Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks ja aspiratsiooni Juus-hüdromeetriline meetod puhas rasvavaba juuksekarv pikenemine/ lühenemine piirviga 5... 10% Kastepunkti meetod teised õhuniiskuse karakteristikud metallpeegel, jahutamine palju miinuseid Click to edit Master text styles Second level
Tuleb leida temperatuur, mille jaoks õhus hetkel olemasolev veeauru rõhk on küllastav. Teades kastepunkti ja õhu temperatuuri saab arvutada ülejäänud õhuniiskuse karakteristikud. Seetõttu lühidal ilma iseloomustamisel sageli antakse ainsa õhu-niiskuse karakteristikuna kastepunkt. 2. Õhuniiskuse mõõtmise meetodid ja mõõteriistad. Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a. Psühromeetriline meetod. Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev
tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: . (2) Aspiratsioonipsühromeetri "märg" termomeeter tuleb enne töö algust niisutada spetsiaalse
1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: A R= 100% Pk . (2)
1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: A R 100% . (2) Pk
küllastava niiskuse hulga suhe Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus
endast suletud süsteemi, kus Maal Õhuniiskuse mõõtmine Õhuniiskust saab Arvestame tegelikku temperatuuri t = Härm piiratud kogustes leiduv vesi ringleb mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on 8,6°C ¤ HÄRM teralise sTruktuuriga , lumetaoline aurumise ja transpiratsiooni, enamkasutatavad psühromeetriline ja b = 8000/ 1011,6 * (1 + 0,004*8,6) = 8,2 kondenseerumise ja sadestumise teel hügromeetriline meetod. m/hPa ¤ HÄRM(kristallilise strUktuuriga), on take ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi. Magnuse valem a. Psühromeetriline meetod.
konstantse niiskuse sisalduse d=const juures. Märja termomeetri temp tm on temp, mille juures mitteküllastunud õhk saavutab küllastus oleku e küllastus temp, tema jahutamisel mööda H=const joont . Tm>tp Mida suurem on niiskuse sisaldus seda kõrgemal temp tekib kaste. Õhu niiskuse määramise meetodid ja niiskus mõõturid Tavaliselt niiskeõhu olek määratataksi õhu temp ja suhtelise niiskuse järgi. Suhtelise niiskuse määramiseks: *psühromeetriline meetod- selle töö põhineb 2 ühesuguse termomeetri kasutamisel. Üks on märg ja teine kuiv v 2 takistus termomeetrit. Joon 6lk 1 pa märg riie>>pa õhk . aurustamiseks on vaja soojuskaod. Märja temp hakkab vaikselt langema kui riide temp on kõrgem ss toimub konvejktiivne ülekanne vee ja õhu vahel *hügromeetriline meetod- *kaste punkti meetod Ilmne soojus on konvetsiooni antakse kehalt mingisugusesse keskonda. Seda mis antakse õhule auruga nim varjatud soojushulk qv
mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest. Kuiva ja märja termomeetri temepratuuride vahet 6 (t-t') nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Mida kuivem on psühromeetrit ümbritsev õhk, seda intensiivsem on auramine ja seda suurem on psühromeetriline diferents. - Juushügromeeter kasutatakse madalate temperatuuride juures niiskuse määramiseks, sest neil temperatuuridel (-10 C°) pole mõõtmistulemused psühromeetriga enam usaldatavad. Juushügromeetri peaosaks on inimese juus, millel on omadus imeda endasse õhus olevat veeauru ja selle tagajärjel pikeneda. - Õhuniiskuse automaatne registreerimine selleks kasutatakse hügrograafi, mille vastuvõtvaks osaks on kimp juukseid, mis relatiivse niiskuse suurenedes pikeneb
RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p e- veeauru rõhk , t-d termomeetrite näidud , p õhurõhk , E-mrja termomeetri näidule vastava küllastava veeauru rõhk. Psuhromeetriline koefitsient K soltub psuhromeetri konstruktsioonist, eriti marja termomeetri ventilatsioonist. Meteoroloogilises praktikas on kasutusel kaks psühromeetri tüüpi:
annaabi.ee 
