........................................................................11 1.5 Madalrõhkkond ehk tsüklon....................................................................................................12 5.2 Kõrgrõhkkond ehk antistüklon................................................................................................13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta.....................................................................................................................17 1. Inimene ei tunne õhurõhku Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosfääri ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal ehk kergemalt öeldes on õhurõhk maale survet avaldav õhukiht. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa.
Kokkuvõte RE teemadest- tuul, miks tekib? Tuul ja miks tekib? sünoptik Taimi Paljaku materjalide põhjal · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu · horisontaalse liikumise - tuule. · · Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud · gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt · madalama rõhuga ala poole · · Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. · õhurõhu gradient seda tugevam on tuul · · Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiiresti · ühtlustuks, kuid lisanduvad · Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. · hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule) · suunaga · tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont · Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt . · Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/ · antitsüklonaalse kõveruse järgi · ·.
GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks
Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. · Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.
kohanud nii väheste 1638 ,,Arutlused ja teadmistega inimest, et matemaatilised ma poleks temalt mitte demonstratsioonid kahest midagi õppida saanud." uuest teadusest" EVANGELISTA TORRICELLI Evangelista Torricelli sündis 15. oktoobril 1608. a. ja suri 25. oktoobril 1647. a. Ta oli Itaalia füüsik ja matemaatik. Ta oli Galileo Galilei õpilane. Torricelli ehitas esimese baromeetri ja näitas, et õhul on kaal. sellega tõestas õhurõhu olemasolu. Õhurõhu avastamine · Itaalia Firenze linn u. 1640. a. Hertsog lasi ehitada sügava kaevu. Pumbaga vett aga kaevust kätte ei saadud. Lahenduse saamikeks pöörduti Galileo Galilei poole. Senini arvati, et vesi järgneb pumba kolvile, sest loodus kardab tühjust. Seda arvas ka Galilei. Ta ei suutnudki probleemi lahendada ja andis selle edasi oma õpilasele Evangelista Torricellile. Torricelli lahendas probleemi 1643. a.
atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on tegemist õhurõhu horisontaalse gradiendiga (tavaliselt hektopaskalites hPa 100 km kohta). Seega gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud so inertsijõud, mis tekib mingi punktmassi liikumisel pöörlevas taustsüsteemis (st maakera pöörlemise tõttu). Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu
Keermikvetikat mõjutavad tegurid: Keermikvetikas kasvab siseveekogudes. Kuna ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub lahtiselt vees, siis ei saa ta elada suure lainetusega kohas. Ta on ka toiduks paljudele kaladele. Olmejäätmete sattumisel vette hakkavad vetikad vohama. See põhjustab hapniku rohket kasutamist ja teised vee-eluakd võivad hapniku nälga jääda. Keermikvetika kasutamine: Keermikvetikat saab kasutada bioindikaatorina õhurõhu määramisel ja ilma ennustamisel. Kõtge õhurõhu korral vajuvad taimed põhja, madala õhurõhu korral kerkivad veekogu ülemistesse kihtidesse. Keermisvetika tähtsus loodusele: Keermikvetikad omavad tähtsust veekogude loodusliku biopuhastajana ja hapnikutootjana. On toiduks paljudele kaladele. Hinne "5" NB! Kuidagi sarnased tööd teil!?
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on
kütuste põlemise, vulkaani pursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. c) Oska kirjeldada tuulekiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühikuu kohta ehk õhurõhu gradient , seda tugevam tuul puhub. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad , sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule.
Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Soe front-tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Mussoon-püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel. Passaat-püsiv tuul(30olaiuskraadid) Kasvuhoonegaas-õhu koostises olevad gaasid mis tekitavad kasvuhooneefekti(CO2) Kasvuhooneefekt-nähtus, kus maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist
Pilved hajutavad päikesekiired atmosfääri laiali. Selge ilmaga on hajuskiirgus nõrk. Hajuskiired valgustavad meid pilves ilma korral, hajuskiirgus valgustab ka neid kohti, kuhu otsekiirgus ei pääse. Kõige intensiivsem on kiirgus keskkpäeval, so päikese kõrgseisu ajal. 2.Temperatuur meteoroloogilise elemendina Temperatuur ja termomeetrid Meteoroloogilistes nähtustes esineb energia on soojusenergia. Temperatuuri jaotus õhus põhjustab õhurõhu muutust, õhuvoole, veeauru tihenemist jne. Temperatuuri mõõtmiseks Celsiuse termomeeter. Jää sulamispunkt on märgitud 0-ga ja vee keemistemperatuur 100-ga. ( Fahrenheit´i termomeeter vastavalt 32 ja 212 kraadi.) Absoluutne skaala e. Kelvini skaala - nulli kohal -273 kraadi, see on absoluutne null., sest sellel temperatuuril jääb seisma igasugune molekulide liikumine ja järelikult ei saa madalamat temperatuuri enam esineda.
Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljastpoolt keskele pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda, lõunapoolkeral vastupidi. Mereline kliima kliiima, mille õhutemperatuuri kõikumine on väike ja sademete hulk suur. Mandriline kliima kliima, mille õhutemperatuuri kõikumine on suur ja sademete hulk väike. Föön mäestikualadel puhuv soe ja kuiv tuul. Mistraal külm tuul Vahemere ääres.
selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju. Kliimat kujundavad tegurid (määravad kliima erinevused maakeral) - päikesekiirgus, globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, taimkate) Õhu vertikaalne liikumine Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala. Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks. Eemal hakkab vajuma jälle järjest madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja esinevad sademed. Õhu horisontaalne liikumine ...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas.
Põhja-Atlandi ostsillatsioonid. Vastassuunaline õhurõhkude kõikumine kahe atmosfääri mõjutstentri- Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Kui Asoori maksimumis on õhurõhk tavapärasest kõrgem, siis on see Islandi miinimumis tavapärasest madalam (ja vastupidi) Positiivne faas-õhurõhu erinevus kahe mõjutrentrivahel on suur. Sel juhul on läänevool tugev ja Euroopas on keskmisest soojemad ja vihmasemad talved. Negatiive faas- õhurõhu erinevus on väike- Sel juhul on läänevool nõrk või peatunud. Sel juhul on Euroopa talved külmad ja kuivad. Isobaar- sama õhurõhuga alasid ühendav joon. Mida suurem on õhurõhu muurus pikkusühiku kohta(mida tihedamalt nad asetsevad), seda suurem on tuule kiirus. Isobaaride intervall- kahe järjestikese isobaari väärtuste vahe. Õhu suhteline (relatiivne) niiskus ja seda mõjutavad tegurid.
- Asukoht - Telje kalle poolkerad on suvel päikese poole kaldu ja talvel eemale - Aluspind Kiirgusenergia juurdevool ning äravool määravad atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi. Sellest seisundist sõltub õhutemperatuur ning õhurõhujaotus maapinnal. LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS Atmosfääri rõhk- Jõud, mida vaadeldava punkti kohale jääv õhusammas avaldab pindalaühikule. Rõhuväli e baariline väli- õhurõhu jaotus. Igas atmosfääri punktis kirjeldatav numbriga. Atmosfäär jaotatakse isobaarpindadeks. Rõhu gradient rõhu muutuspikkusühiku kohta. HORISONTAALNE RÕHUVÄLI, BAARILISED SÜSTEEMID - Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim. tsükloniks. Rõhk langeb keskosa suunas. Lohk tsükloni väljasopistunud ala - Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim. antitsükloniks. Rõhk tõuseb keskosa suunas
kuidas muutub õhutemperatuur stratosfääris sõltuvalt kõrgusest? Tõuseb 3 kraadi km kohta 27. millised on ionosfääri iseloomulikud omadused? Seal leidub palju elektriliselt laetud osakesi(ioone) ja elektrone. 28. mida mõistetakse õhurõhuna? Mõistetakse ühele pinnaühikule (cm2) mõjuva õhusamba raskust. 29. mis on baromeetriline kõrgusaste? nimetatakse kõrgust meetrites, mille võrra tuleb tõusta, et rõhk langeks ühe rõhuühiku kohta. 30. kirjelda õhurõhu ööpäevast ja aastast käiku. Rõhu aastane käik oleneb koha geograafilistest laiusest ja füüsikalis-geograafilistest tingimustest- ekvatoriaalsetel aladel, t aastane amplituud väike, kõigub õhurõhk kitsastes, polaaraladel aga laiades piirides. Aluspinna iseloom- manner: rõhk suur, talvel maksimum, suvel min. ookean: rõhk väike, talvel min, suvel maksimum, Ööpäevane korrapärane käik välja kujunenud soojas vöötmes, kus maksimumid esinevad kell 10 ja 22 ning
A T E A Tsüklonite D seeriad U S M Tsüklonid A satelliidipildil A 02.12.1998 T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A A T E A D U S OSTSILATSIOONID: M Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle A tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail A aastail Atlandi ookeani põhjaosas. T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A M A K T E A D U
Rõhk sõltub vedeliku samba kõrgusest. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. Rõhk tähistatakse tähega p, vedelikusamba kõrgust tähega h ja rõhku tähega. Seega vedelikusamba rõhu arvutamise valem on: p= gh Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p = Fr / S = m g / S. Seega saame p = V g / S = h S g / S = g h ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega
Orgudes oleva õhk hakkab liikuma üles mööda mäenõlvasid.Öösel vastupidi.Föön-Mestikualade soe ja kuiv tuul,puhub mägedelt orgu või madalikule.Kastepunkt-Temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma,et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks.Õ.temp.Inversioon-Olukord, kus mööda nõlva laskub soe ja kuiv õhk mäejalamil olevale külmale õhukihile, mistõttu kõrguse suurenedes temp. hoopis tõuseb.Tsüklon-Madalrõhkk.e õhurõhu min, võimas õhupööris, milles keskel on õhurõhk madalam, kui äärtel.Õhk liigub väljaspoolt keskele.Antitsüklon- Kõrgrõhkk. E õhurõhu max.-võimas õhupööris, milles õhurõhk on keskel kõrgem, kui äärtes.Alumistes kihtides liigub õhk keskelt äärtele.Hoovus-Meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, põjustatud pealmiselt tuule poolt.Temp.amplituud-Äärmusnäitajate vahemikIsoterm-samatemperatuurijoon.Lumepiir-
antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum, võimsas õhupööris, keskel õhurõhk madalam kui äärtes (õhk liigub väljaspoolt keskele) Antitsüklon – kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum, võimas õhupööris mille keskel on õhurõhk suurem kui äärtel. 8. Kaardiõpetus a) kirjuta puuduv mõõtkava liik lauseliselt. Maailmakaart lk 23 b) esita „peterburi“ geograafilised koordinaadid -
nende asemel langeb suurema kiirusega õhuosakesi alla. Maapinna lähedal tuule kiirus suureneb, kõrgemal väheneb. Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad. Tuule aastane käik sõltub oluliselt vaadeldava koha geograafilistest ja klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari peamaksimumi võib ka sügisel täheldada sekundaarset maksimui. Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul.
· membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju ainult membraani ühele poolele; sellisel juhul on tegemist helirõhule tundliku mikrofoniga · helilained avaldavad mõju membraani mõlemale küljele; sellisel juhul on tegemist helirõhu gradiendi tundliku mikrofoniga Helirõhule tundlikud mikrofonid Sellised mikrofonid, mille membraani tagakülg on kaetud, reageerivad õhurõhu imeväikestele muutustele ja muudavad need elektrisignaalideks. Nagu ka sarnaselt toimivas inimese kõrvas, lubatakse väikest leket (nagu kuulmetõris), mis laseb membraanitaguse tühja ruumi rõhul ühtlustuda õhurõhuga. Õhurõhule tundliku mikrofoni väljund peaks üldjuhul olema tundetu helilaine suunale, paraku aga muutuvad suure gabariidiga mikrofonid kõrgetel sagedustel üldjuhul ühesuunamikrofonideks. Varajastel ja
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid.
temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võtavad õhust CO2, juurtega H2O ja tekib glükoos, mille tulemusel vabaneb O2) 3. Kirjelda õhutemperatuuri ja õhurõhu muutumist atmosfääris (õp.lk. 82 joonis 5.3) Troposfääris (0-12 km) langeb temp kesmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta (20 C kuni (-60 C)), õhurõhk langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb). Mesosfäär (50-85km) temp langeb (10 kuni -80 C), õhurõhk langeb (1 - 0,01 mb). Termosfäär (80-480km) temp tõuseb (-80 kuni +..C), õhurõhk langeb (0,01 - 0,0001C). 4. Päikesekiirguse jaotumine atmosfääris (õp. Lk
ka USAs, Jaapanis, Mehhikos jms. 5. Kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehaseid? Turu juurde, et oleks kohe tarbijatele kättesaaadav ning laevga sadamasse tulla. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7. Isoloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaresursse ja nende paiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui ka taastumatuid energiaallikaid, näiteks maagaas ja nafta
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5
elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid. Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige
Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid. Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
NÄITEKS: · Juuste spektraalanalüüs, kus juuksesalgud Moskvasse saadetakse ja pärast saab teada, mis aineid organismis puudu on ja mis põhjustab juuste liigset väljalangemist. Juuste spektraalanaluusi meetodi järgi saab täpselt kindlaks määrata erinevaid närvisusteemihaigusi, nahahaigusi, seedetrakti häireid, samuti välja uurida ebaselgete organismihälvete phjused, kusjuures patsiendil on seda lihtne taluda. · Temperatuuri temperatuuri ja õhurõhu õhurõhu muutused muutused, elektroonikakomponentide termiline müra jne DISPERSIOON (OPTIKA) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja
membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune, suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise suunas. Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku- difuusorisse. Difuusoris muudetakse vee liikumise kiiruse energia vee rõhuenergiaks. Läbinud difuusori, liigub vesi survetorustikku ja sealtkaudu läbi surveväljundite voolikuliinidesse. Üheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte Kaheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte (kõrgem surve)
Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.
-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu Tuul- horisontaalne õhu liikumine, tekib õhurõhu erinevustest. erinevustest. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb. Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu: Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu:
Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m tv´´=180°C λm=110,7 W...
Õhusõidukile mõjuva õhurõhu määramine seisupunkti kaudu Greetel Kala, Maritta Mägi, Karl Loorberg Seisupunkt: ● keha liikumist ei arvestata ● keha “hõljub” ● füüsikalised seadused kehtivad Õhurõhk: ● õhu rõhk mingis kindlas kohas atmosfääris ● õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga ● baromeeter ● mmHg /hPa ● 15 °C on 1013,25 hPa Õhurõhk: P(h) = rõhk kõrgusel h T= õhu temperatuur (K) P0 = rõhk lähtekõrgusel h_0 R^* = universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m / (mol·K) h = kõrgus meetrites g 0= raskuskiirendus: 9.81 m/s2 h0= lähtekoha kõrgus meetrites M= õhu mooli mass (0.0289644 kg/mol) Mõju lennukile: ● Rõhk mõjutab õhu tihedust, mille tagajärjel muutub lennuki tehniline võimekus ● Mida väiksem õhurõhk, seda väiksem tõstejõud ● Kütuse/õhu suhe ...
Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon: Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks Baromeeter: Instrument õhurõhu mõõtmiseks Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Tuul: Õhumasside horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal Coriolise jõud:
Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub
Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus. Madal, lõunast põhja suunas alanev soolsus on tingitud eelkõige sellest, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas
Ehk puhub maaõhk. Õhuringlust mõjutavad tegurid ja jõud: 1)Gradiantjõud-õhk liigub kõrgemrõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. 2)Coriolisi jõud-maa pöörlemisel õhuringlust mõjutav jõud 3)Hõõrdejõud-tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub(mussoonid) Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.( Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.) Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. ( Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist
õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevustest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkerast vasakule. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhtteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine
Seejärel tuli juhtida tõmbekapis kolbi 7 minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin uuesti. Asetasin kolvi tagasi tõmbekappi ja lisasin süsinikdioksiidi uuesti, seekord ~2 min. Kaalusin kolvi veekord ja jätkasin kolvi täitmist kuni konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega ja mõõtsin vee mahu mõõtesilindri abil. Katse sooritamise ajal fikseerisin õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 =139,40g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 139,56g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 319ml õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 101 250 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=139,40-0,387=139,013g m(CO2)=139,56-139,013=0,547g D= M(CO2)=29,0* 1,41=40,89g/mol
Liigutan bürette üles-alla, et vee nivood oleks ühes tasapinnas. Märgin üles näidu ühelt büretilt (V1). Kukutan metallitüki happesse ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, jälgin, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi ühes tasapinnas ja loen samalt büretilt uue nivoo näidu. Fikseerin õhurõhu ja temperatuuri laboris. Arvutan reaktsioonivõrrandi põhjal eraldunud vesiniku mahu (V2-V1) järgi katseks antud metallitüki massi. Vesiniku mahu viin normaaltingimustele. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 8,91cm3 Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 18,32 m3 Eraldunud vesiniku maht V = |V2-V1= 9,41cm3 Õhurõhk P = 743,4 mmHg
Seejärel tuli juhtida tõmbekapis kolbi 7 minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin uuesti. Asetasin kolvi tagasi tõmbekappi ja lisasin süsinikdioksiidi uuesti, seekord ~2 min. Kaalusin kolvi veekord ja jätkasin kolvi täitmist kuni konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega ja mõõtsin vee mahu mõõtesilindri abil. Katse sooritamise ajal fikseerisin õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 =142,57g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 142,75g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 328ml õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 99,8 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(CO2)=142,75-142,57=0,18g m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=142,57-0,387=142,183g m(CO2)=142,75-142,18=0,57g D=
Kõrva osade ülesanded. Joonis Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme? Vastus: Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda kõuavad helid trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma
Aurumine Esitlejad: Anett Pero Birgit Aasmäe Mis see aurumine siis on? Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna Kuidas aurumine toimub? Lahkuvad vedelikust osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus? Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava pinnale Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirili...
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
Ideaalne gaas: Ideaalse gaasi puhul: · Molekulidel pole mõõtmeid. · Molekulide põrked vastu seina on elastsed (kui need lähevad need vastu seina, põrkavad nad tagasi sama kiirusega, kui see oli enne). Mida suurem on molekuli mass, mis vastu seina põrkab, seda suurem on rõhk seinal. · Molekulide vahel pole vastastikmõju. Ideaalset gaasi aga pole olemas. Rõhk Rõhu põhiühik on 1Pa. Kuid väga palju kasutatakse ka ,,millimeeter elavhõbeda sammast" õhurõhu mõõtmisel. 760 (1,013x10"5Pa) mm/Hg on normaalrõhk.
Manomeeter, Õhurõhk Õp: 115-118 Tv: Õhurõhk · Maad ümbritseb igast küljest paks õhukiht. Õhukihi survet Maale nimetatakse õhurõhuks. · Miks inimene ei tunne õhu survet · Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
