Äriühingu asutamine: Porfoolio (0)

Rakvere Ametikool
Kristi-Leili Dreifeldt
H-I kõ
Äriühingu asutamine
Porfoolio
Juhendaja : A.Gubaidulina
Rakvere 2010
1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht 4
2.6 Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid : 6
3.2 Tegevusluba ja – litsents 8
4. Pangatoimingud 8
4.1 Elektrooniline registreerimine e- äriregistri ettevõtjaportaalis 10
4.3 Valmisfirma ostmine 12
6.1 Kes ja millistel tingimustel saab .ee domeeni registreerida? 14
6.2 Domeeninime valik ja kontroll 14
Ettevõtte asutamine koosneb olenevalt ettevõtte  vormist 3-6 etapist, millest ärinime ja tegevusala valik ning registreerimine on igal juhul kohustuslikud.
1. Ärinime valik ja kontroll
Ärinime valik on esimene samm ettevõtte registreerimisel. Ärinimi peab vastama seadustes määratud tingimustele ning eristuma selgelt teistest ärinimedest ning ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud kaubamärkidest.
Seda, kas soovitav ärinimi on registreerimiseks vaba, saate kontrollida Äriregistri teabesüsteemist.
Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Eristuv ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule.
1.1 Ärinimele seatud piirangud
Ärinime valikule on seatud Eestis järgmised piirangud, millega tuleb arvestada:

• ärinimi peab sisaldama viidet ettevõtlusvormile (näiteks "OÜ" või " osaühing " nime alguses või lõpus);
  
• FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ;
  
• ärinimi ei tohi sisaldada isiku nime, kes ei ole osanik ;
  
• ärinimi ei tohi olla sarnane juba registrisse kantud teiste ettevõtete ärinimedega;
  
• ärinimi ei tohi olla sarnane juba registreeritud kaubamärkidega, välja arvatud juhul, kui ettevõtted tegutsevad erinevates tegevusvaldkondades. Lisaks kohalikele ettevõtetele on Eestis õiguskaitse ka Euroopa Ühenduse kaubamärkidel;
  
• ettevõtte ärinimi ja tegevusala ei tohi olla vastuolus ;
  
• ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega.
  

1.2 Ärinime selge eristatavus
Ärinime selge eristatavuse nõue pole piiratud kindla tähtede/häälikute hulgaga , mis peavad olema erinevad. Mõnel juhul on üks täht eristamiseks piisav, teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest. Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt , vaid ka hääldus . Samas ei võeta erinevusena arvesse käände- ja pöörde- ja muude grammatiliste sõnalõppude erinevusi.
Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks eristatavuse eesmärgil kajastada ettevõtte põhitegevust (nt toodetav kaup, teenused), äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid.
1.3 Ärinime kontrollimine
Teil on võimalik soovitava nime eristatavust kontrollida. Seda saate teha äriregistri teabesüsteemis, kus otsingutulemustes võrreldakse uut nime registrissekantutega. Otsuse ärinime eristatavuse ja sobivuse üle teeb registrit pidav kohus.

1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht

Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht.  Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress.
Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti  või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti , mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires).
Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele.
  2. Kaubamärgi valik ja kontroll
Oma teenuste ja toodete eristamiseks konkurentide omast on teil kasulik registreerida Patendiametis ka kaubamärgid, kuid see ei ole kohustuslik.
Kaubamärgid peavad olema selgelt erinevad ja eristatavad teistest sama valdkonna kaubamärkidest. Seda, kas teie poolt soovitav kaubamärk on registreerimiseks vaba, saate kontrollida Patendiameti andmebaasist.
Kaubamärgi registreerimine annab märgile õiguskaitse, millega saate märgi kasutamise ainuõigused. Kaubamärgi kaitsmisel tuleb teil määrata, millisesse rahvusvaheliselt määratud kauba- või teenuseklassi teie kaubamärk kuulub. Registreerimise protsessid Eestis ja välismaal on erinevad.
Lisaks ärinimele on igal ettevõttel õigus registreerida enda nimele ka kaubamärke, mis aitavad teie ettevõttel ning pakutavatel teenustel/ toodetel eristuda konkurentide omast.
Kaubamärgina saab kaitsta näiteks sõnu, numbreid, kujutisi või nende omava­helisi kombinatsioone.
Kui olete kaubamärgid välja töötanud, tuleb need Patendiametis registreerida, et saada nende kasutamise ainuõigus.
2.1 Kaubamärgi eristatavus.
Kaubamärgi valikul on kõige olulisemaks aspektiks selle erinevus ja eristatavus teistest sama valdkonna kaubamärkidest. Enne kaubamärgi taotlemist kontrollige ega ident­set või sarnast tähist pole samal tegevusalal Eestis või Euroopa Ühenduses kaubamärgina kaitsmiseks juba esitatud või registreeritud.
Kui tege­vusvaldkond kattub, on õigus kaubamärgile äriühingul, kes kaubamärgi esimesena kaitses või kaitsmisele esitas. Tegevusvaldkonna kattuvuse korral ei tohi kaubamärk osutuda ka teise äriühingu identseks või sarnaseks ärini­meks.
Kuna kaubamärgi eesmärgiks on ettevõtet ja pakutavaid tooteid/teenuseid konkurentide omast eristada, peaks kaubamärk olema meeldejääv, efektne ning klientidele arusaadav.
2.2 Kaubamärgi kontrollimine.
Patendiameti elektroonilisest andmebaasist saate kontrollida, kas soovitavad kaubamärgid on veel vabad. Kuna Eestis kehtib õiguskaitse kõigile Euroopa Ühenduses kaitstud kaubamärkidele, on mõistlik teha päring nii kohalikus kui üle Euroopalisse andmebaasis .
2.3 Kaubamärgi õiguskaitse
Kaubamärgi registreerimine annab märgile õiguskaitse, mis piirab teistel äriühingutel ja isikutel teie kaubamärgiga identse ja sarnase kaubamärgi kasutamise samade või sarnaste kaupade tähistamiseks. Teie saate registreeritud kaubamärgi kasutamise ainuõiguse.
Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määrab see, millistes kaupade ja teenuste klassides te kaubamärgi kaitsete.
Registreeritud kaubamärgi omanik on kohustatud seda ka kasutama registreerimisel märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Kui te kaubamärki mõjuva põhjuseta viie aasta jooksul ei kasuta, võite selle kasutamise ainuõiguse kaotada.
2.4 Kaupade ja teenuste rahvusvaheline klassifikatsioon
Kaubamärgi kaitsmisel kasutatakse kaupade ning teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni. See on rahvusvaheline kokkulepe, mis kehtib ka Eestis, mistõttu kaubamärgi kaitsmisel tuleb teil määrata, millisesse kauba- või teenuseklassi Teie kaubamärk kuulub. Teil ei ole otstarbekas kaitsta oma kaubamärki kõigis klassides, vaid ainult nendes, millega on seotud Teie ettevõtte tegevus.
Enne kaubamärgi registreerimist tutvuge, millisesse klassi teie kaubad ja teenused kuuluvad.
2.5 Kaubamärgi registreerimine Eestis
Kaubamärgi registreerimise avaldus tuleb esitada Patendiametile kas vastuvõtuosakonnas või elektrooniliselt e-patendiameti kaudu. Kaubamärgi registreerimise taotlus tuleb esitada iga kaubamärgi kohta eraldi.
Registreerimiseks esitage nõuetekohane avaldus, nõutud lisadokumendid ning tasuge riigilõiv . 

2.6 Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid:

• kaubamärgi registreerimise avaldus;
  
• kaubamärgi reproduktsioon (värvilise kaubamärgi korral lisaks avaldusele kantud reproduktsioonile veel viis arhiivikõlbulikku lahtilõigatud reproduktsiooni mõõtmetega 80 x 80 mm);
  
• volikiri või viide varem esitatud volikirjale, kui taotlejal on esindaja;
  
• prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti;
  
• andmed riigilõivu tasumise kohta;
  
• kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri , kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kohta.
  

2.7 Kaubamärgi registreerimine välismaal
Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust:

• esitage kaubamärgi registreerimise taotlus vastava riigi patendiametisse;
  
• registreerige kaubamärk Madridi kokkuleppe protokolli alusel;
  
• registreerige Euroopa Ühenduse (EÜ) kaubamärk ja õiguskaitse kogu EÜ territooriumil.
  

Välisriigis registreerimiseks:

• tuleb palgata patendivolinik või peab taotlejal olema vastavas riigis postiaadress;
  
• on soovitav kontrollida sarnaste registreeritud kaubamärkide olemasolu;
  
• on soovitav välja uurida, kas kaubamärk registreeritakse avaldus- või ekspertiisisüsteemi alusel.
  

2.8 Kaubamärgi registreerimise kulud
Kaubamärgi registreerimise hind sõltub sellest, mitmes teenuste ja kaupade klassis te oma kaubamärgi kaitsete. Ühe kauba- või teenusklassi riigilõiv on 2200 kroo­ni, iga lisaklassi eest tuleb tasuda 700 krooni.
3. Põhitegevusala valimine
Ettevõtte asutamisel tuleb määrata kavandatav põhitegevusala, millega soovitakse tegelema hakata. Tegevusala tuleb leida Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud liigituse alusel. Ettevõttel on õigus tegutseda ka teistes tegevusvaldkondades, mida näidatakse ettevõtja majandusaasta aruandes. Põhitegevusala tuleb Teil olenevalt ettevõtlusvormist esitada põhikirjas ja asutamislepingus ning seejärel teatada äriregistrile.
3.1 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
Ettevõtte tegevusala valikul tuleb teil lähtuda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud tegevusaladest ning valida oma ettevõtte põhitegevusalaks üks klassifikaatoris olevaist. Tegevusalad on klassifitseeritud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sarnaselt. EMTAK-i tegevusalade määratlus on oluliseks allikaks erineva valdkondade-põhise statistika tegemiseks Eestis ja ka rahvusvaheliselt.

3.2 Tegevusluba ja –litsents

Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus , et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne.
Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega.

4. Pangatoimingud

Ettevõtte loomise üheks eeltingimuseks on stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse, alles seejärel saab ettevõtte esitada kandeavalduse menetlusse.
Stardikontole makstud osakapitali kasutamiseks ja igapäevaste tehingute tegemiseks tuleb stardikonto peale ettevõtte registreerimist ümber vormistada arvelduskontoks. Seda  saab teha pangakontoris.
Äriregistris ettevõtet registreerides on stardikonto avamiseks vaja minna pangakontorisse. Stardikontole tehtud aktsia - või osakapitali sissemaksete kohta väljastab pank tõendi , mis tuleb esitada Äriregistri ametnikule. Pärast ettevõtte Äriregistrisse kandmist saab juriidiline isik muuta stardikonto arvelduskontoks ja teha kontol kõiki igapäevaseid pangatehinguid.
Stardikonto avamiseks on vaja ettevõtte loomist tõendavaid dokumente ja ettevõtte asutaja või asutajate allkirja stardikonto avamisel. Samuti on võimalik, et asutajad määravad asutamislepingus või notariaalse volikirja alusel konkreetse isiku stardikontot avama. Kui asutajaid on rohkem kui üks piisab stardikonto avamiseks ühe asutaja allkirjast.
Arvelduskonto avamiseks vajalikud dokumendid:

• Ettevõtte registrikaart. Ettevõtte registrikaardi saab vajadusel teenustasu eest ka pangas välja trükkida.
  
• Ettevõtte esindaja(te) isikut tõendav dokument (pass, juhiluba või ID-kaart). Kui ettevõtte esindajad on määranud, et ettevõtet tohivad esindada vaid juhatuse liikmed koos (ühisesindusõigus), siis peavad kontorisse tulema kõik juhatuse liikmed.
  
• Juhul, kui kontot soovib avada isik, kes ei ole firma juhatuse liige, tuleb tal lisaks kaasa võtta notariaalne volikiri.
  

(Allikas: Hansapanga kodulehekülg)
Pangakonto saab ettevõte avada igas pangakontoris.
Praktilisema poole pealt on oluline kokku leppida, milliselt pangakontolt kavatsetakse osakapital üle kanda ja tagada, et ülekandeks vajalik summa oleks asutamise hetkeks saadaval ning ülekande limiit seda ka võimaldab. Tegu on siiski suhteliselt suure summaga , mis eraisiku konto puhul ei pruugi limiidi sisse mahtuda.
 
4. Registreerimine äriregistris
Pärast ettevõtte asutamisotsuse tegemist ja tegevusala ning ärinime valikut, peate ettevõtte registreerima äriregistris. Seda saate teha elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis või notari kaudu. Samuti on võimalus osta juba registreeritud firma.
Elektroonilisel registreerimisel on olulisteks eeldusteks dokumentide digiallkirjastamise võimalus ning osakapitali sissemakse peab olema rahaline. Notari abil registreerimisel tuleb arvestada suurema ajakuluga.

4.1 Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis

Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID- kaarti või mobiil -ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara . Registreerida saab kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu.
Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui:

• põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu;
  
• kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiallkirjastada.
  

Ettevõtjaportaalis on võimalik registreerida osa-, täis- ja usaldusühingut ning alustada ettevõtlust FIE-na. Tulundusühistut ning aktsiaseltsi elektrooniliselt asutada ei ole võimalik. Elektroonilisel registreerimisel tuleb sisestada asutajate ning loodava äriühingu andmed, ärinimi, kujundada tüüppõhikiri, tasuda riigilõiv ja teha põhikapitali sissemakse.
Ettevõtte saab elektrooniliselt registreeritud paarikümne minutiga, ent mõistlik on arvestada ajakuluks siiski üks tööpäev.

• Lihtmenetlus
  

Ettevõtte registreerimiseks ettevõtjaportaalis on toodud detailne juhend
Endal on vaja koostada vaid ettevõtte põhiri.
Ettevõtte registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid:

• asutamisleping , kui ettevõte registreeritakse notaris või ettevõtte elektroonilise kiirmenetluse korral registreerimisel tüüppõhikiri, mille vorm on ette antud
  
• põhikiri (va elektroonilise kiirmenetluse korral)
  
• avaldus
  
• sidevahendite andmed
  
• panga tõend osakapitali sissemakse kohta
  
• tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral)
  

• Kiirmenetlus
  

Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/
Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt.
Kiirmenetluse korras saab luua osaühingut, täisühingut, usaldusühingut ning registreerida füüsilisest isikust ettevõtjat. Avaldus vaadatakse läbi paari tunni jooksul. Kiirmenetluse korras saab ka osa-, täis- ja usaldusühingu, tulundusühistu ning füüsilisest isikust ettevõtja registriandmeid muuta.
Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui:

• kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse;
  
• kõik kandega seotud isikud kirjutavad kandedokumentidele alla kas isiklikult või juriidilise isiku puhul registrijärgse esindaja kaudu;
  
• äriühing kasutab tüüppõhikirja ning näitab tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi;
  
• äriühing ei ole esmakannet või kapitali suuruse muutmist taotledes registreerinud osanike nimekirja väärtpaberite keskregistris;
  
• äriühingu elektroonilisel asutamisel peab osakapital olema rahalise sissemaksena.
  
• ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist;
  
• riigilõiv ja osakapital on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldusi.
  

4.2 Ettevõtte registreerimine notari abil
Ettevõtet saab registreerida ka notari abil.
Kindlasti tuleb teil asutada ettevõte notari abil, kui:

• äriühingu põhikapitali sissemakse pole rahaline, vaid rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus (näiteks seadmed , tarkvara vms);
  
• äriühingu asutajad ei saa asutamisdokumente digiallkirjastada.
  

Esmalt tasuge põhikapitali sissemakse ning riigilõiv. Selle täpse suuruse saab teada Riigilõivuseadusest või mõnelt ettevõtete asutamisega seotud osapoolelt (sh loomulikult notarilt).
Seejärel tuleb teil notari abiga koostada ja äriregistrile esitada järgnevad dokumendid:

• asutamisleping;
  
• põhikiri;
  
• avaldus;
  
• sidevahendite andmed;
  
• panga tõend põhikapitali sissemakse kohta;
  
• tõend riigilõivu tasumise kohta.
  

Notar valmistab teile ette vajalikud dokumendid ning notaribüroodes on olemas ka kõik äriühingute asutamiseks vajalikud näidised ja dokumendipõhjad.
Ettevõtte asutamine notari kaudu võtab aega üldjuhul 2-3 päeva.

4.3 Valmisfirma ostmine

Üheks võimaluseks on osta juba registreeritud ettevõte ehk nn riiulifirma (firma, mis on küll äriregistris registreeritud, kuid sisulist majandustegevust alustatud ei ole). Varem, kui ettevõtte asutamine võttis ise tehes aega umbes 1 kuu, oli valmisfirma ostmisel eeliseks , et tehinguid /majandustegevust sai alustada juba vahetult pärast notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimist. Nüüd, kui firma loomine võtab interneti teel aega 24 tundi ning notarisse minek pole vajalik, pole valmisfirma ostmisel enam suuri eeliseid. See variant võib olla mõttekas nt juhul, kui vajatakse varem registreeritud ettevõtet.
Valmisfirma omandamise protsess( koostanud Hannes Ojangu Finantsplaneerimise OÜ):

• Firma omandamiseks sõlmivad firma registreerinud ettevõte ja ostja/ ostjad notariaalse ostu-müügi lepingu;
  
• Samaaegselt astub tagasi firma senine juhatus ning määratakse uued juhatuse liikmed;
  
• Uute juhatuse liikmete volitused hakkavad kehtima nende ametisse nimetamise hetkest;
  
• Kuni uusi juhatuse liikmeid pole jõutud Äriregistris registreerida, tegutsevad nad endise juhatuse notariaalse volikirja alusel;
  
• Uute omanike soovil on võimalik muuta kõiki firma kohta Äriregistrisse kantavaid andmeid (ärinime, tegevusalasid, osakapitali suurust, majandusaasta algust ja lõppu jms);
  
• Firma ostmisega omandatavad varad , dokumendid, õigused ja kohustused fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise aktis .
  
• Keskmiselt läheb selline tehing (firma ostmine) maksma ca 5 000 - 15 000 krooni, sõltuvalt teenuse pakkujast ja ostetava äriühingu liigist.
  

Valmis firma ostmise juures tuleb pöörata tähelepanu mõningatele asjaoludele. Nimelt ei saa kunagi olla 100% kindel, et ostetava firmaga ei ole teostatud ühtegi tehingut. Mõnikord võib tulla tagantjärgi ebameeldivaid üllatusi, missugused on seotud minevikus (enne ettevõtte omandamist) teostatud tehingutega.
Veel üheks asjaoluks on ettevõtte registreerimise aeg. Juhul, kui on kavatsus taotleda kasvõi struktuurfondide ettevõtlustoetusi (näiteks EAS-st alustava ettevõtja starditoetust), siis määrustikus on tihti nõutud, et ettevõte ei tohi taotluse (toetuse saamiseks) sisseandmise hetkeks olla vanem kui 12 kuud. Siinkohal on määravaks ettevõtte äriregistri esmakande aeg, mitte aga ettevõtte ostmise kuupäev.
5. Registreerimine Maksu- ja Tolliametis
Kui teie ettevõte maksustatav aastakäive ületab 250 000 krooni aastas, tekib kohustus registreerida ettevõte Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik, kuid teil on selleks siiski õigus. Maksustatava aastakäibe hulka ei arvestata põhivara võõrandamist. Teil ei teki registreerimiskohustust ka siis, kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive.
5.1 Käibemaksukohustuslaseks registreerimine väiksema käibe korral
Alla 250 000 kroonise aastakäibega ettevõte registreerige käibemaksukohustuslaseks juhul, kui plaanite osta toodangu valmistamiseks või teenuste osutamiseks kallist põhivara või toorainet ( arvutid , seadmed, tootmisliinid jms). Registreerimine annab teile õiguse kaupade ja teenuste ostmisel tasutud sisendkäibemaksu riigilt tagasi saada. Sisendkäibemaksu suurus sõltub sellest, kui palju ja missuguse käibe tarbeks kaupa ja teenuseid ostsite. Sellisel juhul peate te tõendama, et tegelete ettevõtlusega Eestis või alustate ettevõtlust Eestis.
6. Internetidomeeni registreerimine
Internetidomeeni registreerimine ei ole ettevõtte asutamisel kohustuslik etapp. Kui plaanite ettevõttele avada veebilehe, on domeeni aga kindlasti tarvis.

6.1 Kes ja millistel tingimustel saab .ee domeeni registreerida?

• Domeenide omanikuks ja registreerijaks saab olla eraisik , asutus või ettevõtte.
  
• Üks registreerija võib registreerida mitu domeeni.
  
• Ettevõtted saavad tellida domeeninimesid kõikidele oma kaubamärkidele.
  
• Domeen registreeritakse üheks aastaks.
  

6.2 Domeeninime valik ja kontroll

Enne domeeni registreerimist veenduge, et teie poolt soovitav domeen on vaba. Kahte ühesugust domeeninime registreerida ei ole lubatud.
6.3 Domeeni registreerimine
Domeeni registreerimiseks tuleb registripidajale esitada taotlus. Registripidaja on enamasti internetiühendust, kodulehe majutust või virtuaalserveri teenuseid pakkuv ettevõte. 
Üleminekuperiood kestab 2011. aasta jaanuarini. Kõik tänased domeeninimede kasutajad peavad oma domeeni ümber registreerima ehk esitama uue registreerimistaotluse. Kõigil, kellel on juba registreeritud mõni .ee domeeninimi, saavad selle ümber registreerida ning teistele jääb see kuni üleminekuperioodi lõppemiseni või ümber registreerimiseni kättesaamatuks.
6.4 Domeeni maksumus
Domeeni registreerimine on tasuline . Tasu määrad leiate registripidaja kodulehelt.
6.5 Domeeni pikendamine
Domeen registreeritakse üheks aastaks. Registreeringu pikendamiseks tuleb teil tasuda registripidajaga sõlmitud teenuslepingus ette nähtud pikendamise tasu. Registreeringu pikendamine on võimalik alates 9 kuu möödumisest vastava domeeninime registreerimisperioodi algusest arvates.
6.4 Rahvusvaheliste domeenide registreerimine
Lisaks .ee laiendiga domeenidele on võimalik registreerida ka rahvusvahelisi domeene, millest levinuimad on .com, .eu ja .net lõpuga domeenid. Rahvusvahelise domeeni saate registreerida ainult internetiteenuste pakkujate kaudu. Rahvusvaheliste domeenide registreerimise eest tuleb maksta iga-aastast tasu, mille suuruseks on sõltuvalt teenusepakkujast 150-300 krooni.