Kohtud
VIII. peatükk
Kohtu funktsioonid
• Õigust mõistab ainult kohus (PS §146)
• Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu
sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle
arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2)
• Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul
üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu
loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe
väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43)
• Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja
abieluvararegistrit (KS § 15)
• Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut
(KS § 16)
• Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu
kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 )
Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid
• Kohtusse pöördumise õigus
- Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse (PS § 15)
• Kohtu sõltumatus
- Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas
põhiseaduse ja seadustega (PS § 146)
- Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena (PS § 147)
• Seadusliku kohtuniku põhimõte
- Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud
kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse (PS § 24 lg 1)
• Õigusemõistmise avalikkus
- Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted (PS § 152). Õigusemõistmise funktsioon Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15) Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud
Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.
täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted ; 3). Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. 4). Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik
halduskohtus ning sealt saab selle teatud juhtudel edasi kaevata apellatsiooniastme halduskohtusse, kust on võimalik edasikaebamine Kõrgeimasse Halduskohtusse juhul kui otsuse lahendist võib tuleneda pretsedent. Eestis sellist jaotust ei eksisteeri. Halduskohus on esimese astme kohtuks Eestis justnagu maakohus ning halduskohtust toimub asja edasikaebamine ringkonnakohtusse, mis tegeleb ka teiste asjadega peale haldusasjade. Rootsis on olemas ka erikohtud nagu sotsiaalkindlustuse kohtud, üürikohtud ja töökohtud. Töökohus tegeleb tööõigust puudutavate vaidluste lahendamisega. Enamasti on töökohtud esimesed ja ainukesed instantsid töötajate ja tööandjate vaheliste vaidluste lahendamisel, kuid mõningatel juhtudel võivad esimesteks instantsiteks olla ka piirkonnakohtud, kust toimub edasikaebamine töökohtutesse. Eestis erikohtuid ei eksisteeri üldse. Avaliku süüdistuse süsteem on Rootsis kolmeastmeline ja Eestiga võrreldes lihtsam.
Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja.
Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid