FIE-füüsilisest isikust ettevõtja (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
2. kur
FIE-Füüsilisest isikust ettevõtja
Referaat
Juhendaja : Elo Kadastik
Koostaja: Kerli Saluste
Paide 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Registreerimine 4
2.FIE asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused 6
3.FIE asutamiseks vajalikud dokumendid 9
4.Mida veel on vaja teha peale asutamist? 10
Kokkuvõte 12

Sissejuhatus

Käesoleval õppeaastal uurin majandusettevõtte teemal füüsilisest isikust ettevõtjat, ning õpin seda teemat tundma ja saan vastuse nendele küsimustele:
Mida tuleb teha enne FIE asutamist?, Kuidas FIE-t registreerida?, Kui suured on FIE asutamise kulud?,  Kui kaua kulub aega FIE asutamisele?,  Mida tuleb teha pärast FIE registreerimist?

1.Registreerimine

FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris . Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis - ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. FIE-d on nt paljud talunikud, taksojuhid jne.
Äriregistrisse kandmisel tuleb tasuda ka registreerimistasu.
Kuni Äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime kasutades.
Registreerimise protsessi saab teostada mitmel moel:

• Notaris registreerimine -  saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise;
  
• Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu.
  

 

1.1. Notaris registreerimine

Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui asutaja mõtleb punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud
Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee.
 

1.2 Elektroonselt registreerimine

Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks.

• Lihtmenetlus
  

• Kiirmenetlus
  

Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/ .
Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt.
Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui:

kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse;

näidatakse tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak 4. taseme järgi;

ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist;

riigilõiv on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldust.

2.FIE asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused

2.1. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja kaubamärk

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinime valikul peab järgima järgnevaid punkte:

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus

Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu

Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul

Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda

Kui muutub füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes sisalduv nimi, võib senise ärinime all edasi tegutseda

Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta.
Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi (on ju palju identseid nimesid), peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. Nt kui on juba olemas Marju Kask FIE, siis kande tegemiseks võib ärinimena kirja panna Marju Kask raamatupidamisteenus FIE vms.
Ettevõtte võib lisaks ärinimele kasutada kaubamärki. Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või toote paremaks identifitseerimiseks.
Et mõista, kui erinevalt kaubamärki saab kasutada, mõned näited registris paiknevatest kaubamärkidest (sulgudes kaubamärgi taotleja/omaniku ärinimi): „ Perenaise sai“ (AS Eesti Pagar), „ Club Hollywood“ (BDG Meelelahutuse AS), „Olümpia“ ( Reval Hotelligrupi AS), „Motorex“ (Eesti Näituste AS).
Kui teil on näiteks OÜ Hea leib ja soovite avada kohvikut, siis võite kohviku nimeks vabalt panna näiteks „ Maius “, ärinimi sellele takistusi ei sea. Võite otsustada, kas soovite nime „Maius“ registreerida kaubamärgina või mitte. Kui keegi teine registreerib selle kaubamärgi, siis ei ole teil õigus seda enam kasutada.
 

2.2. Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht

Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht.  Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress.
Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti  või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti , mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires).
Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk Majandustegevuse registris registreerimine) 
 

2.3. Tegevusala

Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala (Vt OÜ Tegevusala).
Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). Talupidaja on ettevõtja, kellel vähemalt üks tegevusala kuulub põllumajandussaaduste tootmise alla ja kes selleks otstarbeks kasutab omaniku, kasutusvaldaja või rentnikuna talu.
 

2.4. Tegevusluba ja –litsents

Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus , et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne.
Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega.
Erinõuetega tegevusalade kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480
 

2.5. Füüsilisest isikust ettevõtja juhtimine ja vastutus

FIE puhul on juhtimisest rääkimine kohatu, kuna tegu oleks nö iseenda juhtimisega. FIE tegutseb ja võtab vastu otsuseid iseenda nimel ja omal täielikul vastutusel.
 

2.6. Füüsilisest isikust ettevõtja kapital ja pangatoimingud

FIE kasutab äritegevuses oma isiklikke varasid , täiendavat algkapitali nõuet pole. Pole vaja avada ka eraldi pangakontot, võib jätkata senise isikliku konto kasutamist.

3.FIE asutamiseks vajalikud dokumendid

FIE asutamiseks piisab avaldusest (juhul, kui on eraisikuna olemas äritegevuseks sobiv  pangakonto ). Nagu mainitud , siis avaldust saab teha nii MTA-le kui äriregistrile, äriregistri puhul peab avalduse koostama notari juures (või elektroonilisel registreerimisel ettevõtjaportaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html ), kuna vajatakse allkirjade tõendamist.

 

3.1. Avaldus

Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed:

ettevõtja ärinimi ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtte majandusaasta algus ja lõpp (FIE-l seadusest tulenevalt 01.01-31.12);

ettevõtja nimi ja isikukood ;

muud seaduses sätestatud andmed.

isiku sidevahendite andmed (telefon, faks, e-post, kodulehe aadress jms)

teave kavandatud põhitegevusala kohta (vt talude osas ptk Tegevusala)

4.Mida veel on vaja teha peale asutamist?

4.1. Käibemaksukohuslaseks registreerimine

Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri ületamisega kalendriaasta algusest.
Käibemaksu tuleb arvutada alates registreerimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/ aparaadid , tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada.
Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf
 

4.2. Tegevusluba

Enne ettevõtte asutamist tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka tegevusluba – seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel: http://www.just.ee/litsentsid/ .
Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama , et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse.
 

4.3. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine

Majandustegevuse registri MTR-i ( http://mtr.mkm.ee/ ) eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle.
Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris. Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad . Nendeks tegevusaladeks on:

• reisikorraldus;
  
• elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus ;
  
• raudtee-ehitus;
  
• valuutavahetus;
  
• vedelkütus ;
  
• vastavushindamine;
  
• elektrikontroll;
  
• alkohol;
  
• tubakas ;
  
• väärismetall;
  
• kaubandus ja teenindusettevõtjad ( jaekaubandus , hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine).
  

Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343 .

Kokkuvõte

Ettevõtte alustamisel oli suurimaks väljakutseks, et kõik komponendid, mida äri tegemiseks vaja on, saaks kokku. Teadmised ettevõtlusest tuli kõik endale selgeks teha.  Kõige keerulisem ettevõtte loomisel oli enda kurssi viimine erinevate õigus- ja raamatupidamisteemaliste küsimustega – see nõudis aega. Paljud asjad jäid veel arusaamatuks ning keeruliseks mulle, kui õpilasele, kes pole ennem sellise teemaga tegelenud .