Isolde tuleb, peab olima valge puri · Valgekäeline Isolde teatas Tristanile, et laeval on must puri(valetas) · Tristan mõtles, et K. Isoldet ei tule ja suri kurbusesse · K. Isolde, olles saabunud, suri samuti kurubsest oma armastatu kõrval · samal õhtul maeti noored · öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu, mis küünitas end Isolde hauda · laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti ,,Yvain ehk Lõvirüütel" · Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda · Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu · Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile · tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami · ta armus naisesse · Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu · Yvain abiellus M.R. lesega
renessansiaja kuulsaima poeedi Dante Alighieri (1265-1321) ,,Jumalik komöödia". Keskaja kuulsaimad kangelaslaulud-eeposed on prantsuse ,,Rolandi laul", mida lauldi juba aastal 1066, kui normannid vallutasid Inglismaa; hispaania "Laul minu Cidist" XII sajandist ja saksa ,,Nibelungide laul", mille loomisajaks peetakse XIII sajandit. Nii prantsuse kui hispaania kangelaslaulud räägivad võitlusest araablaste ehk mauride vastu. Chertien de Troyes: ,,Lachelote ehk Kärurüütel'', ,, Yvain ehk Lõvirüütel'', ,, Perceval ehk Graali lugu'' Bernart de Ventadorn Graal oli maagiline ese keldi folklooris. Graali teemat jätkas laulik Wolfram von Eschenbach ,, Parzival'' ,,Kuslapuu''-Marie de F. Seitse surmapattu- iharus, laiskus, aplus, ahnus, viha, uhkus, kadedus.
Sir Lancelot valis südamedaamiks Guinevre'i, põhjustas kõigi huku. Maagilised esemed: Ümarlaud - õukonnas keskne kogunemiskoht Kannab maagilist vaimsust ja ühtsust Sõmboliseerib: võrdne positsioon, Ptolemaiose maailmamudel, Ümarluad seotud keldi kristluse sümboliga keldi ristiga. Püha Graal karikas, mille on imet tegevad omadused. Võlumõõk Excalibur. Ghretien de Troyes (u 1130 u 1190) ,,Yvain e Lõvirüütel" ,,Lancelot e Kärurüütel" ,,Percevel e Graali lugu" Tristani ja Isolde lood: Kuningapoeg Tristan on väga eetiline ja vapper rüütel Kasvab kuningas Marki õukonnas Armub viimase naisesse Isoldesse Mõlemad surevad kurvastusr teineteise pärast Nende haudadel kasvasid puud, mille oksad põimusid ühte. Tuntuimad tegelased: · Kuningas Arthur · Lantselot · sir Gallahad
Artur oli neis võimas Euroopa valitseja, kelle õukond kehastab ideaalset rändrüütlite vennaskonda. Kujutleti, et kunagi ei saa täiuslikuks rüütliks see, kes pole viibinud Arturi õukonnas ega istnud sealses "ümmarguses lauas"- mis sümboliseeris rüütlite võrdudst ja vendlust (seetõttu nim ... veel ümarlauaromaanideks). Chrétien de Troyes - kirjutas palju Arturi-romaane. Parim teos "Yvain ehk Lõvirüütel".romaanis väärib tähelepanu musta lese muutuva hingeseisundi meisterlik kujutamine. Püha graal - selle algtähenduses ei ole seniajani selgust. Ilmselt oli see mingi maagiline ese või talisman keldi folklooris. Varakult läinud kristlik legend seostas selle Kristuse hukkamisega (verd tilkuv oda ja akrikas, millesse Jeesuse üks õpilasi olevat kogunud tema verd). Graal on täiuse ja õnne sümbol. Marie de France - (XII saj 2. Pool)võib pidada esimeseks prantsuse naiskirjanikuks
Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid suust suhu ja kirjast kirja Euroopa äärealadel, nagu Iirimaa ja Island. 12 saj keskpaigast muutus mõjukaks rüütelkonna kultuur. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja helle armastaja. Keskne motiiv oli daamikultus. Sellest ajast kadus ka igasugune anonüümsus. Viljakaim leviala oli Prantsusmaa (laulikud põhjas truväärid, lõunas trubaduurid). Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). 4.2. J.W.Goethe elu ja looming ,,Faust" 17451832. Johann Wolfgang sündis Frankfurdis Maini ääres jõuka kodanlase peres ja sai mitmekülgse hariduse. Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi
Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid suust suhu ja kirjast kirja Euroopa äärealadel, nagu Iirimaa ja Island. 12 saj keskpaigast muutus mõjukaks rüütelkonna kultuur. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Keskne motiiv oli daamikultus. Sellest ajast kadus ka igasugune anonüümsus. Viljakaim leviala oli Prantsusmaa (laulikud põhjas truväärid, lõunas trubaduurid). Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island)
annaabi.ee 
