Laeng ei teki ega kao kehade süst laeng saab muutuda ss kui süst +/- osakesi. q = l t (elektriliselt isol süst kogulaeng on jääv suurus). Laengukandjate suunatud liikumine elektrivool. Laengukandjate sisalduse alus 1. Juhid vabad laengu kandjaid palju (metall) 2. Dielektrikud vähe vabu laengukandjaid 3. Pooljuhid Puuduvad kindlad piirid rühmade vahel. Voolutug (l) näit, laengu suurust, mis läbib ajaühik juht ristlõiget. l= voolu suund - pos laengukandjale suund voolutugevus 1 A 1A=1C Mahutavus vooluallika max laeng
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW3 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Analüüsi ajaühik on nädal OK EVM on vaja välja arvutada projekti tasemel, ehk, kõikidest WBSidest OK summarselt PV OK AC OK EV OK
igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs, N=Fv, N= FS/t).VÕIMSUSE ÜHIK on W (vatt). ENERGIAKS nim keha või kehade süsteemi võimet teha tööd. KINEETILISEKS ENERGIAKS nim liikuva keha energiat (Ek= mv ruudus/2). POTENSIAALNE ENERGIA on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist (A= Fs= mgh Ep= mgh, Ep= mgh-mgh0). MEHAANILINE KOGUENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS- keha või
- Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest? Mis on ,,ajasõlm"? · pöördepunkt · läbilõige Enguerrand de Coudy VII (1340-1397) http://en.wikipedia.org/wiki/De_Coucy Truväär laulude koostaja, luuletaja, Chanson de geste laul tegudest, lugulaul mäletamist väärt inimesest Panegüürika La longue durée pikk, kestvus, ajaühik Mälu ja mäletamine ,,Jean d'Early mälestused ongi Guillaume le Marechali mälestused. Jean oli nende mälestuste volitatud esindaja; ta esindab neid ka pärast surma ning poleerib need läikima, nii nagu ta kunagi poeeris oma peremehe relvi." (40) · Mis tähendab ,,rikas mälu"? · Mälu haare, mingist hetkest hakkab mälu hägustuma... ___________________________________________________________________________ _______ Vie (elu) + Estoire/Historie {(aja) lugu} (MINU ELU LUGU)
§6 -Kinemaatikaks nim mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. -Mehaanikaliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist, teiste kehade suhtes, ruumis aja vältel. -Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suhtes liikumist uuritakse, jäigalt koordinaat telgede süsteem, mida nim taustsüsteemiks. Kui keha asend valitud taustsüsteemis ei muutu, siis keha on selle taustsüsteemi suhtes paigal. -Pidevat joont, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes nim punkti trajektooriks. -Kahe ajahetke vahet nim ajavahemikuks. -Punkti kiirendust iseloomustab punkti kiiruse muutmist aja hetkel. -Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi. -Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'g...
R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neel...
0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC
mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga laiale teele eksitada; nii nagu loodusnähtused on rahvausundis tõlgendatud inimkujulisteks, lihtsustamaks suure maailma mõistmist ja lubades toetuda rituaalidele, mida on võimalik suunata ühele konkreetsele jumalusele. Siin me näeme mütoloogilist maailmavaadet, maa-taeva ja inimliku-jumaliku eristamist, inimese püüdu ja unistust jõuda täiuslikkuseni. Esimese kahe stroofiga juhatatakse lugeja järkjärgult luuletuse maailma, tutvustatakse talle olukorda;
Kera on ümarkeha tõene Loendamisel ei tohi ... ühtki eset vahele jätta ühelegi esemele teistkordselt osutada ühtki arvsõna vahele jätta ühtki arvsõna teistkordselt öelda 1. Kolmnurk on tasapinnaline kujund Kehad jaotuvad ümarkehadeks ja tahukateks 2. Käelis-sõnaline tegevus, mis seab esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse. Loendamine 3. Ajaühik nädal 1. Ühe ja sama objektide hulga jaotamine kahe või enama tunnuse järgi osadeks. 4. Kera on ümarkeha Klassifitseerimine 5. Õpetus õpetamisest. Didaktika 2. Lause, mille õigsust käsitletavas teoorias ei põhjendata teiste lausete abil. 6
Tekstide võrdlemine EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral
Tekstide võrdlemine – EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine – UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine – FIND Tekstiosa asendamine – SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis – REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate – intress protsentides, enamasti aastas Nper – makseperioodide arv Pmt – makse suurus Per – makseperiood Pv – hetkeväärtus Fv – väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) – (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) – intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) – tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) – tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral
Tekstide võrdlemine EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral
h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus
[s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida
T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...
Tehnoloogia roll maailma majanduse ümberkujundamisel on kasvanud kiiresti ning kasvutempo ei näi niipea raugevat. Tehnoloogia loomine ja kasutamise ulatus on olulised faktorid riigi majandusarengu edendamisel ning iga üksiku ettevõtte kompetentsivõime tagamisel. Seda nii suurtes kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes. Suurfirmadest isegi efektiivsemad teadus- ja arendustöö tegemisel; st et uuringutele ja arendustööle pühendatud ajaühik loob väikefirmades enam uusi tooteid ja ka enam patenteeritud tooteid kui suurfirmades. Tehnoloogiapõhised ettevõtted – on sellised, mis arendavad täiesti uusi tehnoloogiaid nende loomise algpunktist, st ideest alates. Nad arendavad potentsiaalseid tehnoloogiaid või tooteid, mis rajanevad uue radikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisel ja püüavad neid muuta praktiliselt kasutatavateks ja kaubanduslikeks produktideks. Eelised/võimalused
v kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Nagu füüsikaski, võib rääkida keskmisest kiirusest ja hetkkiirusest. Lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb, seega C2 < C1 ja kiirus on negatiivne. Saaduste järgi määratud kiirus on loomulikult positiivne, sest saadust tekib kogu aeg juurde ja C2 > C1 Kontsentratsiooni ühikuks keemias on [mol/l] see tähendab[mol/dm3], ajaühik valitakse sobivusest lähtudes, sest kiirused on väga erinevad.Keemilise reaktsiooni kiirus sõltubki kõigepealt reageerivatest ainetest ja võib ulatuda plahvatustest kuni üliaeglaste reaktsioonideni, mis viivad näiteks kivimite porsumisele ja mille käigus kõrgest mäest saab savihunnik Vaatleme reaktsiooni 2A + 3B = X + 4Y, erinevate komponentide järgi määratudkiirused suhtuvad nagu koefitsendid, kui näiteks X tekkekiirus VX = 0,2 =
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
4 Mehaanika õpetus kehade liikumisest ja vastastikmõjust. Kuidas saadi meetri, kilogrammi ja sekundi väärtused? 18. sajandi lõpul otsustati Prantsusmaal võtta pikkusühikuks üks kümmemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist sellele anti nimetus meeter. Ühe meetriga lepiti kokku ka massiühiku väärtuses. Massiühikuks 1 kg võeti 1 kuupdetsimeetri puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi C. Ajaühik üks sekund on saanud oma väärtuse vanast Babülooniast. Seal oli kasutusel arvude kuuekümmend- ja kaheteistkümmendsüsteem. Päev ja öö kestsid kumbki 12 tundi. Tund jagasti 60 minutiks, minut omakorda 60 sekundiks. Meid ümbritsevad kehad on mitmesuguses liikumises. Autod sõidavad, tuul puhub, jõed voolab vesi, lind lendab jpm. Igas nähtuses muutub keha või kehaosa asukoht teiste kehade suhtes. Asukoha muutumine teiste kehade suhtes
arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale. Kolm põhikäsitlust: Vaba aeg kui aeg aega on alati olemas Vaba aeg kui tegevus rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused Vaba aeg kui olemise seisund Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad. Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv. Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad... Eksistentsile asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt) Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas Ja see 8h mis jääb üle, on residuaalne aeg ehk vaba aeg. Mis tegevusi sel ajal tehakse. Kitsamalt või laiemalt. Kui sel ajal tegeletakse kohustustega, siis ei ole vaba aeg. Peale selle on perekondlikud kohustused.
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0,...
Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja ajgatisega. Kiiruse valem: kiirus = teepikkus v=s aeg t Kiiruse määramiseks mõõdetakse teepikkus ja selle läbimiseks kulunud ajavahemik ning seejärel arvutatakse kiirus. Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik s s ajaühik Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus. Keha kiirus on suhteline. 25. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. 26. Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. 27. Mida näitab tihedus? Valem. Ühikud.
Lk 14 (kombinatsioonid). Lk 19 (korrutamis- ja liitmis- reegel). Lk 22, ülesanded 2123. Lk 21, ülesanne 15. Ülesanne 2. Teatav algoritm kulutab sisendandmete mahu n korral ülesan- de lahendamiseks kaks korda nii palju aega kui sisendandmete mahu n - 1 korral pluss veel kolm korda nii palju aega kui mahu n - 2 korral. Leida aval- dis, millest on võimalik ainult naturaalarvu n järgi välja arvutada algoritmi tööaeg sisendandmete mahu n korral, kui mahu 0 korral on tööaeg 1 ajaühik ja mahu 1 korral 2 ühikut. Lahendus. Olgu An algoritmi tööaeg sisendandmete mahu n korral. Üles- ande tingimuste põhjal kehtib seos An = 2An-1 + 3An-2 . Algtingimused on A0 = 1, A1 = 2. Karakteristliku võrrandi q 2 - 2q - 3 = 0 lahendid on q1 = 3, q2 = -1. Järelikult rekurrentse võrrandi üldlahend on An = c1 · 3n + c2 · (-1)n . Algtingimuste põhjal saame võrrandisüsteemi c1 + c2 = 1
Mõõtetulemuseks on saadud arvu ja mõõtühiku korrutis Otsene mõõtmine – mõõtmistulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus Peab olema mõõdetav SI süsteem: Pikkusühik – 1 meeter (m) Massiühik – 1 kilogramm (kg) Ajaühik – 1 sekund (s) Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) Ainehulga ühik – 1 mool (mol) Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mõõtemääramatus: Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetava suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub Mõõtemääramatuse allikad: Riistavead Protseduurivead Mõõdetava suuruse muutlikkusest tingitud vead Süstemaatiline viga
Nii me kasutamegi mõõdulinti ja kella ning ei mõtle rohkem etaloonide (ühikuid määravate eeskirjade) peale. Meeter ja tema etaloon- Aja ja ruumi ühikud. Siin on paras aeg meenutada füüsikas kasutatavat ühikute süsteemi. Praegu enamlevinud mõõtühikute rahvusvaheline süsteem SI lähtub neljast põhiühikust, millest esimesed ongi ajavahemike pikkuse (kestuse) hindamiseks kasutatav sekund ja ruumilist ulatust väljendav pikkusühik meeter. Seejuures on ajaühik üldse "kõige põhilisem", ta on määratud loodusliku standardi - aatomisisese kvantülemineku energia kaudu Sekund on ajavahemik, mis on võrdne tseesiumi isotoobi 133C8 põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivoo vahelise ülemineku 9 192 631 770 perioodiga. Pikkusühiku meetri saab määrata juba ajaühiku kaudu. Teades (relatiivsusteooriast!), et valguse kiirus on ühesugune kõigil planeetidel ja kõigis
ülemaailmsed, s.t. tuleks valida sellised ühikud, mis kehtiksid kõikides maades. Tänapäeval enim levinud mõõtühikute süsteem on SI (prantsuse keeles: Système International d'Unités, tõlkes "rahvusvaheline ühikute süsteem"). See võeti kasutusele 1960 aastal, XI Rahvusvahelisel Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil. SI süsteemi põhiühikuteks on: L pikkusühik m M massiühik kg T ajaühik s I voolutugevuse ühik A temperatuuri ühik K J valgustugevuse ühik cd 1971.a. lisati neile kuuele veel ainehulga N ühik: N ainehulga ühik mol Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud on defineeritud tabelis 1. Tabel 1. Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud. Dimensiooni SI Definitsioon tähis ühik
l = r = 180° 1 radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 2 = 360° Nurkkiirus ajaühikus läbitud pöördenurk (tähis ) Ühik rad/s e 1/s v Valem = = t r v a = t Kiirenduse vektor on suunatud ringi keskpunkti. v2 a= r Kesktõmbekiirendus, risti kiirusega Periood ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring · tähis T · ajaühik s t · T= N Sagedus ajaühikus tekkivate täisringide aeg · tähis f · põhiühik 1/s = Hz N f= t 1 · T= f 1 f= T 2 r v=2 rf = T 6. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused.
Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt TAUSTSÜSTEEM Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaadistikku ja aja mõtmise viisi. KIIRUS Kiirus on füüsikaline suurus. Kiiruseks nimetatakse ajaühikus sooritatud nihet. Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik s s ajaühik Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus. Keha kiirus on suhteline. v=s v kiirus 1m/s t s nihe 1 m t aeg 1s KIIRENDUS on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus (kiiruse muutumise kiirus) a = v vo a kiirendus 1 m/s2 t v kiirus mingil ajahetkel 1 m/s
Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. massiühik kilogramm; mass 1 kg on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. 3. ajaühik sekund; sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs aatomi teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
Tavamõistes on aeg pidevalt kulgev (voolav), ning iga ajavahemiku saab jagada väiksemateks osadeks. Aeg on tavaarusaamade järgi pöördumatu, ajas saab liikuda vaid minevikust oleviku kaudu tulevikku. Aeg on üks vähestest fundamentaalsetest suurustest: seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Nagu ruumi ja massi, nii defineeritakse ka aega mõõtmise kaudu. Ajaühik 1 s (sekund) defineeritakse praegu ajavahemikuna, mis on võrdne tseesiumi isotoobi 133 Cs põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivoo vahelise ülemineku 9 192 631 770 perioodiga. Aja tähis: t tuleneb inglise keelsest sõnast ,,time". kiirus füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust kas keha olekus või asukohas. Liikumiskiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht
Skandha- miinimum kahest pudgala tüübist ühendatud. Ei ole võimalik tajuda osasid ehk paramANusid. Mateeriat iseloomustavad hulk kvaliteete. Mateerial on kuus tüüpi. Tihe mateeria: maa, kivi ja puit. Pudgala ei ole ise elus. Käsitlus aatomitest sarnane nagu meil füüsikas. Osakesed võivad kombineeruda nii et tähendus erinev. Aine valgus ja värv erinevad. Dzainistidel äärmiselt detailne ajakäsitlus. Samaya- kõige väiksem selgelt mõõdetav ajaühik. Korrutades see samaya x 256 x 17 = hingetõmme. 2 hingetõmmet x 7 x 7 x 38,5 = 24 min. puNya ja pApa. puNyat võib olla kahte sorti. Sündimine taevas ei vii kirgastumisele lähedamale. On olemas ka sellist pApat, mis toodab lihtsalt pälvimusi. Karmakäsitlus on dzainismis erinev kui teistes india filosoofiates. Dzainistlikus käsitluses karma ei ole reegel, mis iseloomustab maailma tomimist, vaid peenmateeria osakestest koosnev nähtus. Seetõttu saab karma nii öelda reaalselt eksisteerida
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused
Nominaalne SKP on jooksevhinna. Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuse mõju, kajastab turuhinna muutusi. Reaalne SKP on püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv. Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus. Tootlikkus võib üldiselt defineerida kui valmistatud toodete ja pakutud teenuste hulka ühe sisendiühiku koht. Ajaühik, üks töötaja, kapitaliühik Tööviljakus e. Tööjõu tootlikkus on töö maht, mida tööjõid on suuteline teatud aja jooksul tegema. Kui tootlikkus tõuseb, toodavad inimesed sama aja jooksul rohkem ja paremaid kaupu. Kui suureneb tootlikkus, suureneb reaalne SKP. Tootlikkus suureneb aastate jooksul, sest muutub: 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada.
o De Moivre. o De Laplace. o Gauss. 2. Füüsikalised mõõtmised. · Ühikute unifitseerimine, meetermõõdustik. o Põhiühikud: meeter, sekund, kilogramm. · Põhiühikute (kg, m, s) etalonid. o Pikkusühik: Pariisi meridiaan; plaatinast (hiljem plaatina+iriidium) etalon; valguse kiirus. o Kaaluühik: gramm 1 cm³ puhast vett; kilogramm 1 liitri puhta vee kaal 4°C juures. o Ajaühik: sekund 1/86400 osa keskmisest päikeseööpäevast. · GMT ja UTC. o GMT (UT) astronoomiline kell. o UTC aja täpsus tagatud aatomkelladega, korrigeeritakse lisasekundi lisamisega. · Ajavööndid. o 25 ajavööndit. UTC, UTC ±1 - 12. · Dimensioonid ja ühikud Dimensioo SI ühik Definitsioon ni tähis (konsp.II lk17/1 8) L M Meeter
vastav ühik. Selleks, et arvutustel ei tekiks probleeme eri ühikutega, kasutatakse kindla ühikute süsteemi ühikuid. Üldkasutatavaks ühikute süsteemiks on teatavasti rahvusvaheline ühikute süsteem ehk SI-süsteem. Ülesannete lahendamisel on otstarbekas teisendada ülesande algandmetes kõik suurused omavahel sobivateks ühikuteks, enamasti SI-süsteemi ühikuteks. Mehaanika osas on põhiühikuteks pikkusühik meeter (m), ajaühik sekund (s) ja massiühik kilogramm (kg). Kõik muud ühikud, nagu näiteks kiirusühik 1 m/s, kiirendusühik 1 m/s2 , jõuühik 1N = 1 kg·m/s2 ja teised, avalduvad nende kaudu. Seda, et ühikutega tuleb hoolikalt ümber käia, selgitame antud lihtsa ülesande näitel. Olgu keha kiirus 10 m/s ja leida on vaja keha poolt kahe tunni jooksul läbitud teepikkus. Kui me nüüd teepikkuse arvutamise valemis s = v t korrutame algandmed (kiirus meetrites sekundis ja aeg tundides), saame tulemuseks
(Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada sageduse ühik põhiühikute kaudu. 1 Hz = 1 / 1s 11. Kirjutada liikumishulga ühik põhiühikute kaudu. kg m s 12. Kirjutada tiheduse ühik põhiühikute kaudu. kg/m3 13
püügipiirangud: ajalised, ruumilised jne. Paljude püüniste puhul on kehtestatud ka nn. tehnilisi meetmeid: püüniste asetustiheduse, silmasuuruse jne. limiteerimine. Kõik see mõjutab omakorda ka tegelikult rakendatud püügivõimsust. Piirangud võivad pealegi olla aastati erinevad. Püügivõimsuse arvutamise üheks sisendiks on ajaühik. Kui räägime näiteks aastast, siis ei ole õige arvutuste tegemisel eeldada, et laevad võiksid püüda 365 päeva aastas. On selge, et kõik laevad peavad teatud aja kulutama jooksvaks remondiks ja hoolduseks. Rääkimata klassitaastusremondist. Lisaks on ülevaatused ja muud tehnilised toimingud. 7
atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused. Valgusaasta ei ole ajaühik, vaid kaugus ühik, so kaugus, mille valgus läbib ühe aastaga. Galaktikad on tähesüsteemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit tähte ehk päikest. Linnutee on Galaktika projektsioon taevavõlvil. Tähed on päikesed. Meie Päike on tüüpiline täht. Tähtede evolutsioon ilmneb HR- diagrammil. Universumi evolutsioon seisneb tema tekkimises Suure Paugu tagajärjel, paisumise
atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused. Valgusaasta ei ole ajaühik, vaid kaugus ühik, so kaugus, mille valgus läbib ühe aastaga. Galaktikad on tähesüsteemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit tähte ehk päikest. Linnutee on Galaktika projektsioon taevavõlvil. Tähed on päikesed. Meie Päike on tüüpiline täht. Tähtede evolutsioon ilmneb HR- diagrammil. Universumi evolutsioon seisneb tema tekkimises Suure Paugu tagajärjel, paisumise
Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik. Volt V U Pingeühik. Vatt W P Võimsuseühik. Tesla T B Magnetvoo tihedus ehk induktsioon on 1T, kui magnetvoog 1Wb läbib ristlõikepinda 1m2. Veber Wb Magnetvoo mõõtühik ehk jõujoonte arv. U,I,R,P vahelised seosed skeemitehnikas U I R P I R U U U I
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 10.Ühik Ühik on täpselt def. suurus, mida leppelislt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Seega ühik on kasutusel samaliigiliste suuruste väärtuste väljendamiseks. Kuna ühik on samaliigiline suurusega, siis peab olema ühikud samapalju kui on mõõdetavaid suurusi. Ühikutel on leppelislt omistatud nimetused ja tähised. Nii on 1 m pikkuse ühik, 1 s ajaühik ja 1 Bq radioaktiivse aine aktiivsuse ühik, kusjuures m, s ja Bq on vastavate ühikute tähised. 11. Ühikute süsteem Ühikute süsteem on põhi- ja tuletatud ühikute kogum, mis on kehtivate reeglitega määratletud kooskõlas nimetatud suuruste süsteemiga. Ühikute ja ühikute süsteemi moodustamisel kasutatakse ära asjaolu, et kõiki suurusi saab väljendada põhisuuruste kaudu.
Kärbes ei näe ämblikuvõrku. Samasugust subjektiivsust kohtame ajast rääkides Aeg kui momentide rida kulgeb eri omailmades erinevalt, vastavalt momentide arvule, mida subjektid mingi ühe ja sama ajavahemiku kestel kogevad. See ei ole loomulikult väikseim võimalikest mõõdetavaist ajaühikuist, vaid väikseim meeleorganitega tajutavaist. Aja moment on sarnaselt elementaarsele nägemiselemendile väikseim ja jagamatu ajaühik, mis vastab jagamatule elementaaraistingule ehk momendimärgile. Inimese puhul on väiksemaiks tajutavaks ajaühikuks 1/18 sekundit. Oluline, et "moment on kõigi meelte jaoks ühepikkune, sest kogu meelelise tunnetuse aluseks on sama momendimärk". St inimkõrv tajub kaheksateist õhuvõnkumist sekundis ühtse helina, sama juhtub ka kaheksateistkümne löögiga vastu nahapinda, mis samuti jätab mulje ühtlasest survest. Inimese omailmas
Tooteartiklite andmed: · erinevate tooteartiklite arv · tooteartiklite kirjeldused · tooteartiklite grupid · tooteartikli gruppide ringlemissagedused · tooteartiklite mõõtmed · tooteartiklite mehaanilised ja füüsikalised omadused (kaal, toksilisus jne) · tooteartiklite spetsiifilised omadused (hoiustamise temperatuur, väärtus jne) · tooteartiklite ABC klassifikatsioon · andmed pakendite kohta Vastuvõtt ja väljastamine: · tarnijate arv · ostuarvete arv / ajaühik · artikliridade arv ostuarvetel · sissetulevate saadetiste arv päevas · klientide arv · väljuvate saadetiste arv päevas · tarnekohtade arv · vastuvõtu ja tarnimise ajalised raamid · eeldatavad läbimisajad laos Transport: · veoviisid · veovahendid ja -ühikud · veovahendite ja -ühikute mõõtmed · maha- ja pealelaadimise meetodid · laaditavate veovahendite ja -ühikute arv päevas Ladustamine: · ladustatav maht · materjalivooga seonduv informatsioon
Joonis 6.1. Logistilise juurdekasvufunktsiooni graafiline kujutis. 62 Kui tähistada populatsiooni suurust N ja aega t, saab mudelit formuleerida diferentsiaalvõrrandina, kus G tähistab populatsiooni juurdekasvu ajaühikus: N G rN 1 K kus r tähistab juurdekasvu määra and K on keskkonna kandevõime ehk populatsiooni maksimaalne suurus. Ajaühik on tavaliselt 1 aasta. Juurdekasvu mõjutavad nii ressursside olemasolu kui vaadeldava perioodi ehk ajahorisondi pikkus. Ka keskkonnateguritel (toidu hulk ja kvaliteet, populatsiooni vanuseline struktuur, kasutajate hulk) on oluline roll. Taastuvate ressursside juurdekasvu lihtsaim modelleerimise viis on oletada, et juurdekasv perioodil t (Gt) on funktsioon praegusest varu suurusest St Gt G ( St ). GMSY = HMSY G1 = H1 0 S1U SMAX
Tuntud on nn Gantti kaart, mis võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida (vt joonis 2.4). Kaardilt on võimalik visuaalselt näha, millal mingi tööülesanne peab toimuma. Nimetatud meetodit kasutatakse ka tänapäeval, näiteks tootmise plaanimisel ja kontrollimisel, projektijuhtimisel jm 50. Tööd (operatsioonid) 1 2 3 4 5 6 7 8 Ajaühik (tunnid, päevad) Joonis 2.4. Gantti kaart Frank ja Lillian Gilbreth tegelesid peamiselt tööliigutuste optimeerimise ja tööviljakuse tõstmise küsimustega. Gilbrethid jätkasid tööprotsessi elementide tundmaõppimist, võttes kasutusele mikrokronomeetri koos kaameraga, mis võimaldas täpselt määratleda, missuguseid liigutusi ja millises järjekorras tuleb teha ja palju selleks kulub aega. Filmi aeglase kerimise ja stoppkaadrite abil eristasid nad käelaba põhiliigutusi. Frank
• tooteartiklite ABC klassiikatsioon • andmed pakendite kohta Vastuvõtt ja väljastamine: • tarnijate arv • ostuarvete arv / ajaühik • artikliridade arv ostuarvetel • sissetulevate saadetiste arv päevas • klientide arv • väljuvate saadetiste arv päevas • tarnekohtade arv • vastuvõtu ja tarnimise ajalised raamid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
