Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga πp r 4 t 2. V= 8 lη , kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri
KKP kontroll ja reguleerimine Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh
Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga pr 4 t V 4 8l , (2) kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri r 4 t
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: POISEUILLE' MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: vee sisehõõrdeteguri määramine katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata anumasse D. Jälgige, et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2.
kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kü´õige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille' valemiga 4 = 8 , kus on torust pikkusega ja raadiusega aja jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, rõhkude vahe kapillaari otstel ja sisehõõrdetegur. 4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8 Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja
Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon: Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks Baromeeter: Instrument õhurõhu mõõtmiseks Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Tuul: Õhumasside horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal Coriolise jõud: Tingitud maa pöörlemisest ümber oma telje Briisid:
antitsükloniks. Rõhk tõuseb keskosa suunas Hari antitsükloni väljasopistunud ala - Sadul baariline moodustis, milles paiknevad diagonaalis 2 madalrõhuala ja 2 kõrgrõhuala Läbimõõdult mitu tuhat km. ÕHURÕHU MÕÕTMINE Baromeeter instrument õhurõhu mõõtmiseks 12 Anumbaromeeter klaasist kapillaartoru, milles on Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust. Aneroidbaromeeter põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Barograaf aneroidbarograafi põhimõttel töötav seade, mis võimaldab õhu rõhku pidevalt salvestada. ATMOSFÄÄRI ÜLDINE TSIRKULATSIOON - Õhk liigub nii horisontaal- kui vertikaalsuunas
liikumine või jõud Vedeliktermomeetrid töötavad kesta ja kesta sees oleva vedeliku soojuspaisumiste erinevusel. Klaastermomeeter koosneb balloonist ja selle külge joodetud läbipaistvast ja temperatuurile gradueeritud kapillaartorust. Balloon täidetakse vedelikuga, mille soojuspaisumine on 15 – 30 korda suurem, kui kestal, seetõttu temperatuuri tõus põhjustab vedeliku ruumala suurenemise balloonis ja väljatõrjumise kapillaartorusse. Klaastermomeetri kest ja kapillaartoru valmistatakse klaasist või kvartsist. Vedelikkudest kasutatkse piiritust, metüülbenseeni, pentaani (küllastunud süsivesinik CH3(CH2)3CH3 – põlev, nõrga lõhnaga kergesti liikuv värvuseta vedelik) või voolavaid metalle nagu elavhõbe ja gallium. Temperatuuri vedelikandur. Vedelikandur koosneb metallist termopadrunist 1 (joonis 0.2.26a.) sülfoonkambrist 3, mis omavahel ühendatud painduva kapillaartoruga 2. Termopadrun ja sülfoonkamber on
so temperatuuri tõstmisel viskoosus väheneb ja vastupidi. TÜNAAMILINE VISKOOSUS See on hõõrdejõud, mis tekib 1Cm kaugusel kahe voolukihi 1Cm² pindade vahel. Kui kihid liiguvad üksteise suhtes kiirusega 1Cm/sek. Rahvusvaheliselt Pa●sek KINEMAATILINEVISKOOSUS Kõik kütuse viskoosusmõõteriistad on kapillaar viskoosusmeetrid. Viskoosusmaatri skaala töötas välja Engler. Ta võttis 200 Cm ³ vastaval temperaruuril olevat kütust ja lasi sellel läbivoolata kapillaartoru, ning mõõtis selleks kulunud aja. Peale seda võttis 200 Cm³ destvett temperatuuriga 20°C ja lasi läbivoolata semast viskoosusmeetri kapllaartorust °E20° = tk/tv Engleri viskoosust nimetatakse sellepärast tinglikuks viskoosuseks, et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi. Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures
Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 1-100 kJ mool-1 Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 100-1000 kJ mool-1 Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ja langetav jõud. Tõstvaks jõuks kapillaaris on veemolekulide adhesioon kapillaartoru seinaga ja pindpinevus. TÕSTEV jõud = ümbermõõt x pindpinevustegur = 2 π rS Langetavaks jõuks on veesamba kaal. LANGETAV jõud = kõrgus x pindala x vee tihedus x gravitatsiooni jõud = h π r2rg Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem kui vedela vee koefitsient. Kui palju suurem või väiksem? Veeauru difusioonikoefitsient on suurem 10 000x. Nimetada tegurid, mis mõjutavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis r 4 P 8 X V=
Niipea kui soojenemine lakkab, katkeb elavhõbedasammas oma raskuse mõjul, kõverusest kõrgemal olev osa jääb endisele tasemele peatuma. Maksimumtermomeetri näitena võib tuua tavalise meditsiinilise termomeetri, millega igal inimesel on tulnud kokku puutuda. 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1) Miinimumtermomeeter on vedeliktermomeeter, millega määratakse mingi ajavahemiku kõige madalam temperatuur. Tavaliselt on miinimumtermomeetri kapillaartoru täidetud piiritusega. Piirituse sees ujub tihvt (ujuk), mis meenutab kahe peaga nööpnõela. Kui õhutemperatuur tõuseb, liigub vedelik vabalt tihvtist mööda, tihvt ise jääb paigale. Kui temperatuur langeb, tõmbab vedeliku pind tihvti enesega kaasa selle kõrguseni. Miinimumtermomeeter asetatakse alati horisontaalselt. 1. 3 Termograaf (2) Õhutemperatuuri pidevaks ülesmärkimiseks kasutatakse termograafi. Termograafi
väljalaske gaaside temperatuur, mootori kasutegur väheneb, klapipõhjad kuumenevad üle Diisli valmistaja tehas määrab optimaalsed γ väärtused igale mootoritüübile eksperementaalselt katsetuste teel ja need tagavad SPM suurima võimsuse ja ökonoomsuse γ = 5 - 5° Praktiliselt toimub kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine alljärgnevalt: 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8
2.). Märgamisega on seotud kapillaarsus. Kapillaarsus on vedeliku taseme muutumine peenikestes torudes ( läbimõõduga 2 mm ja vähem ) - kapillaarides ja poorides. (Joon. 3). Toru seina märgava vedeliku tase tõuseb ja mittemärgava vedelikutase langeb.Vedeliku tõusu ja langust väljendab valem: h = 2 /gr kus h ( m ) - vedeliku tõusu või languse ulatus, ( N/ m ) - vedeliku pindpinevustegur, ( kg/ m3 ) vedeliku tihedus, r ( m ) - kapillaartoru raadius, g ( m / s2 / - vabalangemise kiirendus. g = 9,8 m/s2 Näidisülesanne: Kui kõrgele tõuseb vesi kapillaartorus, mille lõbimõõt on 1 mm ? d = 1 mm r = d/2 = 0,5 mm = 0,0005 m = 5 x 10 -4 m h = 2 /gr = 1000 kg/ m = 10 kg/ m 3 3 3 g = 10 m/s2 h = 2 x 7,2 x 10 2/ 103x 10 x 5 x 10 4 = = 7,2 x 10 -2 ( N/ m ) 14,4 x 10 2/ 5 = 2,88 x10-2m = 0,0288 m h=? Küsimused : 1
pooride täitmine erinev. Viiendas tüübis on poori täitmine taas erinev, ainult toimuv protsess on kondensatsioon (sarnane kolmandale tüübile. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 19. Kapillaarkondensatsioon. Kapillaarkondensatsioonis arvestame kahte eelnevalt mainitud valemit laplacei võrrandit ja kapillaartoru kõrguse valemit. Nende kombineerimisel saame peamise kapillaarkondensatsiooni iseloomustava valemi Thomson Kelvini võrrand. Selle teine kuju arvestab ka kumerust ja nõgusust. Teeme teisest T-K võrrandist teise kuju ja järeldame r on KÕVERUSRAADIUS. Kui kõverusraadius on positiivne, siis on exp väiksem ühest, järelikult ph suurem kui p0 Kui kõverusraadius on negatiivne(nõgus), siis on exp suurem ühest, ph väiksem kui p0
96 Viskoossus on õlide üks tähtsamaid näitajaid. Mida vedelam, st. väiksema viskoossusega on õli, seda väiksem on õlikihi kandevõime aga vöiksem on ka takistus sisehõõrdumisest. Dünaamiline viskoossus iseloomustab õli kihtidevahelist liikumistakistust, st. sisehõõrdumist. Kinemaatilise viskoossuse määrab aeg, mis kulub etteantud õlikoguse väljavoolamiseks anumast kapillaartoru kaudu. Viskoossus oleneb õli temperatuurist ning temperatuuri tõustes viskoossus väheneb, st. õli muutub vedelamaks. Lisaks viskoossusele iseloomustavad õlisid veel sellised näitajad nagu leekpunkt, hangumistemperatuur, oksüdatsioonikindlus, happearv, lisandisisaldus. Lihtsaim veerelaagrite määrimise moodus on nende paigutamine õlivanni. Seejuures ei tohiks õlitase ulatuda üle alumise veerekeha keskme, sest kõrgema nivoo puhul
annaabi.ee 
