1.Registreerimine
FIE-ks
võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja
Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on
registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see
ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale
kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest,
kas ta on
kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
FIE-ks
registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse
hakkama üksinda või pere abil ja kui
asutamis - ning halduskulusid
soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri,
samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et
eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE
vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. FIE-d
on nt paljud talunikud, taksojuhid jne.
Äriregistrisse kandmisel
tuleb tasuda ka registreerimistasu.
Kuni Äriregistrisse
kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees- ja
perekonnanime kasutades.
Registreerimise protsessi saab
teostada mitmel moel:
- Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise;
- Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu.
1.1. Notaris
registreerimine
Paljudel notaribüroodel on
olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega
piisab ,
kui
asutaja mõtleb punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud
Notarite kohta leiad vajalikku
infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt
www.notar.ee.
1.2 Elektroonselt
registreerimine
Kui on soov kasutada
elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad
seadmed ja
sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks.
Kiirmenetluse puhul saab
vastuse ettevõtte registreerimise kohta
hiljemalt järgmisel tööpäeval
ning seda on võimalik teha portaalis
https://ettevotjaportaal.rik.ee/ .
Elektroonilise registreerimise
puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses
kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest
andmebaasidest/registritest automaatselt.
Kiirmenetlusse
saab kandeavalduse esitada, kui:
kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse;
näidatakse tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak 4. taseme järgi;
ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist;
riigilõiv on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldust.
2.FIE
asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused
2.1.
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja kaubamärk
Füüsilisest isikust
ettevõtja ärinime
valikul peab järgima järgnevaid punkte:
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus
Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu
Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul
Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda
Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda
Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.
Kui äriregistrisse on
ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi (on ju palju identseid nimesid), peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt
eristatavaks muutma . Nt kui on juba olemas Marju Kask FIE,
siis kande tegemiseks võib ärinimena kirja panna Marju Kask raamatupidamisteenus FIE
vms.
Ettevõtte võib lisaks
ärinimele kasutada kaubamärki.
Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või
toote paremaks identifitseerimiseks.
Et mõista, kui erinevalt
kaubamärki saab kasutada, mõned näited registris paiknevatest
kaubamärkidest (sulgudes kaubamärgi taotleja/omaniku ärinimi):
„Perenaise sai“ (AS Eesti Pagar), „ Club Hollywood“ (BDG Meelelahutuse AS), „Olümpia“ ( Reval Hotelligrupi AS), „Motorex“
(Eesti Näituste AS).
Kui teil on näiteks OÜ Hea
leib ja soovite avada kohvikut, siis võite kohviku nimeks vabalt
panna näiteks „ Maius “, ärinimi sellele takistusi ei sea. Võite
otsustada, kas soovite nime „Maius“ registreerida kaubamärgina
või mitte. Kui keegi teine registreerib selle kaubamärgi, siis ei
ole teil õigus seda enam kasutada.
2.2. Asukoht ja
juriidiline aadress ning tegevuskoht
Äriühingu asutamisel on
oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana
märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse
üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav
juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel
Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete
ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul
saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress.
Kui ettevõtet juhitakse ja
kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht
ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti
või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks
asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti , mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL
territooriumi piires).
Tegevuskoha aadress on eriti
oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel
juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
Näiteks hulgimüügiettevõte,
kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad
registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused
nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk
Majandustegevuse
registris registreerimine)
2.3. Tegevusala
Üldiselt kehtivad FIE-dele
samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik
märkida registreerimisel üks peamine tegevusala (Vt
OÜ Tegevusala).
Talupidajal võib erinevalt
teistest FIE-dest
olla äriregistris kaks
tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii
põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja
on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub
põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks
kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu.
2.4. Tegevusluba ja
–litsents
Enne ettevõtte asutamist
tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents , millised on tegevusloa taotlemise
tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
Paljude tegevuslubade puhul on
nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste
osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul
esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava
töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping
tegevusloa saamisel jne.
Kui alustav ettevõte, kelle
tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte
kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse
esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega.
Erinõuetega tegevusalade
kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480
2.5. Füüsilisest
isikust ettevõtja juhtimine ja vastutus
FIE
puhul on juhtimisest rääkimine kohatu, kuna tegu oleks nö iseenda
juhtimisega. FIE
tegutseb ja võtab vastu otsuseid iseenda nimel ja omal täielikul
vastutusel.
2.6. Füüsilisest
isikust ettevõtja kapital ja pangatoimingud
FIE
kasutab äritegevuses oma isiklikke varasid, täiendavat algkapitali
nõuet pole. Pole vaja avada ka eraldi pangakontot, võib jätkata
senise isikliku konto kasutamist.
3.FIE
asutamiseks vajalikud dokumendid
FIE
asutamiseks piisab avaldusest (juhul, kui on eraisikuna olemas
äritegevuseks sobiv pangakonto ). Nagu mainitud , siis avaldust saab teha nii MTA-le kui äriregistrile, äriregistri puhul peab
avalduse koostama notari juures (või elektroonilisel
registreerimisel ettevõtjaportaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html ),
kuna vajatakse allkirjade tõendamist.
3.1. Avaldus
Notari juures registreerimisel
tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed:
ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp (FIE-l seadusest tulenevalt 01.01-31.12);
ettevõtja nimi ja isikukood;
muud seaduses sätestatud andmed.
isiku sidevahendite andmed (telefon, faks , e-post, kodulehe aadress jms)
teave kavandatud põhitegevusala kohta (vt talude osas ptk Tegevusala)
4.Mida
veel on vaja teha peale asutamist?
4.1.
Käibemaksukohuslaseks registreerimine
Käibemaksukohuslaseks on
ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud
registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida
käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri
ületamisega kalendriaasta algusest.
Käibemaksu tuleb arvutada
alates registreerimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui
isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või
on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema
käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma
ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe
täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub
ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse
soetada kallist põhivara (arvuti, masinad / aparaadid , tootmisseadmed
jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on
võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada.
Käibemaksukohuslaseks
registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf
4.2. Raamatupidamise
korraldamine
Vastavalt Eesti Vabariigi
seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik
juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt
Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi
normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast,
ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest.
Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte
juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused:
- võtta tööle raamatupidaja ;
- kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks;
- kasutada raamatupidamisfirma teenuseid.
Olulisemad aruanded, mida
raamatupidaja peab esitama on:
- maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks)
- majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.
4.3. Töötajate arvele
võtmine Haigekassas
Tööandjal on kohustus võtta
oma töötajad Haigekassas arvele seitsme kalendripäeva jooksul
pärast töötaja tööle asumist. Kui töötaja jääb õigeaegselt
Haigekassas arvele võtmata, jäävad kõik töötajale raviteenuste
osutamise ja hüvitiste väljamaksmisega seotud kulutused tööandja
kanda. Töötajate arvele võtmiseks vajalikud andmed saab
Haigekassale edastada järgnevalt:
4.4. Tegevusluba
Enne ettevõtte asutamist
tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka
tegevusluba – seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi
koduleheküljel: http://www.just.ee/litsentsid/ .
Kui ettevõte tegutseb
tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas
pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks
kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus
registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt),
peab igal aastal uuesti kinnitama , et tegutseb jätkuvalt ja samas
valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning
uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt
mugavamaks, säilitades turvalisuse.
4.5. Majandustegevuse
registris (MTR) registreerimine
Majandustegevuse registri
MTR-i ( http://mtr.mkm.ee/ )
eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste,
sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle.
Alustav ettevõtja peab välja
selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse
registris. Majandustegevuse registris peavad end registreerima
erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks
tegevusaladeks on:
- reisikorraldus;
- elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus ;
- raudtee -ehitus;
- valuutavahetus;
- vedelkütus;
- vastavushindamine ;
- elektrikontroll;
- alkohol ;
- tubakas;
- väärismetall;
- kaubandus ja teenindusettevõtjad ( jaekaubandus , hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus , kaubanduse korraldamine).
Kas ettevõte kuulub
tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida
Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343 .
4.6. Audiitorkontroll
Vastavalt seadusele on
aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks
järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu
(netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja
töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal.
Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000
krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja
audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks.
Kõik kommentaarid