Osaühing (0)

Kirjutad enda kooli.
OSAÜHING
referaat
Koostaja : Oma nimi
Kursus
Juhendaja : Tema nimi
Valga 2015
SISUKORD
Sissejuhatus..................................................................................................................................2
1. Seadused...................................................................................................................................3
2. Osaühing ...................................................................................................................................4
3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5
4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6
5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel..............................................................................7
6. Registreerimine ja tööandja kohustused..................................................................................8
7. Osaühingu asutamise kulud, ning sellele järgnev aeg..............................................................9
8. Raamatupidamise korraldamine..............................................................................................10
9. Osaühingu lõpetamine ja lõpetamisavalduse esitamine..........................................................11
KOKKUVÕTE............................................................................................................................12
KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................13
2
Sissejuhatus
Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest , rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enamlevinum ettevõtlusvorm. Sellist tüüpi äriühing on sobivaim vorm väikese - ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registeerimine ning puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.
Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist tehtavaid väljamakseid (oma osa tagasiostmine), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid ( töötasu , juhatuse liikme tasu jne) keelamist ei hõlma, Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida . Osaühingu loomine on kerge.
3
Seadused
Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma . Osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.
Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.
Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv . Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu tasuda pangakaardiga, elektroonilise registreerimise korral saab tasuda internetipanga kaudu.
Registreerimisprotseduur võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui ärinime ei loeta aktsepteeritavaks, kulub veel vähemalt kaks nädalat puuduse likvideerimiseks ja registreerimiseks, kusjuures kõikide muudatuste tegemiseks vajalik kandeavaldus tuleb jällegi allkirjastada notari juures.
Peale ettevõtte registreerimist Äriregistris, saab muuta stardikonto arvelduskontoks, taotleda käibemaksukohustuslase numbrit ja alustada äritegevust.
4
Osaühing
Osaühing on äriühing, mille osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 euri.Osade väärtused võivad olla võrdsed või erinevad. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgne väärtus.
Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist .
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
Osaühingul, mille osakapital on üle 2500 euroni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab olema nõukogu. Kui osaühingu osakapital on üle 2500 euri, siis peab osaühingul olema audiitor.
5

Ärinime valik ja kontroll

Ärinime valik on üks olulisem tegevus ettevõtte loomisel. Erinev ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule.

• ärinimi peab sisaldama viidet ettevõtlusvormile (näiteks OÜ või osaühing nime alguses või lõpus)
  
• FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime
  
• ärinimi ei tohi sisaldada isiku nime, kes ei ole osanik
  
• ärinimi ei tohi olla sarnane juba registrisse kantud teiste ettevõtete ärinimedega
  
  • ärinimi ei tohi olla sarnane juba registreeritud kaubamärkidega, välja arvatud juhul, kui ettevõtted
    

tegutsevad

• erinevates tegevusvaldkondades. Lisaks kohalikele ettevõtetele on Eestis õiguskaitse ka Euroopa
  

Ühenduse kaubamärkidel

• ettevõtte ärinimi ja tegevusala ei tohi olla vastuolus .
  

Ärinime eristatavuse nõue pole piiratud kindla tähtede või häälikute hulgaga , mis peavad olema erinevad. Mõnel juhul on üks täht eristamiseks piisav, teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest. Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt , vaid ka hääldus . Samas ei võeta erinevusena arvesse käände- ja pöörde- ja muude grammatiliste sõnalõppude erinevusi.
Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks olla eristatavuse eesmärgil kajastada ettevõtte põhitegevust (näiteks: toodetav kaup või teenused), äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid.
võimalik soovitava nime eristatavust kontrollida. Seda saab teha äriregistri teabesüsteemis, kus otsingutulemustes võrreldakse uut nime registrissekantutega. Otsuse ärinime eristatavuse ja sobivuse üle teeb registrit pidav kohus.Peab kontrollima, kas ärinimi on vaba.
6
Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon

• Asutajate andmed (nimi, aadress, registrikood/ isikukood )
  
• Kui tegemist on juriidiliste isikutega, siis on vajalikud ka esindaja andmed (nimi, aadress,
  

registrikood/isikukood)

• Asutatava ettevõtte juhatuse liikmete andmed (nimi, aadress, registrikood/isikukood) ja
  

esindusõiguse piirangud kui neid on.

• Soovitav nimi äriühingule
  
• Osakapitali suurus ja selle jaotus osanike vahel
  
• Aadress
  
• Sidevahendid (näiteks telefon, faks , e-post)
  
• Põhilised tegevusalad
  
• Majandusaasta algus ja lõpp.
  

Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel
Asutamisdokumendid allkirjastatakse notaris ja allakirjutamisel peavad kohal viibima kõik asutajad (nende esindajad) ja juhatuse liikmed. Kui asutaja esindajatel on ühine esindusõigus, siis peavad asutamislepingu allkirjastama mõlemad asutaja esindajad.
Asutajad avavad stardikonto pangas ja tasuvad kontole osakapitali asutamislepingus mainitud summas. Seejärel tuleb pangast võtta teatis osakapitali sissemakse kohta esitamiseks Äriregistrile, kus on märgitud kogu tasutud summa.
Kui kõik vajalikud dokumendid on koos, tasuma vajalikud riigilõivud ja esitama dokumendid Äriregistrile.
7

Registreerimine

Soovides ettevõtlusega tegelemiseks registeerida osaühingut, on järgmised võimalused:

• Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed
  

(2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise

• Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 tunni jooksul ) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu
  
• Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva)
  

1. Notaris registreerimine
Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab , kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud.
2. Elektroonselt registreerimine
Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks.

• Lihtmenetlus
  

Ettevõtte registreerimiseks ettevõtjaportaalis on välja toodud detailne juhend.
Endal on vaja koostada vaid ettevõtte põhikiri .

• Kiirmenetlus
  

Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/
Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest automaatselt.
8
Osaühingu asutamise kulud, ning sellele järgnev aeg
Osaaühingu asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 145 eurot. Kui asutate osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 190 eurot. Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse.
Kui kasutate osaühingu loomiseks notari abi, lisanduvad notari tasud . Täpne tasu suurus sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust. Notaritasudele lisandub käibemaks .
Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline, juhul kui on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. Kui osaühingu mitterahaline sissemakse ületab 50% kogu osakapitalist või on suurem kui 2500 eurot, peab sissemaksu väärtuse hindamist kontrollima audiitor.
Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatudosaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.
Elektroonilisel registreerimisel saate ettevõtte loodud kuni paari tunniga. Arvestage ajakuluks siiski üks tööpäev. Osaühingu registreerimine notari kaudu võtab aega 2-3 päeva.
9
Raamatupidamise korraldamine ja tööandja kohustus
Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad . Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast , ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused:

• võtta tööle raamatupidaja
  
• kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks
  
• kasutada raamatupidamisfirma teenuseid
  

Olulisemad aruanded , mida raamatupidaja peab esitama on:

• maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-
  ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks)
  
• majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.
  

Tööandja kohustus on tagada ohutu töökeskkond . Tööandja peab vastutama töötajatega juhtuvate tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste eest. Tekkivad kahjud võivad ohustada tööandja ettevõtte majanduslikku stabiilsust.
10

Osaühingu lõpetamine ja lõpetamisavalduse esitamine

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2 või 3 koosolekul osalenud aktsionäridest.
Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga.
Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb registrist kustutamine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda .
Registrist osaühingu kustutamine koosneb järgmistest etappidest:

• Osaühingute kustutamise määramine ja nende kandmine äriregistrisse
  
• teave avaldamine osaühingu kustutamise kohta ametlikes teadaannetes ning võlausaldajate
  teavitamine
  
• osaühingu lõpparve koostamine ning varade jagamine
  
• Lõpetada osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine.
  

Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub , et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine.
Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine . Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks.
Pärast osaühingu nõuetekohast kustutamist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan.
11
Kokkuvõte
Osaühing on äriühing, mille osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 euri.Osade väärtused võivad olla võrdsed või erinevad. Igal osanikul võib olla üks osa. Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut. Ärinime valik on üks olulisem tegevus ettevõtte loomisel. Erinev ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule.
Asutamisdokumendid allkirjastatakse notaris ja allakirjutamisel peavad kohal viibima kõik asutajad (nende esindajad) ja juhatuse liikmed. Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud.
Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Osaaühingu asutamisel tuleb tasuda riigilõiv 145 eurot. Kui asutate osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 190 eurot. Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse.
Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Tööandja kohustus on tagada ohutu töökeskkond. Tööandja peab vastutama töötajatega juhtuvate tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste eest. Tekkivad kahjud võivad ohustada tööandja ettevõtte majanduslikku stabiilsust. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega.
12
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Osaühing
https://www.eesti.ee/est/ettevotte_arinime_valik_ja_kontroll
https://www.riigiteataja.ee/akt/13364139
http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/osahing.html
http://pilvebyroo.ee/osauhingu-asutamine/
https://www.eesti.ee/est/osauhing/
http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/osauhing
https://www.eesti.ee/est/osauhingu_lopetamine
13