Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 02.12.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Leida sidemete A ja B reaktsioonikomponendid ja jõud vedrus. z B E O y m = 40 kg A 60° l = 60 cm ON=2l
deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru venib välja. Kui keha peatub on vedrus tekkiv elastsusjõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese
ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63 1.. Kooli dünamomeetri vedru jäikus on 40 N/m. Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega
Hõõrdejõud sõltub: rõhumis jõust (raskus) pindade töötlusest pindade materjalist Hõõrdejõu muutmise võimalused: pindade määrimine või õlitamine pindade puhastamine materjalide valimine Dünamomeetriga mõõdetakse jõudu Dünamomeetri osad: vedru osuti skaala Dünamomeetris kasutatakse deformatsiooni nähtust Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne mõõdetava jõuga Maale mõjub jõud on 10 N, sest gravitatsioonijõud mõjub mõlemale kehale Rõhk on füüsikaline nähtus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha pindade jaotisega Valemid tähised ühikud: p= F jagatud S p= rõhk 1 Pa (paskel) F= p korda S F= jõud 1N S= F jagatud p S= pindala 1m2 (ruutmeeter)
sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule. Elastsusjõud tekib tõmbel, väändel, survel, paindel ja nihkel. a) Alustes tekkiv elastsusjõud, nim ka toereaktsiooniks b) Riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, nim ka pingeks c) Vedrus tekkiv elastsusjõud Vedrus tekkiv FE on suunatud alati vedru tasakaaluasendi poole. Elastsusjõud kasvab järkjärgult deformatsiooni kestel. Deformatsiooni kasv lakkab, kui kehas tekkiv elastsusjõud ja deformeeriv jõud saavad võrdseks. Kui deformeeriv jõud ületab elastsusjõu, siis keha läheb katki. Hooke´i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on kehas tekkiv elastsusjõud võrdne keha jäikuse ja kujumuutuse korrutisega.
Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu. Rõhk* - jõud, füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Valem: rõhk=jõud:pindala. Jõu mõju keha pinnale oleneb kehade kokkupinna suurusest. Rõhuühik on 1Pa. 1Pa=1N:1ruutmeeter. Mida väiksem on pind, seda suurem on antud juhul rõhk.
Näiteks kui kelk liigub ühtlaselt ja ma rakendan kelgu vedamisel jõudu 12N, siis kelgule mõjuv hõõrdejõud on ka 12N. 9) Deformatsioon on Keha kuju muutus. Keha deformeerimisel tekib elastsusjõud, mis püüab keha taastada. Deformatsiooni liigid on: 1)Elastne Näide Kuju taastub. 2)Plastiline Näide...Kuju ei taastu. 10) Dünamomeetri tööpõhimõte: Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetava jõu suurust dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõu suurusega. 11) Resultantjõuks nimetatakse :Jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele
Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga. · Dümamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga, verdus tekkiv elastsusjõud võrdub kehale mõjuva raskusjõuga. · Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõukejõud. · Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. · Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim.
5. Resonants nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega ning selle tulemusega võnkeamplituud suureneb märgatavalt. (nt. auto porist välja loksutamine, kiikumine) 6. Laine võnkumine ruumis 7. Ristlaine lained, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. (nt. merelained, inimmassidelained) 8. Pikilaine lained, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. (nt. viljapõld tuule käes, vedrus) 9. Helilaine on pikilaine. Helid jagunevad: 1) kuuldav heli ; 2) ultraheli ; 3) infraheli 10. Ultraheli üle 20 000 Hz. Inimene ei taju ultraheli. Kasutatakse meditsiinis ja teraapias. 11. Infraheli alla 16 Hz. Inimene ei taju infraheli. See on ohtlik, sest see põhjustab väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. 12. Muusikalised helid erinevad: 1) heli tugevus ; 2) heli kõrgus ; 3) tämber 13
Vajalik lisaenergia. Nt pendel Lainete tekkimine · Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus · Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega · Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) · Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest Helilained- Helilained e. kuuldav heli e. heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz 20 000 Hz Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli
kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nimetatakse elektromagnetjõududeks. Kuna elastsusjõu on põhjustanud laengutevaheline vastasmõju, kuuluvad nad oma olemuselt elektromagnetjõudude hulka. Ka dünamomeetri töö põhineb deformatsiooninähtusel. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m.
mõõdetakse njuutonites (N). 1 njuuton on selline jõud, mis annab 1 kilogrammise massiga kehale kiirenduse 1 m/s2. Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Dünamomeetriga saab jõu suurust mõõta seal oleva vedru pikenemise (deformeerumise) kaudu. Dünamomeetri töö põhineb vedrus tekkiva elastsusjõu mõõtmisel – mida suuremaks muutub vedru deformatsioon, seda suurem elastsusjõud temas tekib. Dünamomeetrid Sageli mõjub ühele kehale korraga mitu jõudu. Samale kehale korraga mõjuvate jõudude summat nimetatakse jõudude resultandiks ehk resultantjõuks (tähis F või R) Kui mõjuvate jõudude suunad on ühesugused, siis saab neid jõud omavahel liita ning keha liigub edasi samas suunas. Kui mõjuvate
l = 150 cm 1 Rootori 2 inertsiraadius ix= 10 cm 0,4l 0,5l _________________________________________________________________________________ Variant 18. Leida sidemete A ja B reaktsioonikomponendid ja jõud vedrus. z B O m1 = 30 kg 45° l = 40 cm OD=l=AO 1 OB= 0,2 l
Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. *Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega. Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. 33. Mida näitab rõhk? Valem Ühik. RÕHUKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu. Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal) p=F p rõhk (1 Pa) 1 Pa = 1 N S F jõud (1 N) 1 m2 S pindala (1 m2)
Mehhaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus Võnkuv süsteem võib resonantsi korral ka puruneda Vibratsioon: Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine Olulised: o Võnkumise amplituud o Maksimaalne kiirendus o Konstruktsioonide ja organismide üksikkomponentide resonants Lained: ruumis leviv võnkumine Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus) Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja
Lained Lainete tekkimine: Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese → laine levib. Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi. Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest (lained vees) Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ühikuks on võnkuva suuruse ühik. Näiteks veelainel pikkusühik (m, mm). Võib olla ka rõhk (Pa) Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t
Lainefront piir, kuhu häiritus on jõudnud. Lained saavad tekkida keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Sellised keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra.
Siit kilovatttund 1 kW·h = (1000 W)·(3600 s) = 3,6·106 J = 3,6 MJ. Näidisülesanne 9. Vedru kokkusurumiseks 1 cm võrra on vaja rakendada jõudu 100 N. Kui suur on selle vedru potentsiaalne energia kui ta on 4 cm võrra kokku surutud? Lahendus. Antud: Teeme joonise, kus ülemine pilt x 1 = 1 cm = 0,01 m kujutab vedru normaalolekut, F 1 = 100 N ülejäänud aga vedru x = 4 cm = 0,04 m kokkusurumisel tekkinud Ep = ? olekuid ja vedrus mõjuvat elastsusjõudu. Kokkusurutud vedru potentsiaalne energia avaldub kujul k x2 Ep = , 2 millest on näha, et energia arvutamiseks on vaja vedru jõukonstandi väärtust. Selle saab leida elastsusjõu valemist, teades millist jõudu on deformeerimiseks vaja F1 = k x1 10 (kuna märk näitab jõu suunda, siis seda pole antud juhul vaja arvestada). Jõukonstant avaldub kujul F1
osakesest, seda rohkem tema võnkumine hilineb võrreldes võnkeallikaga. Lainefront – piir, kuhu häiritus on jõudnud. Lained saavad tekkida keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine – võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine – võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand – tasalaine. Laine forndiks on kera pind – keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood – laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra.
osakesest, seda rohkem tema võnkumine hilineb võrreldes võnkeallikaga. Lainefront piir, kuhu häiritus on jõudnud. Lained saavad tekkida keskkonnas, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga:
Massi võib käsitleda, kui kehas peituvat aine kogust või kui keha inertsuse mõõtu. Inertsus avaldub selles, et massiga keha avaldab vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Kui mass on suurem, siis peab kiiruse muutmiseks mingi suuruse võrra mõjuma suurema jõuga või kauem. Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalumise põhimõte seisneb selles, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa sama suure jõuga. (kangkaaludel vihtide kogumass võrdne keha massiga; vedrukaaludel tekib vedrus keha raskusjõuga võrdne elastsusjõud). Keha raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab tema lähedal olevaid kehi. Valem: , kus g=9,8 on vaba langemise ehk raskuskiirendus, millega kõik kehad Maa poole langevad (kui õhutakistus puuduks). ● Nimeta mateeria vormid. ● Mille poolest erineb aine ja väli. ● Sõnasta gravitatsiooniseadus ja oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel.
• Mis liiki deformatsioonid esinevad a) vibu vinnastamisel;b) dünamomeetriga mõõtmisel; c) pikale pingile istumisel;d) kellanupule vajutamisel; e) kruvi keeramisel? • Millised nendest jõududest on oma olemuselt elastsusjõud: a) raskusjõud; b) keha kaal; c) hõõrdejõud; d) toereaktsioon; e) magnetjõud? • Too näiteid elastsusjõu kasutamisest. • Millisel põrkel, kas elastsel või plastsel, mõjutab pall põrandat tugevamalt? • Millise suurusega elastsusjõud tekib vedrus jäikusega 20 N/m, kui see suruda kokku 4 cm võrra? • Kummipael pikeneb 100 g massiga koormuse otsariputamisel 15 cm võrra. Kui suur on paela jäikus? • Kui vedru venitada jõuga 10 N, siis pikeneb see 5 cm. Kui suur on sama vedru pikenemine venitamisel jõuga 15 N? Töö ja energia, Mehaaniline töö • Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldavat suurust. • Kuna oleku muutust põhjustab vastastikmõju, siis sõltub
g = 9,8 m/s2 P=? P = mg . Arvutamine annab tulemuseks P = ( 70 9,8 ) N = 690 N. Vastus: kehale massiga 70 kg mõjub raskusjõud 690 N. 5 Näidisülesanne 5. Vedru venitamiseks 6 cm võrra tuleb rakendada jõudu 48 N. Kui suur on sellise vedru jäikus? Kui suurt jõudu on vaja vedru venitamiseks 4 cm võrra? Lahendus. Antud: x1 = 6 cm = 0,06 m Vedru venitamisel mõjub vedrus välisele jõule vastassuunaline F1 = 48 N elastsusjõud x2 = 4 cm = 0,04 m k=? F = -k x , F2 = ? kus k on vedru jäikus ja x deformatsiooni suurus. Miinusmärk näitab elastsusjõu suunda. Kuna deformatsiooni suurus ja jõud on antud, saame leida vedru jäikuse F1 F1 = k x1 k= x1 (miinusmärgi võime arvutamisel ära jätta, sest see on seotud ainult jõu suunaga).
vesi. Kraani avamise järel hakkab vesi rõhkude vahe tõttu silindris ja atmosfääris välja voolama ning kolb vajuma. Kolvi vajumine põhjustab vedru lühenemise ja seetõttu see pingestub. Osa jõust N kantakse nüüd silindri põhjale vedru kaudu. Samavõrra väheneb surve vees. Vee väljavoolu kiirus on otseses sõltuvuses veesurvest ja järelikult hakkab vähenema. Protsessi jätkudes veesurve pidevalt väheneb ja jõud vedrus suureneb kuni vedru võtab vastu kogu jõu N ja kolvi vajumine lakkab. Antud mehaanilise mudeli juures imiteerib vedru pinnase skeletti, vesi poorides olevat vett ja ava pinnase poore, mille kaudu toimub vee äravool. Jõud vedrus on analoog efektiivpingele pinnases ja surve vees poorivee survele, neutraalsurvele pinnases. Seega toimub järkjärguline efektiivpinge suurenemine nullist kuni N-ni ja neutraalpinge vähenemine algsuurusest u = N/A kuni nullini.
87, b), mille selge joon sobib hästi nüüdismootorrataste voolujoo- nelise üldkujuga. Teleskoop-esihargil on püsiva suurusega järeljooks, mis on oluline sõidustabiilsuse seisukohalt. Teleskoop-esiharke võib liigitada kolme rühma: amorti- saatorita, klappamortisaatoriga ja klapita amortisaatoriga esiharkideks, Esimest tüüpi käsutatakse ainult mopeedidel, kahte viimast aga mootorratastel. Iga esihargi juures võib eristada kahte liiki osi: vedrus- tamata (tee suhtes) osad ja vedrustatud osad. Vedrustatud osad on kaks torukujulist põske, mida üla- osas ühendavad omavahel ja rooli võlliga kaks sildplaati. Põsed läbivad alumise sildplaadi avasid ja fikseeritakse nendes surupoltidega. Sama sildplaadi külge on kinnitatud ka roolivõll. Ülemine sildplaat surutakse põskede kooni- listele otstele keermetatud korkidega. Roolivõlliga on üle- mine sildplaat ühendatud jäigalt mutri abil.
annaabi.ee 
