise tasu o Täituri tasu Seaduslikud õigused nõuet vaidlustada või vastuväiteid esitada on võlgnikul olemas, aga reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist vabaneda selle ignoreerimisega (madal
komromiss). Hagimenetlust võib läbi viia lihtsustatud korras TsMS 43 peatükk. TsMS § 403 ja 404 näeb ette hagiasja kirjaliku menetlemise võimaluse. HAGITA MENETLUS Hagita menetluse puhul kehtib numerus claususe põhimõte- kõik tsiviilasjad, mis ei ole seadusega ostseselt hagita menetlusse määratud, menetletakse hagimenetluses.Hagita menetluses rakendab kohus ise uurimispõhimõtet ning kogub tõendeid ise. Maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist Saksamaa nn tsiviilhoiatusmenetluse eestindusega, mille puhul kohtuistungit ei peeta ning kohtulahend tehakse võlgnikupoolsete vastuväidete puudumisel tagaselja nõude pinnalt. -12- TSIVIILKOHTULAHENDUS AUSA KOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTE See küsimus tekib tsiviikohtumenetluses üles mitmes konstektis, esmalt on
Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab
· Kandeavaldus hiljemalt aasta jooksul (ÄS § 144 lg 4) 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist; 31) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62; 4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid, kiirmenetluse korral ka nende digitaalallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta; 41) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku; 51) teave kavandatud põhitegevusala kohta; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne
lõikes sätestatust; 8) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp; 9) muud seaduses sätestatud andmed. Avaldusele lisatakse: 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist; 4) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus; 5) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid, kiirmenetluse korral ka nende digitaalallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta; 6) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku; 7) teave kavandatud põhitegevusala kohta; 8) mitterahalise sissemaksega tasumisel kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed
Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab
Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali kaudu. Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab
tehakse mitterahalisi sissemakseid, peab nende väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus. Erinevalt osaühingust ei ole aktsiaseltsi võimalik asutada kiirmenetluse teel. 17. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused. Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel;
Elatise taotlemiseks võite kohtule esitada maksekäsu avalduse. Maksekäsuks on vaja mitut eeldust: laps on alaealine, elatis ei ületa 3000 krooni kuus, teine vanem ei vaidle elatise maksmisele vastu, kohus saab talle makseettepaneku kätte toimetada jms. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtne menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (ilma kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada elatist välja mõistev kohtulahend (maksekäsk). Alates 1. jaanuarist 2009 lahendab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asuv maksekäsukeskus. Enne 1. jaanuari 2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused menetleb lõpuni see maakohus, kuhu avaldus esitati. Alates 1. jaanuarist 2009 saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ning E- toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Elatise nõudmisel maksekäsu
Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad: 1. Kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatu.Abieluvararegister. 2. Registriosakond: äriregister 3. Maksekäsuosakond: kiirmenetluse liikidest. Kui on rahaline nõue teiselt isikult maksimaalselt 6400 eurot. 4. Rahvakohtunikud, rahvakaasistujad. Rahvakohtunikuks saada võib kandideerides. EV kodanik, eesti keelt peab oskama, teovõimeline, antud piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat. Vanus 25-70 aastat. Kriminaalhooldusametnikud peavad jälgima kas on esitatud nõuded: see inimene peab viibima igapäevaselt oma elukohas, peab käima etteantud aegadel
liikmete ühehäälset heakskiitu. Hääletamisest hoidumine ei takista vastastikusel kokkuleppel tehtavate otsuste vastuvõtmist. 4. Erandina lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui komisjon ja EKP on mõlemad seisukohal, et artiklites 13 kuni 18 määratletud finantsabi andmiseks või rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks olulisel määral euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust. Kõnealuse kiirmenetluse raames vastastikusel kokkuleppel otsuse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogu poolt (nagu on osutatud artikli 5 lõike 6 punktides f ja g) ja direktorite nõukogu poolt, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85 % antud häältest. 8. Kui ESMi liige ei tasu maksmisele kuuluvat summat seoses artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt sissemakstavate aktsiate või sissenõutava kapitaliga seotud kohustustega või
§ 480 määrust võib muuta ka. Kohtul on hagita menetluses suht lai diskretsiooniõigus. Perekonnaseadus §188 Kohus tellib hindaja Ülalpidamise kulud üleatvad piiri siis võib ära müüa. 3. A on võtnud pangalt B tarbimislaenu 78 000 krooni. Laenu käendasid C ja D. A satub maksetega raskustesse ning B lõpetab laenulepingu ja nõuab kogu jääkvõla 54 000 maksmist, lisaks kõrvalnõuete maksmist summas 95 000 krooni. B esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse A, C ja D vastu ning palub neilt nimetatud summad solidaarselt välja mõista. Maakohus teeb kõigile kolmele makseettepaneku tasuda võlg või esitada vastuväide 15 päeva jooksul alates makseettepaneku kättetoimetamisest. A esitab tähtaegselt vastuväite, kuid C ja D mitte. Kohus teeb määruse, millega otsustab jätkata nõude menetlemist nii A, C kui D vastu hagimenetluses. Kas kohus toimis õigesti?
Arvestada tuleb siinjuures eelkõige aegumistähtajaga, mis tehingust tulenevate nõuete puhul on kolm aastat. Selgitama välja millised on olnud laenulepingutingimused ning kas OÜ X on tingimusi rikkunud. Eelnevalt mainitud tingimused on aluseks hilisemale õigustatud ja põhjendatud nõude esitamisele OÜ X suhtes. Kontrollima Avalikest Teadeannetest, ega OÜ X suhtes pole avaldatud pankroti teadet! Tulenevalt TsMS-est võib olukorra lahendada esitades maksekäsu kiirmenetluse( max summa antud menetlusel 6400 eurot, seega 6000 mahub ette antud piiridesse). Kui nõue on selge, sissenõutav ja võimalikud vastunõuded puuduvad ning võlgnik tundub olevat jätkusuutlik, võib ettevõte ise või inkassofirma vahendusel üritada raha võlgnikult kätte saada. Kui kohtuväline sissenõudmine tulemust ei anna, tõusetub küsimus, millist menetlust sissenõudmiseks valida. Põhimõtteliselt on võlausaldajal nõude kohtu kaudu maksmapanekuks
Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab. (5) Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu. ÜHINGUÕIGUS KAASUSED II 1. A ja B soovivad kiirmenetluse korras asutada osaühingu ning näevad põhikirjas ette, et: · osaühingu osakapital on 2 500 eurot kuni 11 500 eurot ning osad registreeritakse EVK-s; · juhatuse liige A võib ühingut esindada ainult koos prokuristiga;- vastutust ei saa üle anda · osaühingu põhitegevuseks on laskemoona tootmine;- põhikirja ei panda tegevusala · osanikud on kohustatud osalema osaühingu tegevuses ning selle kohustuse rikkumisel on
Formaalne: mõistliku aja jooksul avalduse tegemine (kujundusõigus) Hinda võib alandada ka enne sissenõutavaks muutumist (VÕS § 117) Viivis: Eeldused VÕS § 113: - Kehtiv võlasuhe - kohustus on rahaline (tagasimakse, kahju hüvitis, kulud jms) - kohustus on muutunud sissenõutavaks - arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §82ˡ lg1 sätestatud ajast. - vastutus rikkumise eest ehk vabandatavuse puudumine (VÕS § 105) - viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise (101 lg 3) Samaaegselt viivisega võib nõuda kahju hüvitamist Vastuväited viivisele: Ei ole lubatud: - aja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (VÕS § 113 lg 4)
loata ülestõstmise (KarS § 270) asjad jne. Kohtuväline väärteomenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata või määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või piirduda suulise hoiatusega. Kiirmenetluse kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule 20 000 krooni. Üldmenetlust kohaldatakse juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14–18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine
· isiku sidevahendite andmed (telefon, faks, e-post, kodulehe aadress jms) · teave kavandatud põhitegevusala kohta · muud seaduses sätestatud andmed [5] 3.1.2 Elektrooniliselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Tavamenetlus Kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest. Kiirmenetlus Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/. Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt. Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui: · kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse
Kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav kohtukoosseis Kohtuasja lahendamisel võivad mõningaid menetlustoiminguid teha ka kohtuametnikud. Kohtuametnikud võivad teha ka kohtumääruseid, mis ei ole edasi kaevatavad. Lõpliku kohtulahendi teeb alati kohtunik va maksekäsu kiirmenetluses, kus lahendi teeb laiendatud pädevusega kohtunikuabi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 kehtivad TsMS § 204 ja § 219 lg 1 ka maksekäsu kiirmenetluse kohta. Maksekäsu kiirmenetluse korraldamine on üldjuhul üle antud kohtunikuabide pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul. TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka
kiirmenetlust ei tehta ja ka siis, kui on vaja midagi konfiskeerida, õiguse ära võtmisega. 3) üldmenetlus: kui asjaolud ei ole selged. Kõige pealt on menetlejal 15 päeva aega. Koostatakse protokoll- tuleb esitada tutvumiseks. Menetlusalusel isikul on õigus esitada vastulause, aega selleks on 15 päeva. Maksimaalne karistus on 300 trahviühikut. - Edasikaebamise kord: Kohtuvälises: edasi kaevata ei saa. Kiirmenetluse ja üldmenetluse otsuse teeb kohtuväline menetleja, selle otsuse peale mittenõustumisel saab edasi kaevata Maakohtusse, kus tehakse otsus, kui ei nõustu selle otsusega, siis on õigus edasi kaevata Riigikohtusse. - Aresti kohaldamine: kui koheselt otsustatakse arest määrata, siis viiaksegi inimene arestimajja. Kui arestimajas kohti pole, siis antakse kuupäev, millal peab kohale minema.
hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe sissenõutavaks, kuid B ei ole veel viivitusse sattunud, sest ta peab olema teadlik nõudest. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks. Probleemid saavad tekkida juhul, kui tegu pannakse
tähtaja andma, muudel juhtudel tuleb seda teha juhul, kui puudused on kõrvaldatavad); - Rahuldada avaldus kandemäärusega osaliselt, kui osaline rahuldamine on võimalik (nt. uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks ei ole takistusi, kuid osakapitali suurendamise avaldus on esitatud hilinenult, mistõttu on selle osakapitali suurendamise otsuse alusel ei ole kande tegemine võimalik). Kiirmenetluse korras on võimalik teha osakapitali suurendamist ja vähendamist OÜ puhul. Kandemäärused hakkavad pihta sellest, kui avaldus jääb osaliselt rahuldamata. Muidu tehakse automaatselt kanne! Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (TsMS §306-327), kanne jõustub kande tegemisega äriregistrisse! Kui kande aluseks olevate asjaoludele on vaja anda õiguslik hinnang, võib kohus kandeavalduse menetluse peatada kuni vaidluse lahendamiseni (TsMS § 598 lg 1)
rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;10) registriasjad;jne 31. Maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Asja saab algatada ehk maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes elektrooniliselt, keskkonnas e-toimik.ee ning avalduse menetlejaks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. 32. Hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega
Kriminaalmenetluse juht ehk prokurör teeb koostööd uurimisasutusega tõendite kogumisel ja otsustab neist lähtuvalt isikule süüdistuse esitamise. Menetluse käigus on võimalik vältida kriminaalasja kohtusse jõudmist prokuröri ja süüdistatava (ning tema advokaadi) kokkuleppel, mille käigus süüdistatav tunnistab oma rikkumist ja saab seetõttu leebema karistuse. Samasugustel alustel võib prokuratuur otsustada kriminaalasja lahendamise lühi- ja kiirmenetluse käigus. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) - on inimõiguste kaitse organ, mis lähtuv Euroopa inimõiguste konventsioonist. Loodud 1959.aastal ja töötab Strasbourgis (Prantsusmaal). Kohtu pädevusse kuuluvad riigid, kes on kinnitanud Euroopa inimõiguste konventsiooni. Riik võib esitada kaebuse EIK-le teise riigi vastu. Kohtu koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. Kõiki kohtule esitatud avaldusi arutab esmalt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus
Eeldus osanikke on väga vähe. Sellest ka ERINEVUS Asist. See on suletud ühing. Peamised erinevused regulatsiooni ebatäiuslikkus kohati. See võib tähendada, et me anname inimestele võimalusi kokkulepeteks või kui kokkuleppeid pole, siis kohaldame AS-i norme (ka teiste üingute norme). Juhtimine on lihtsam. Valdav ühingu vorm on see. Selle reglatsiooni tundmine on kõige olulisem. ASUTAMINE Pole eriti vahet Asiga üldkorra juures. NB! Osaühingu juures kehtib ka kiirmenetluse kord. Ehk OÜ on äriphing mida on võimalik asutada kiiremenetluse korras. ÄS § 53 lg 3 eeldused. Et ned oleksid täidetud kogu andmete ja dok esitamine käib digitaalses vormis. Avaldus allkirjastatakse digitaalselt. Miks ei saa AS puhul kiirmenetlust kohaldada? EVK tõttu. OÜ pole kohustust regada osasid EVK-s. Kuidas menetlus välja näeb: - EER.ee ettevõtja portaal sisene ID-kaardiga. Tavapärase avalduse täitmine netis. Seda
1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94. Kohalduva õiguse üle otsustamisel, puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest?
põhiseadusvastaseks tunnistamist. C. Kiirmenetlus Kiirmenetlus on menetlusvorm, mille raames on võimalik teatud kuriteoasju lahendada kiirkorras. Kiirmenetluses viiakse kohtueelne menetlus läbi lihtsustatud koras. Taotluse kriminaalsasja lahendamiseks kiirmenetluses esitab prokuratuur kohtule 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kiirmenetluse kohaldamise tingimused: 1) Isik on kahtlustatav teise astme kuriteos 2) Tõendamiseseme asjaolud on selged 3) Kõik vajalikud tõendid on kogutud 4) Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest Menetluse käik kuni kohtumenetluseni:
keskkriminaalpolitsei, julgestuspolitsei, kaitsepolitseiamet, oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuväline väärmenetlus võib toimuda kas hoiatamismenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Hoiatusmenetluses võib menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi füüsilisele isikule 25 kuni 200 krooni ja juriidilisele isikule 200 kuni 1000 krooni või piirduda suulise hoiatusega. Kiirmenetluse kohaldamiseks peab olema menetletava isiku nõusolek. Väärteoprotokolli koostamata võib kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule 20 000 krooni. Üldmenetlust kohaldatakse juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14-18-aastane või psüühikahäirega või on vaja otsustada konfiskeerimine või aresti kohaldamine
ei tõendanud suuremat kahju (vt põhinõudest suurema viivisenõude tõendamiskoormuse kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Arvestades otsuse p-des 16-18 märgitut, tuleb asja uuel läbivaatamisel viivise üle otsustamisel siiski arvestada, et hagejal on õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses ulatuses. 3-2-1-25-16 p 13 viivise määr tarbijalepingus OÜ X (hageja) esitas maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse isiku X (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Kostja vastuväite tõttu läks asi üle hagimenetlusele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ülikool ja kostja õppekulude hüvitamise lepingu. Ülikool esitas arve, mida kostja ei tasunud. Kostjaga sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel loovutas ülikool oma nõude kostja vastu hagejale. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepinguvälise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui on võimalik arvutada kahjuhüvi- tist. Kahju tekitamise eest vastutav isik ei satu kahju hüvitamisega viivitusse (viivis!) mitte alates kahjuhüvi- tise sissenõutavaks muutumisest, vaid ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS 113 lg 2). (vt Tampuu lk 114-115) Nt: A sõidab sõiduautoga surnuks teele ette jooksnud koera. Ta saab kahe nädala pärast teada, et koera omanik oli B. Ta maksab B-le järgmisel päeval hüvitise. VÕS 113 lg 2 mõtte kohaselt ei ole A olnud viivituses B-le hüvitimse maksmisega, kuigi ta ei maksnud B-le hüvitist kohe pärast kahju tekkimisest teadasaamist. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht?
Kandeavaldused vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul dokumentide esitamisest alates. Kui dokumentides sisalduvad puudused ja puudused on kõrvaldatud tuled esitatud avaldus läbi vaadata uuesti 5 tööpäeva jooksul. Kui dokumendid vajavad eri kontrolli võib kohus dokumentide läbivaatamise tähtaega pikendada 3 kuuni. Kui tegemist on aga kiirmenetlusega, tuleb dokumendid läbi vaadata hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates dokumentide esitamise päevast. Kiirmenetluse kasutamiseks tehtavate avalduste võimaluste loetelu sisaldub ÄS § 53 lg 5. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tavalise tsiviilprotsessi korras tehtud otsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, või näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegemist ka registripidajal endal. Näiteks juhul, kui tal on andmeid, et registrisse kantud äriühingul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kahe järjestikuse aasta