"hüdrostaatika" - 68 õppematerjali

Hüdro- ja pneumoseadmed kodune töö

Isesesvad tööd Õppeaines: HÜDRO – JA PNEUMOSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3  Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine

HÃœDROSTAATIKA

tiheduse suhe puhta vee tihedusse temperatuuril 4 °C. Vee tihedus temperatuuril 4 °C on 999,972 kg/m3 1000 kg/m3 = 1,000 t/m3. Näide 1.1 Puidust pruss pikkusega 6 m, laiusega 0,3 m ja paksusega 50 mm on massiga 60 kg. Arvutada puidu tihedus. Puidu ruumala V = 6,00,30,050 = 0,090 m3. m 60 Puidu tihedus = = = 667 kg / m 3 = 0,667 t/m3. V 0,090  1. Hüdrostaatika 1.1. Vedeliku rõhk Pressure experted by a liquid Rõhu p ühikuks SI süsteemis on paskal Pa, mis on jõud 1 njuuton ruutmeetrile 1 Pa = 1 N/m2. Kasutusel on suuremad ehk kordsed ühikud, sest paskal on liiga väike ühik vedeliku rõhu mõõtmiseks: 1 kPa = 103 N/m2 = 103 Pa; 100 kPa = 1 bar = 105 N/m2 = 105 Pa; 1 MN = 106 N.

Blaise Pascal

 Esimese primitiivne ruletimasin.  Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge.  Filosoofia  Tuntud on Pascali tõestus Jumala uskumise kasulikkusest, mida kutsutakse Pascali kihlveoks.  Selgitas, et Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib tajuda otsese mõistuseülese kindlustundega.  Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik.  Füüsika  Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid.  Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt.  Ta arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi.  SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks.

Keemiatehnika I vaheeksam

Põhioperatsioon ­ tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne ­ liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne ­ toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium ­ aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seet...

Hüdrogaasimehaanika kordamisküsimused eksamiks vastustega

Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu

Blaise Pascal

arutlusi isegi täiendades.  Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina. · Pascal koolis ei käinudki, sai ainult koduõpet. Pascali arvutusmasin  Füüsika · Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. · Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. · Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. · SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks.  Katsed füüsikas Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi Pascal oma sugulasel Florin Périer'l ronida elavhõbeda-torudega Puy-de- Dôme mäe otsa, eeldades, et

Hüdraulika eksami ja kontrolltöö küsimuste vastused

vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine Hüdrostaatika ­ uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei arvestata) Hüdrostaatilise rõhu omadused: - hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinda - hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune (rõhk on skalaarne suurus) p p0

Automatiseerimistehnika test

Vali üks: a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Vastus 1 Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse  Vastus 2 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja Leonardo da Vinci mõõtmisest" Vastus 3 Uuris vedelike laminaarset ja turbulentset Osborn Reynolds voolamist, töötas välja valemi Vastus 4

Hüdraulika I eksam

ühesuurune. 1.5 Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid Vaatleme tasakaalus olevat vedelikku. Vedelikule mõjuvad välisjõud dx, dy, dz; P=f(x,y,z). D'Alembert'i printsiibi kohaselt peab sellele ristahukale mõjuvate, mis tahes suunaliste jõudude summa võrduma nulliga. Rõhku tasakaalus olevas võrrandis kirjeldab avaldis: Selle võrrandi integreerimiseks on vaja teada süsteemis mõjuva kiirenduse a komponente. 1.6 Samarõhupinna võrrand. Hüdrostaatika põhivõrrand Tasakaalus vedelikus olevaid pindu, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk, nimetatakse samarõhupindadeks. Sama rõhupinna võrrandi saab tuletada võrrandist, kui p=const siis dp=0. Järelikult Kõige sagedamini on tegemist absoluutse tasakaaluga, mil vedelikule mõjub ainult raskuskiirendus: ax=ay=0; az=-g. Siis -g dz=0, dz=0 ning z=const. Järelikult on absoluutse tasakaalu

Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest.

Automatiseerimistehnika 6. test

Hinne 10 / 10 Arendas välja Flag question aksiaalkolbmasina Lehekülg 2/5 11.01.2013 15:07 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Uuris vedelike

Archimedese ja pascali seaduse toimimine tehiskaaslastes - esitlus

Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale "Kaaluta olek" Kaal on olemas

Vanakreeka mõisted

Perikles - Peetakse sageli Ateena edukaimaks Andreion - Meeste ruum juhiks. Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja Solon - Ateena seaduseandja ja üks riietusruumidega silmapaistvamaid varase perioodi poeete Kitoon - Põlvini ulatuv, vööga kokkutõmmatud ja Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, õlgadelt kinnitatud riidetükk leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse Himation - Paksem üleriie Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus Oidipus" arutati riigi asju Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Erastosthenes - Arvurtas välja maa ligikaudse ümbermõõdu

Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

Hüdrostaatika Hüdrostaatika seadused on rakendatavad vaid ideaalsete vedelike korral st. vedelik ei oma kaalu, puudub hõõrdejõud ja vedelik ei ole kokkusurutav. Nende seaduste abil saab hinnata ideaalsete (energiakadudeta) süsteemide käitumise üle. Reaalsetes hüdrosüsteemides tekib aga erinevaid energiakadusid kõikides, süsteemi Sele 2.5 - Pascali seadus komponentides. Teatud komponentide kasutamisel, kus toimub vedeliku voolu Hüdrostaatika aluseks on Pascali seadus, takistamine, on tekkivad kaod õigu- mille järgi staatilises olekus vedelikule poolest eelduseks nende funktsio- mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub neerimisele. ühtlaselt kogu vedeliku ruumalas. Tekkiva rõhu suurus on võrdne Rõhk vedelikule mõjuva jõu ja vastava pindala

Hellenismiperiood

Stoitsism kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega mõttetu ja halb. Filosoofia aitab inimestel hirmudest ja muredest vabaks saada. TEADUSE ARENG Eratosthenes arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline  Aristarchos esitas helitsentrilise (päikesekeskse maailmapildi) Hakati koostama horoskoope. MUUTUSED RELIGIOONIS Jumalaga isiklikumat lähedust pakkuvad müsteeriumid. Isis sai kõige pop jumaluseks Idamaade ja kreeka uskumuste sulam.

Kreeka ja Makedoonia

geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (mediaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja). Matemaatik Eukleides pani kirja teose "Elemendid", milles sõnastas elementaargeomeetri põhialused. Sitsiiliasse pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Aristarchos väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber Päikese. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale andsid kreeklased koha ka paljudele ida jumalatele. Isis sai hellanismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks.

Test APJ , moodul 8, MES0040

James Watt valemi Answer 5 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja mõõtmisest" Leonardo da Vinci Answer 6 Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse Blaise Pascal 4 : 1,00 Seadke laused vastavusse Answer 1 Kontuurjuhtimise korral maaratakse ara ka tooorgani liikumise trajektoor Answer 2

Hellenism

Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale anti koht ka paljudele ida jumalatele. Kreeklased leidsid oma ja võõrastel jumalatel ühiseid jooni ning sellest tulenevalt hakkasid neid sageli samastama. Nt Zeusi samastati Amoniga, Dionysost Osirisega jne.

HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr)

· Stoitsism-maailm toimis õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi, kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ja saatusele ei olnud mõtet vastu hakata, himud ei laskunud saatuega leppida. Filosoofia aitab muredest vabaks saada · filosoofia teadusharude eraldumine: Eratosthenes- astronoomia, geograafia, ajalugu; Eukleides- "Elemendid"- elementaargeomeetria põhialused; Archimedes- formuleeris hüdrostaatika seaduse(vannis olles), tiguülekanne, sõjatehnilised seadmed; Aristarchos- heliotsentriline maailmapilt, päike ja tähed seisavad paigal, maa tiirleb ümber päikese · astronoomidele oli selge, et Maa on kerakujuline · õpiti tundma ka astroloogiat · hakati koostama horoskoope · tõusid esile umalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid, tekkisid ka mõned idamaised jumalad nende eelmiste jumalate kõrvale

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

2. Energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia bilanss erinevatel tingimuste korral (ka mittestats ja stats süsteemile) Süsteemis oleva materjaliga seotud olev energia jaguneb: siseenergia,kineetiline energia, potentsiaalne energia. Läbi süsteemi piirete toimub energia vahetus kahel moel: soojuse ja tööna.  (вписать с листа) 3. Fluidumi staatika. Hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendamine Eeldused valemi tuletamisel: 1. staatiline fluidum 2. pinnajõududest mõjub ainult rõhujõud 3. massijõududest on ainus mahule dV mõjuv gravitatsioonijõud gdxdydz, mis on suunatud alla (z-telg on vertikaalne) Saadud võrrandid on Euleri hüdrostaatika diferentsiaalvõrrandid (1755.a).Võrrandisüsteemi (2.8) kaks esimest võrrandit väljendavad rõhu sõltumatust koordinaatidest x ja y

Hüdromehaanika eksam

Fikseeritud kontrollmahuga määratud vedeliku osa on tasakaalus st vedelik ei voola läbi kontrollpindade, kui massi- ja rõhujõudude resultant kõigi telgede jaoks on null. Näiteks x  telje suunaliste massi- ja pinnajõududega määratud tasakaalu tingimus: ∂p d F x + d P Rx=a x ρ dxdydz− dxdydz=0 ∂x 15. Millisel tingimusel lihtsustub liikumisvõrrand (Euleri võrrand) hüdrostaatika põhivõrrandiks? Tasakaalulise vedeliku olukorda võib käsitleda kui liikumisvõrrandi (Euleri võrrandi) erijuhtu kiirusvektoriga u ( vektor )=0 , ning siis määrab hüdrostaatilise rõhu vedelikus avaldis: p + gz=const ρ Kui vedeliku pinnal valitseb atmosfäärne rõhk 1 atm, siis hüdrostaatilise rõhu võib esitada avaldisega: ü ¿ p= p0 + ρg h= patm + p ¿ 16. Kuidas on määratud hüdrostaatika tingimus?

Vana-Kreeka kokkuvõte, tähtsamad punktid

Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud (RK)rahvakoosolekul Aristokraatia - Paremate võim,Sparta,RK puudus reaalne tähtsus Türannia ­ Ainuvalitseja,Ateena, kehtestada kindlat korda

Hellenism

ei ole mõtet vastu hakata. Nende arust hirmust surma ees üle saades ja elu mõõdukalt nautides saavutaski hingrahu, ning filosoofia aitab inimestel hirmust üle saada. Kreeka teaduse suurmees Eratosthenes arvutas geograafias välja maa ümbermõõdu (mediaani) pikkuse, süstematiseeris ja kirjutas ajaloo kronoloogia. Matemaatik Eukleides kirjutas elementaargeomeetriast teoses "Elemendid", ning füüsik ja leiutaja Arhimedes formuleeris vee hüdrostaatika seaduse. Tema tähtsamad leiutised on nt. Tiguülekanne (vee tõstuk) ja kivi ja nooleheitjad. Astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse (heliotsentrilise) maailmapildi. Tema teooria aga ei leidnud eriti pooldajaid, mistõttu vajus see unustusse. Õpiti tundma ka astroloogiat, koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope. Hellenismiajastul muutus mõnel määral panteon, esmajärguliseks sai jumalaga

Hellenistliku kultuuri ehedamaid näiteid

lähtudes uue tähenduse. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teaduse ja filosoofia süvenev eraldumine.3.sajandil eKr tegeles Eratosthenes astronoomia,geograafia ja ajlooga .Ta arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi.Matemaatik Eukleides koostas mitmeköitelise teose"Elemendid".Sitsiiliast pärit matemaatik,füüsik,leiutaja Archimedees formuleeris hüdrostaatika seaduse.Astronoom Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise maailmapildi.Ta väitis ,et päike ja tähed seisavad paigal,maa koos muude planeetidega aga tiirleb päikese ümber .Sellel perioodil hakati koostama 12 sodiaagi tähtkujulist lähtuvaid horoskoope. Maailmaimed: *Zeusi kuju-asub polepponnose poolsaare lääneosas,olümpia püha maal .See oli kreeka silmapaistvaima skulpturi Pheidase loodud.Kuju oli Kallimachose ja Straboni andmeil 12,5 m kõrge.

Vanakreeka Riigimehed

Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom ning Aleksandria raamatukogu juht. Arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Eukleides oli vanakreeka matemaatik. Koostas teose `'Elemendid'' milles sõnastas elementaargeograafia põhialused. Archimedes oli vanakreeka matemaatik, füüsik ja leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse. Leiutas muu huljas nõuspeegli, igavese kruvi ja mudeli, mis kujutas päikese, kuu ja planeetide liikumist. Aristarchos oli vanakreeka astronoom. Esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal ja Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese.

Veemajanduse mõisted

Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise aj...

Ehituse ja veemajanduse eksamiküsimused

1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus ­ 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse m...

Keemiatehnika alused

voolavus, see ei ole kokkusurutav ning selle tihedus ei sõltu temperatuurist. Sellest erinevalt reaalne fluidum on viskoossusega, mis kas allub või ei allu Newtoni viskoossuse seadusele, ning selle tihedust annab teatud määral muuta. Reaalseid fluidume saab jagada kaheks rühmaks: - tilkvedelikud moodustavad homogeense keskkonda, on praktiliselt kokkusurumatud (väikese ruumpaisumisega); - gaasid ja aurud on aga kokkusurutavad. 3.3 Hüdrostaatika Mõiste tuleb kreeka sõnadest ' (vesi) ja (stabiilsus, tasakaal), ning, nagu nimest järeldub, uurib tasakaalus (kas absoluutses või suhtelises) oleva vedeliku. 3.3.1 Hüdrostaatiline rõhk Füüsikas defineeritakse rõhku kui pinnaühikule mõjuva jõu: F dF p= lim A = , (3.11) A 0 dA kus F on jõud, N, A ­ pind, m2, ning

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Valguse difraktsioon:  Lainete paindumine tõkete taha  Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha Valguse polarisatsioon:  Lainetuse jaotus:  Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis  Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga  Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas  Omane ristlainetusele Hüdromehaanika: Jaotus:  Hüdrostaatika – uurib tasakaalus vedelikke  Hüdrodünaamika – uurib vedelike liikumist Hüdrostaatika: Aine tihedus:  Mass/ruumalaga  Kg/m3 Hüdrostaatiline rõhk:  Rõhk, mida avaldab vedelik/gaas vedeliku sees gravitatsiooni tõttu  Mida sügavamale keha panna, seda suurem rõhk talle mõjub Hüdrostaatika põhivõrrand:  Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis  P = P0 + ρgh  P- rõhk  P0 – rõhk vedeliku pinnal

Pascal

Pascali lahendused tunnistatigi parimaiks, kõik ülesanded lahendas ära ka John Wallis. Christiaan Huygens lahendas neli ülesannet ja leiutas selle käigus tsükloidilise pendli. Tema töö lõpmata väikeste suuruste analüüsimisel annab alust pidada teda Isaac Newton ja Leibnizi vahetuimaks eelkäijaks diferentsiaal- ja integraalarvutuse loomisel.  5 Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. 1646 kordas ja laiendas Pascal Evangelista Torricelli katseid, uurides vedelikutaseme muutumise põhjuseid kolvis. Tulemused läksid vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest horror vacui, millega nähtust seni põhjendati. Õigupoolest pidas Pascal tühjusekartust algul mõõdetavaks suuruseks, kuid vaidlustes Descartes õpetaja, Clermont'i jesuiidikollegiumi rektori Etienne Noëliga,

Referaat Blaise Pascalist

Mersenne'i järgi tuletas ta sellest hiljem nelisada järeldust ja teoreemi, kuid Pascali "Täielik traktaat koonuslõikelistest tasapindadest", mis olnud matemaatika arengust sadakond aastat ees, on kaotsi läinud. Säilinud on vaid mõned Gottfried Leibnizi ümberkirjutused. Tema töö lõpmata väikeste suuruste analüüsimisel annab alust pidada teda Newtoni ja Leibnizi vahetuimaks eelkäijaks diferentsiaal- ja integraalarvutuse loomisel. 2.3. Füüsika Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Hüdrostaatika on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. Vaakumieksperimente jätkates sõnastas Pascal ka Pascali seaduse: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Nii saadakse ka seadusele vastav valem p= F/S, kus p on rõhk(rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta), F on jõud ning S pindala. Pascali järgi on nimetatud ka rõhu ühik paskal(P), mis vastab rõhumisjõule üks njuuton(N)

Antiikaja mõisted

tervise arvestamine- on ka tänapäeval arstivande aluseks 30. kimäär ­ lõvi keha ja kitse peaga tuld sülgav koletis,kelle sabaks on madu 31. delfi- apolloni pühamu,milles asus kreeka kuulsaid oraakel 32. gaia - ..maajumalanna,teda austati kui eluallikat ja elukandjat , kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! ­ olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35. parnassos ­ apolloni pühamu, muusade asukoht, luulekunsti sümbol, seal austati ka Dionyssost 36. Diogenes ­ kuulus kultuuripõlgur ( elas legendi järgi tünnis ) , kes elas suursugusest päritolust hoolimata kerjusena. 37. egiid,egiidi all olema ­ õudust tekitav kilp, turvis-kaitse,hool, kaitse all olema 38. pygmalion - .

Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid

Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...

Galileo Galilei

Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu ­ kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaa...

Vana-kreeka

liiga suur) ja kultuurisaavutused  Areneb teadus  Muutub filosoofia  kodanikuteemat ei ole, selle asemel saatusele alistumine  Filosoofid:  Emotsionaalsete tundmuste tundmaõppimine  Epikuurlased  Stroikude koolkond -> pole vaja tunda surmahirmu -> stroikude koolkond ->Kõik on ettemääratud, pead alistuma -> hingerahu saavutamine  Teadlased:  Archimedes – pani aluse hüdrostaatika seadustele  Erastosthenes – arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu  Eukleides – pani paika elementaarglomeetria põhiseadused  Aristarchos tõestas et maa tiirleb ümber päikese - heliotsentriline maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade  SPARTA ATEENA

Hellenismiperiood

poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris hüdrostaatika seaduse. Tema paljude leiutiste seast võib välja tuua tiguülekande (veetõstukite puhul), sõjatehnikas kasutuses olevad kivi- ja nooleheitjad. Hellensmiperdioodil olid kõik astronoomid veendunud, et Maa on kerakujuline. Astronoom Aristarchos suutis seda arvestades moodustada päikesekeskse maailmapildi, kus Päike ja tähed seisavad paigal ja Päikese ümber tiirleb Maa koos teiste planeetidega. Kahjuks aga keegi ei

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

o ,,Halvima olukorra" meetod. Konspekt II, lk 33-39. · Digitaalsete mõõteriistade vead ja määramatused. Elektriliste osutmõõteriistade vead ja määramatused. o Digitaalmõõteriista määramatus (viga) arvutatakse mõõteriista passis antud valemi järgi. o Osutmõõteriista täpsusklass on arv, mis näitab suhtelist viga protsentides, kui osuti asub skaala viimase jaotise kohal (st skaala lõpus). 4. Mehhaanika, hüdrostaatika. · Mehhaanika aine ja liigitus. o Mehhaanika on teadus, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Kinemaatika- uuritakse liikumisi, kuid ei kasutata mõisteid jõud ja mass. Kasutatakse mõisteid teepikkus, trajektoor, kiirus, kiirendus jne. Dünaamika- kinemaatika mõistetele lisanduvad mõisted jõud ja mass. Staatika- käsitletakse kehade tasakaalutingimusi

Hellenismiperiood

hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja) Samas võimaldas teaduse suurem spetsialiseerumine saavutada paljudel üksikaladel silmapaistvat edu. Nii koostas matemaatik Eukleides (4. sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastas elementaar geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga, Dionysost Osirisega, Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks

FÜÜSIKA EKSAM

liitumine, püsiva interferentspildi annavad sama sageduse ja muutumatu faasivahega lained. Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ning levivad takistuse taha. Hüdromehaanika — Rõhk vedelikus – Rõhk vedelikus sõltub selle sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline

Galileo Galilei

loengutes. Vincenziole ei meeldinud Galileo käitumine ja ta pidi lahkuma Pisa Ülikoolist 1585. aastal ilma kraadita. 4 Iseseisva elu algus Kuna Galileo lahkus ülikoolist, pidi ta ise endale elatist teenima hakkma. Algselt proovis ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. 1586. aastal tegi ta oma esimese isikliku katse hüdrostaatika teemal, tehtud märkmetest ilmus hiljem ka Galileo tuntud teosed. Tema teadmised loodusteadustest levisid kiiresti. Suureks abiks oli talle tema isalt päritud oskus veenda mõjukaid inimesi. Tänu neile sai ta ilma igasuguse kraadita Pisa Ülikooli matemaatikaprofesoriks, kelle tööülesannete alla kuulus ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat. Kuna matemaatikaprofessori palk ei olnud eriti suur ja sellest ei piisanud ära elamiseks, tuli

Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud

Füüsika on teadus, mis uurib kõigi mateeria vormide liikumise ja vastastikuste seoste üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on täpisteadus: nii füüsika põhimeetod ­ teoreetiliselt mõtestatud eksperiment ­ kui ka teooria rajaneb matemaatilisel alusel. Antiikajal tähistas sõna füüsika kogu tolleaegset loodusteadust. Antiikteaduse see osa, mis kuulub tänapäeva füüsikasse, piirdub peamiselt staatika ja hüdrostaatika algetega ning mõningate teadmistega optika, elektri ja magnetismi alalt; vanaaja atomistika on tänapäeva füüsikalis-keemilise atomistika eelkäija.(1) Täiesti iseseisvaks teaduseks sai füüsika 16. ­ 17. sajandil. Algul 16.-18. sajandil oli seos füüsika harude vahel nõrk. Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses

Füüsika eksam

Valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni, interferentsi ja polarisatsiooni nähtuste kaudu. 23.Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. - Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha. 24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes.

Veeaur ja sademed

7) kust p0 = . (2.8) T p Õhuosakese adiabaatilisel vertikaalsel liikumisel paisumisega tehakse tööd ja temperatuur muutub, kuid sellises vahekorras, et potentsiaalne temperatuur jääb samaks. Tähistades muutused kui ' , saame termodünaamika 1. seadusest adiabaatilise protsessi jaoks, et siseenergia muutus võrdub mehaanilise tööga ehk c p dT - v dp = 0 . Hüdrostaatika (1.6) dp g tõttu kehtib = - g = - , kust saame v dp = -g dz . Seda arvestades saame dz v kuiva õhu adiabaatilise temperatuuri gradiendi (adiabatic lapse rate) dT g (2.9) - = = d , dz cp mis on konstantne, väärtusega d =9.8 K km-1. Joonis 2.2

Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin

seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres. Järve rannaäärse ala ning keskosa erineva soojenemise tõttu tekib püsiv tiheduse horisontaalne gradient ­ ranna lähedal on kergem vesi ja järve keskel tihedam vesi. Tiheduste horisontaalne gradient tekitab hüdrostaatika tõttu rõhu horisontaalse gradiendi, mille jõud on geostroofilises tsirkulatsioonis tasakaalus Coriolis'e jõuga. Geostroofiline voolamine on suunatud piki samarõhujooni ning põhjapoolkeral on voolamine suunatud kõrgema rõhu poolt madalama suunas vaadates paremale. Väiksemale vee tihedusele vastab kõrgem veetase. Seetõttu väiksema veetihedusega piirkonnas on rõhk suurem. Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter.

Pneumaatika alused

p = F / S , kus p - rõhk F - jõud (ühik njuuton N), S - pindala (ühik ruutmeeter) Rõhu mõõtühikud Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal; 1Pa = 1N/m². 1 Pa - on väga väike ühik, seetõttu kasutatakse praktikas ühikut 1 bar = 100 000 Pa = 0,1 MPa Elavhõbedasammas: mmHg (torr); 1bar = 750 torr Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. Boyle'i-Mariotte'i seadus Gaas täidab alati kogu ruumi. Õhu rõhk ja ruumala on omavahel seotud. Kui vähendada õhu ruumala, siis rõhk suureneb ja vastupidi. Eeldatakse, et temperatuur on konstant.

Elekter, Füüsika referaat

Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...

2017 füüsika eksami teemad-vastused

B) Heli intensiivsuse logaritmiline skaala C) Heli valjuse psühhofüüsikaline logaritmiline skaala, samavaljuskõverad D) Doppleri effekt Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallikas vaatleja (lainete vastuvõtja) suhtes läheneb või kaugeneb. Hüdromehaanika alused a. Vedelike peamised füüsikalised omadused b. Viskoossus c. Vedelikus mõjuvad jõud d. Hüdrostaatiline rõhk, hüdrostaatilise rõhu omadused e. Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid f. Hüdrostaatika põhivõrrand, põhivõrrandi rakendusvorm g. Pascali seadus h. Archimedese seadus i. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta j. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta k. Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta  A) Vedelike peamised füüsikalised omadused Tihedus (kg/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku mass: � = �/ � . Erikaal (N/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku kaal: � = �� /V

Esimese semestri füüsika eksami materjal

FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid  Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks  Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor  Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordin...

Pneumaatika

Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellepärast vaadeldakse sageli vedeliku ja gaasi omadusi koos

Archimedes

.....................................................................................2 2  Sissejuhatus Archimedes (kreeka keeles: ; 287 - 212 eKr) Sürakuusast oli kreeka matemaatik, füüsik, insener, leiutaja ja astronoom. Kuigi tema elust pole palju teada, ta peetakse teda üheks juhtivatest antiikaja teadlastest. Tema edusammude hulka füüsikas kuuluvad hüdrostaatika ja staatika alused ja selgitus kangi printsiibist. Tema arvele kantakse uuenduslike seadmete kavandamine, sealhulgas nõguspeegel ja kruvipump, mis kannab tema nime. Kaasaegsed katsed näitavad, et Archimedese mõeldud masinad on võimelised ründavaid laevu veest välja tõstma ja panna neid põlema järjestatud peeglite abiga. Archimedest peetakse üldiselt kõige suuremaks antiikaja matemaatikuks ja on üks terve ajaloo suurimaid