Pikaajaliste läbirääkimiste tulemusena fikseeriti uued struktuurid Füüsika-Keemia-, Kehakultuuri-, Matemaatika- ja Õigusteaduskonnas TÜ nõukogu otsusega 27. novembrist 1992. a. kehtestamisega 1. veebruarist 1993. a. Füüsikaosakonna struktuuri kuulus neli instituuti ja füüsikalis-tehniline katsekoda. Keskkonnafüüsika instituut koosnes kolmest õppetoolist. Sama otsusega likvideeriti füüsikaosakonna struktuurist 12 allüksust, nende hulgas geofüüsika kateeder, aeroelektrilaboratoorium ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium. AEL jätkas tegutsemist mitteformaalse üksusena keskkonnafüüsika instituudi koosseisus.
LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. Laserikiirt saab ülimalt koondada
loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja infrapunaspektroskoopiat, valguse hajumise uurimist valgu kristallides ja muid teoreetilisi / eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojusliikumisel, on Vali üks: a. ATP hüdrolüüs b. Maxwelli jaotus c. Browni mootor 6. Geokronoloogia on: a
· Saadakse korrektne sihtkeele lause SYSTRAN automaatne tõlkesüsteem Ülekanne (1) · Lähtekeele analüüs: morfoloogiline, semantiline ja süntaktiline analüüs · Ülekanne: pärast morfoloogilist, semantilist ja süntaktilist analüüsi · Sihtkeele süntees e genereerimine: semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline analüüs Ülekanne (2) Ingl k It´s snowing Alus Öeldis Lund sajab/ Öeldis Sihitis Sajab lund. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi ilmajaam METEO. Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (1) · Sisendlause täielik analüüs · Saadakse tähenduse esitus vahekeeles · Genereeritakse sihtkeele lause Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (2) Ingl k eat (sööma) Saksa k kaks vastet essen (inimese kohta) ja fressen (looma kohta) Masintõlke keerulisus (1) Homograafid sõnad, millel on sama kirjapilt, kuid erinevad tähendused. Mis teed
jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. aa. 2007 Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. ab. 2010 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart. 3.Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi 4. ac. keskkonnafüüsika ad. materjalitehnoloogia ae. astrofüüsika af. Nanotehnoloogia ag. Tahkiseteooria ah. biofüüsika ai. kõrgtehnoloogiline füüsika aj. väljateooria ak. meditsiinitehnoloogia Maik Nõmmsalu G3tt
Liha- ja piimatööstuses on mürarikkad ketas- ja lintsaed, vaakumaparaadid, purustid, ventilaatorid, kompressorid, konservide tootmine, klaastaara. Toitlustusettevõtetes annavad müra ventilatsiooni ja külmutusseadmed, tehnoloogilised operatsioonid. Tekstiilitööstuses tekita näiteks puuvilla kuivatamine sõeladel müra tugevusega 84-91 dB (0,5-1 kHz), villa kraasimine 83-85 dB (2-8 kHz), ketramine 84-99 dB (8 kHz), kudumine 91-98 dB (4-8 kHz). Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnafüüsika praktikumi juhend (kuuldelävede ja mürataseme mõõtmine) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Heli 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Helivaljus 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Müra
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT...
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔ...
Keskkonnafüüsika Taustsüsteem · Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n-mõõtmeliseks. · Igasugused nähtused toimuvad ajas- seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. · Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid ja aja koordinaat. Liikumise vormid · Kulgliikumine · Pöördliikumine · Nende kombinatsioonid Liikumise viisid · Ühtlane- mitteühtlane liikumine · Kiirendusega- aeglustusega liikumine (ringliikumine) · Nende kombinatsioonid · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv. Liikumine · Kinemaatika- kirjeldab, ei otsi põhjusi, vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika- vaatleb põhjusi ja hindab tagajärgi. · Staatika- tasakaalutingimuste määratlemine, spetsiifiline mehaanika osa. Liikumise põhimõisted · Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht · Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste- as...
CO KONSENTRATSIOON ÕISMÄE VÄLISÕHUS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Keskkonnafüüsika Keskkonna ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: Agu Eensaar Esitamiskuupäev: 08/12/2014 Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL.....................................................
Johanna Einer CO KONSENTRATSIOON ÕISMÄE VÄLISÕHUS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Keskkonnafüüsika Keskkonna ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: Agu Eensaar Esitamiskuupäev: 08/12/2014 Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL.....................................................
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? a. energia muundumine elusorganismidel - bioenergeetika b. loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatikam dünaamika - biomehaanika c. elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine - bioakustika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad a. Heli levik maakoores - geoakustika b. inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega - keskkonnafüüsika c. Maa gravitatsioonivälja struktuur - gravimeetria d. Vulkaanilised plahvatused, pursete energia - vulkanofüüsika 4. Valgu molekuliuurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett- ja infraspektroskoopiat, valguse hajumiset valgu kristallides ja muid eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojus liikumisel on Browni mootor 6
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
