Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt. Näiteks flamenco tantsijad näitavad pigem oma liigutustega temperamenti ja kuumaverelisust, aga klassikaline valss kõneleb harmoonilisusest, täpsusest, konkreetsusest. Balletis on üldtuntud tähendused igal liigutusel ja väga põnev on jälgida ka tantsjate näoilmeid, mis jutustavad baleriinide emotsioonist. Ballett jutustab ühte lugu ja see on üpriski imeline, kuidas nad saavad ainuüksi kehakeelega, tantsuga publikule seda jutustada. On olemas veel ka selline zanr nagu kabaree. Kabaree võib olla puhas meelelahutus või väljendada ka poliitilisi seisukohti. Kabaree-zanri kasutatakse tihti ühiskonnaelu arvustamiseks ja tavaarusaamade kõigutamiseks. Enamikus maailma riikides on paljude aastate jooksul välja kujunenud oma traditsioonilised tantsud. Sageli on need arenenud lihtsatest usu- või hõimurituaalidest kindlate liikumismustritega keerulisteks tantsuvormideks
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või
Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. Klient märkab seda, kui teenindaja on oma tegevustes ebakindel. Klient saab edukalt oma paha tuju ebakindla kehakeelega teenindaja peal välja elada.
Kehakeel Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha
2 Me oleme selles ühiskonnas jõudud tasemele , kus kliendid ootavad ja vajavad head teenindust. Nad panevad kiiresti tähele halba teenindust, mis eristab ühte firmat teiste võistlevate firmade seast. Teenindatavalt saab teenindaja esimese tagasiside. Veelgi olulisem suhtlemisel saadava tagasiside osa on see, mille moodustavad inimese meeleolu, hääletoon, kehakeel. Teeninduskeel on suhtlemise viis. Teeninduskeelt väljendame enda kehakeelega. ja kasutame seda enamasti klientidega suhtlemisel. Kehakeeleks loetakse näiteks näoilme, miimika, kehahoid ja zestid. Suur osa suhtlemisest on sõnadeta suhtlemine ehk mitteverbaalne suhtlemine. Mitteverbaalne suhtlemine ei piirdu ainult kehakeele ja silmsidemega vaid ka keskkonnaga, kus inimesed viibivad. Ruumi kujundus, mööbel, värvid ja valgus, helisüsteem mõjutavad atmosfääri. Mõnusas keskkonnas on inimestel kergem suhelda. Tuntakse end vabalt.
- vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö aktiivne kuulamine , üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd. Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega (mittesõnaline) kui ka sõnaliselt, andes tagasisidet, et saame aru kuuldud teatest või infost, korralduse sisust ja töö ulatusest, töö tähtajast, töö edastamise kohustusest (millal ja kellele), erinevates osakondades tehtud tööde kokkukogumise kohustusest, arhiveerimise vajadusest ning mahust, väljasaadetud ja sissetulnud posti registreerimisest just selles asutuses kehtestatud reeglite järgi ja muudest kohustustest igapäevases kontoritöös.
suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus koosneb mitmest oskusest: oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Väljendusoskus Edukad suhtlejad kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vormi ühtsus, kusjuures vorm on tihtipeale olulisema tähtsusega kui vorm on vale, siis sisu mõistetakse valesti. Kehakeel mängib väga suurt rolli suhtluste sõlmimise juures. Enamus sõnumist ja signaalidest inimeste vahel toimub mitte verbaalselt, seega kehakeelaga võib väga lihtsalt inimesi eemale peletada. Hea suhtleja Edukad juhid on väga head kuulajad. Hea suhtleja on see, kes oskab inimesed rääkima panna ja tunneb teise inimese vastu siirast huvi
See on küll nukker, kuid mingi elukübeke on seal veel olemas. Naise suunurgad ütleksid nagu, et ta siiski loodab, et kõik saab veel korda. Seda näitavad ka mehe zestid: ta hoiab naisest ümber ja nagu toetaks teda. Samal ajal vaatavad nad erinevatesse suundadesse, mis jätab mulje, et nad ei saa üksteisest aru ja jututeemasid neil pole. Ma ütleks, et tegemist võib olla perekonna konflikti algtasemega: näiliselt on kõik korras, kuid mingit sisemist sidet pole. Mees küll näitab kehakeelega, et ta on olemas ja hoolib temast, kuid siiski vaatab eemale. Ta kaaslane aga, nagu naised ikka vahel teevad, ignoreerib mehe käitumist ning näitlikult vaatab teisele poole. See ofort pole kindlasti Picasso loomingu tippteoseid, kuid sellegipoolest peitub selle teose taga huvitav lugu. Sinise perioodi teoseid peetakse väga salapärasteks ning analüüsides neid võib selle väitega ainult nõustuda. Picasso oma eluajal
üsna labased ja ei tundunud siin kirjutajale väga naljakad. Kuid see võib olla noorest vanusest tingitud, kuna enamik publikust tänas pärast etenduse lõppu näitlejaid püsti seistes. Rollidest jäi enim meelde Andres Raagi mängitud Rebrotjossov etenduse nimiloos ehk "Maailmale nähtamatutes pisarates". Ta suutis mängida joobes meest niivõrd hästi, et see ei muutunud labaseks, kuid kirjeldas ideaalselt alkoholiga liialdavaid tänapäeva mehi. Kehakeelega väljendas oma tegelaskuju kõige paremini Andrus Vaarik „Diplomaadis“. Ta pidi edastama lesele naise surmateate, kuid suutis selle väga korralikult sassi ajada. Ideaalselt edastas ta oma emotsioone kehakeele kaudu. Muusikal oli etenduses väike roll, kuid seda kasutati ühes lühijutus. Sama muusikat kasutati ka enne iga uue lühijutu algust. Valguskujundusega tegelenud Priidu Adlas sai oma tööga ideaalselt hakkama, kuna valgustus tõi esile laval toimunud olulised hetked.
Ettevõtte teeninduskorralduse paranemisvõimalused Kliendi teadlik kuulamine ehk tagasiside Kertu Mölder Üks teeninduskorralduse paranemisvõimalusi on teeninduskeele arendamine. Teeninduskeel on suhtlemise viis, kus inimene väljendab end kehakeelega. Olulisel kohal suhtluses on tagasiside. Tagasiside aitab meil mitte ainult õppida, mis ettevõttes toimib, vaid ka see, mida saaks firma paremini teha. Tagasiside saab olla positiivne või negatiivne. Tagasisidet saab hinnata mitut moodi. Näiteks on olemas soovitusindeks. Soovitusindeks on juhtimistööriist, mis aitab parandada ettevõtte teenuse- ja tootekvaliteeti ning ühtlasi mõõdab klientide lojaalsust ettevõttele ja tema poolt pakutavale tootele/teenusele (ALLIKAS). Selle
Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab, siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti. Sõnaga võib teha pai, päästa elusid ning neid ka hukutada. Sõnale annab jõu mõte ja usk sellesse mõttesse. Üht ja sama väljendit võib öelda erineva intonatsiooni ja kehakeelega. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on ülekaalus negatiivsed sõnumid: enamus meist on sunnitud elama suurema osa ajast halbade uudiste ja kurjade sõnade keskel. Olen veendunud, et olukorda saab parandada vaid igaüks ise, juureldes sügavamalt selle üle, mida ja kuidas räägime ning kuidas meie sõnad vastuvõtjat mõjutavad. Lõpetuseks tahan öelda, et häid mõtteid ega sõnu pole kunagi liiga palju ja nende abil on võimalik end ümbritsev maailm paremaks ja päikeselisemaks muuta.
suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused
ehmatav, jõuline, kurjust ja viha toonitav ja samas ka kohati kohutavalt võimas. Kolmandaks siis Lumivalgekese ja printsi saatemuusika, mis oli õrn ja ilus ehk selline, mis läks kindlasti peale rohkem tüdrukutele kui poistele. Meloodiline ja kena muusika, mis vahepeal paisus ja siis jälle rahunes. Etendusest jäi meeldejääv mulje kindlasti tänu vahelduvatele ja uhketele lavadekoratsioonidele ja ka kostüümidele. Ning üllatav oli ka see, kui hästi on võimalik ainult tantsuga ja kehakeelega kogu sisu edasi anda. Kokkuvõttes mulle etendus meeldis.
Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukorra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992) Tänu selle õhukese raamatu läbilugemisele olen siiski juba palju targemaks saanud ja mõistan paremini, mida inimesed oma kehakeelega öelda tahavad. Ehk saabub kunagi ka päev, mil suudan lugeda inimeste mõtteid ainuüksi nende zestide järgi. See oli esimene psühholoogia alane raamat, mida ma lugenud olen ja kindlasti ei jää see viimaseks, sest elus on, mida avastada.
Usun, et oskan teatud inimtüüpe väga hästi mõjutada. Olgu see negatiivselt või positiivselt. Eriti on võimalik mõjutada inimtüüpe, kes kahtlevad või ei ole endas kindlad. Väga hästi eristan seda kui keegi valetab või räägib tõtt. Öeldakse, et narkomaan tunneb tänaval omasugused kaugelt ära. Eks olen isegi elus piisavalt teatud põhjustel valetanud, kuid nimetan neid hädavaledeks. Mõned inimesed oskavad end kehakeelega paremini varjata kui teised. Kahjuks kehakeel räägib rohkem kui sõnad. Eks enda puhulgi peaks rohkem kontrollima sunnitud liigutusi. Suhtlemine on väga keerukas osa meie igapäevaelus ja seda ei ole võimalik õppida raamatust. Väga oluline üldse on arusaada, mida taheti oma jutuga edasi anda. Kõik me oskame vajalikul määral suhelda, kuid mõned on osavamad. Suhtlemisoskust tuleks arendada pidevalt nagu me arendame enda jaoks teisi olulisi oskusi.
liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem – isegi võimatu – on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle
Mis tahes rühmitusel võib tekkida oma erikeel. Omavahelisse kõnepruuki tuleb pidevalt juurde uusi sõnu, väljendeid, lühendeid- ning neid kasutatakse rühma siseselt täiesti loomulikult. Seda nimetatakse argooks või erialaslängiks. Oluline on meeles pidada, et kõnekeel ja kirjakeel erinevad teineteisest. Inimestega rääkides tuleb muidugi kõnekeelt tarvitada. Kui räägitakse nii , nagu kirjutatakse, tunduks see vastuvõtjale ülespuhutud, suurejooneline ja kunstlik. Kehakeel Kehakeelega väljendame ääretult palju. Mõned uuringud ostuavad, et sel moel antakse edasi palju rohkem kui sõnades. Kehakõnel on määrav sõnadega väljendatu usutatavusele. Kui te loiult ja ükskõikse kehakõne saatel kirjeldate eelseisvat kampaaniat, ei usu ükski kuulaja selle õnnestumisse, olenemata teie sõnadest. Nüansirohke ja hästi välja arendatud kehakeel on hädavajalik igaühele, kellel on vaja inimestele midagi teavitada. Võrreldes näiteks Vahemeremaadega, on meie
Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga. Seepärast olles keerulise/ stressirikka stiimuliga, proovin: 1. Ära tunda omaenda stress 2. Võita aega mõtete korrastamiseks, rahunemiseks 3. Tegeleda oma kehakeelega füüsiline tegevus + mulje 4. Läbi rahustatud keha ja meele saan tagasi tulla vestlusse 5. Hirmul on suured silmad, s.t. olukord ei olegi nii hull ... 2 "Võitle-või-põgene" Stiimul ja reaktsioon suhtlemises põhineb suuresti lihtsale reeglile: 1. Näen (kuulen, tajun, loen jne) FAKTI nt keegi astub varbale 2. See tekitab paratamatult LOO selle ümber "no on mühakas" 3
· Sõna ütlemine on lihtne, selle tagasi võtmine aga võimatu. Retsenseeritava kirjatöö sisukord: · Sissejuhatus · Positiivsete sõnade tähtsus · Negatiivsete sõnade tagajärjed · Hajunud tähelepanu endapoolsest suhtlusest · Liialdatud näide: Ask.fm · Reklaamiäri kasutuslik sõna efektiivsus · Kokkuvõte Retsensioon Suhtlemise aluseks on selge eneseväljendamine. Varasemas ajaloos väljendati end erinevate zestide ja kehakeelega, ka häälitsedes. Viimasest aga kujuneski ajajooksul välja keel, mida tänapäeval kasutame. Tihti kaasnevad halva keelekasutusega paljud probleemid. Kuid igal välja öeldud sõnal on oma kindel mõju. Positiivsetel sõnadel on palju mõjuvõimu ning nendega saavutatakse suuremat edu. Seda nii suhetes kui ka teistes olukordades. Inimeste kiitmine loob alust usaldusele. Seda efekti võib täheldada nt. Ettevõtetes või laste kasvatamisel.
"Kuidas sul läheb?" "Kas ma saan sinu heaks midagi teha?" Need hoolivad, igapäevased küsimused kõlagu sagedamini kui seni. Aga me peame tänama ka oma toetajaid kõikjal maailmas. Eesti vabaduse taastamine õpetas meile sõpruse ja märkamise tähtsust. Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Aga ainult siis, kui meil on julgust oma sõprade kaitseks välja astuda. * President näitas oma hääletooni, käezestide ja kehakeelega välja oma hoiakut kõnes. 7 * Kõnerütm oli rahvale arusaadav, pausid mida president oma kõnes tegi, olid vajalikud rahvale aplausideks ja ovotsioonideks. Vaadake ringi, me oleme kõik siin, KÕIK! Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? *Kõnes oli kindel suunitlus Öölaulupeole Isiklik arvamus kõnest
Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud. Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk. Samuti info kogumisel on erinevad hoiakud: Põhja Euroopa rahvad eelistavad koguda andmeid, aga romaani rahvad eelistavad koguda infot dialoogi käigus. Kehakeelega seostub ka etikett ja kombed. Poliitika mõjutatud söömiskommetest. Multi- aktiivsetel rahvastel on söögiajad hilisemad, samuti on neil komme söögi ajal rääkida. Lähemalt Itaaliast: söögi ajal hoiab itaallane mõlemad käed laua peal, sest käsi ei sobi sülle panna. Teie ees laual võib olla kolm taldrikut: kõige peal väike antipasto (eelroa jaoks) taldrik, selle all on supitaldrik pasta või supi tarbeks, kõige all on suur praetaldrik põhiroa söömiseks
Viimane mitteverbaalse kuulamise aspekt on miimika peegeldamine. Kui inimene on tõsine, ole sina ka. Kõige lihtsam ja edukam peegeldamise viis on jälgida inimest ja lasta tal valida toon. Kui inimene on vaikne ja kurva ilmega, räägi sina ka vaikselt ja ära naera. Püüa peegeldada ka näoilmet ja kehaasendit. Teist oskust võib paremini kirjeldada kui "kergelt-sõnalist". Jaatusele, mille sa annad oma kehakeelega, võid osavalt lisada lihtsaid sõnalisi julgustusi. Võid öelda näiteks "Õige" või õhata "Ooh", kaasa elada sõnadega "Mul on kahju", "Oi ei", "Kui tore". Muidugi saab seda teha ainult kõnepauside ajal ja mõõdutundega. Kasutatud kirjandus Ajakiri ,,Pere ja Kodu" märts 2002, lk.42-43. http://web.zone.ee/timbergr/inimene_8/kuulamine.htmlhttp://web.zone.ee/timbergr/inime ne_8/kuulamine.html http://www.tlu.ee/~malas/eakaaslased/mitteverbaalne_kuulamine
Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib. Ära kasuta kuulamist rääkimise vältimiseks, oma tunnete ja seisukohtade varjamiseks. Ära põgene suhtlemisest kuulamise abiga. Minu kui kuulaja analüüs: Minu arvates olen ma hea kuulaja mõningate vigadega. Ma vastan üldjuhul igale küsimusele mis mult küsitakse, kui ma seda teha ei oska siis vabandan, või lihtsalt annan kehakeelega märku, et see küsimus ei ole mulle sobiv. Ilmselgelt analüüsin ma ennem küsimust, kui vastan ja vaatan ka seda, kellele ma midagi räägin. Ma suudan hästi keskenduda rääkijale, ning üleliigse taustmüra summutada. Ma saan suurepäraselt aru rääkija tunnetest, näiteks ma tajun ära kui partner on nukker, rõõmus, kurb, sisemiselt pettunud, sest inimese hääletoon räägib rohkem, kui välisilme. Kui mult palutakse teenet teatud inimese poolt, siis üldjuhul kui mul
3. Peatükk ,,Astu välja minu ruumist" Kokku on inimesel neli kehatsooni. Esimene neist Sisemine intiimtsoon alates kehakontaktist kuni umbes 15cm. See tsoon on üldiselt armsamatele, väga lähedale sõpradele, vanematele ja lastele. Selles tsoonis annad loa teisel inimesel oma keha puudutada, kuid kui seda teeb keegi võõras, kes pole teretulnud seda tegema, siis anname me oma kehakeelega sellest kohe teada. Välimine intiimtsoon 15 kuni umbes 45 cm. Samamoodi nagu sisemisse intiimtsooni, ka välimisse intiimtsooni lastakse ainult lähedasi inimesi. Võõraste inimeste puhul lubatakse küll selles tsoonis olla, kuid mitte puudutada. Isiklik tsoon 45 cm kuni umbes 1.2m Selles tsoonis saame end mugavalt tunda, see on meie isiklik tsoon. Sotsiaalne tsoon 1.2m kuni umbes 3.6m Kui oleme inimeste hulgas, kes pole meile väga tuttavad, muutub meie kehatsoon suuremaks.
välja mõelda, kuidas tõhusalt toimida. Selle tulemusena ütlevad nad kas liiga vähe või ei ütle üldse mitte midagi (Kidron, 2004). Ka mina olen teinekord tegelikult pigem hoopis vait. Kui tulebki mõni hea idee, siis selle asemel et kohe suu lahti teha, lasen teistel rääkida, püüdes mitte vahele segada. KUIDAS ÕPPIDA ÜTLEMA ,,EI" Kuna inimene annab silmast silma suhtlemisel põhilise info (93%) edasi kehakeelega, määrab just paljus see ära sõnade ,,ei" või ,,jah" tegeliku tähenduse antud olukorras. Inimese jaatavat või eitavat kehakeelt suudavad lugeda ka loomad, nagu meiegi saame aru nende kehakeelest (Niiberg & Urva, 2009). Ütle ,,ei" kohe Tavaliselt teeb olukorra raskemaks see, kui ,,ei"-ga liiga kaua viivitad (Niiberg & Urva, 2009). Olen lõpuks ometi hakanud aru saama, et ei saa kõike siin elus ise ära teha. Alguses oli jah
muus tuse/ luule lmi a liisus e mi n e. lug 24. SÕNAVARA ÕPPIMINE VÕÕRKEELETUNNIS TEGUSÕNAD Õpilasterühm (4 õpilast) kirjutavad sõnad tahvlile või on seda teinud õpetaja. Kolm õpilast on seljaga sõnade poole, üks õpilane seisab nende vastas ja näeb tahvlil olevaid sõnu. Nüüd hakkab ta kehakeelega näitama, mis sõna ta teeb. See õpilane, kes esimesena sõna ütleb vahetab ettenäitajaga kohad. Mäng jätkub. KES KAUA ISTUB, SELLELE VÕIB SAMMAL SELGA KASVADA. TÕUSE PÜSTI, TULE RINGI KESKELE. LEIA ENDALE UUS KOHT VÕIMAKULT KAUGELE OMA EELMISEST KOHAST. 25. KÕNEKÄÄNUD KÄRBSEID PÄHE AJAMA JALAD SELGA VÕTMA JÄI KAHE SILMA VAHELE KEEL VESTIL KÕHT LÖÖB PILLI ÕPILASED NÄITAVAD KLASSILE LIIGUTUST JA NINAPIDI VEDAMATEISED ARVAVAD
Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..."; ,,Ma pole selles kindel..." Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt:
ka kliendi ees. Rääkides mõjustamisest ja mõjutamisest, tuleb tajuda eetilist piiri. Erinevate teadlaste väitel toimub suhtlemises 50-93% informatsiooni edastamisest ilma sõnadeta zestide ja miimika, kehakeele abil. Kehakeele oskuslik jälgimine annab teenindajale juurde professionaalsust. Mida teeb temakeha samal ajal, kui ta klienti teenindab? Öeldakse, et sõnades räägitakse küll sellest, mida tehakse ja mida tuleks teha, aga kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Miks see nii on? Sellepärast, et meie kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida.Seega on väga oluline jälgida oma keha kliendiga suhtlemisel ja kasutada zeste, mis aitavad mõjutada klienti endale meelepärases suunas. Mõjutamine ehk mõjustamine on teise inimese suunamine meile soovitud suunas, meie soovitud eesmärgil. Seejuures võidakse muuta teise inimese hoiakuid
leevendada. Probleemid on liigitatud tekkimise viisi järgi: · Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutumine · Keskkonna ja harjumuste muutumine · Valu talumine 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine · Tunnetusega seotud probleemid · Kõnega seotud probleemid · Kuulmisega seotud probleemid · Nägemisega seotud probleemid · Keha tundlikkusega seotud probleemid · Kehalise liikumisega seotud probleemid · Kehakeelega seotud probleemid 8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine · Võõrad inimesed (haiglasse vastuvõtmine, õe ja patsiendi/kliendi esitlemine, esitlemine teistele patsientidele/klientidele, personali töökorralduse selgitamine, õe- patsiendi/kliendi suhe, kojusuunamine) · Võõras koht (tavapäraste kontaktide puudumine, desorientatsioon) · Võõras keel (mittemõistmine, tehnilised mõisted, delikaatsed teemad)
kõrgeimad hommikul ja madalaimad öösel. 4. Kuidas selgitati välja keha asendi mõju inimese hormonaalsele tasemele? Katsealustel paluti võtta kas võimu või allaandjapoose ja testiti pärast nende hormoonitaset kehas. Leiti, et võimupositsioone võttes testosterooni tase tõuseb ja kortisooli tase langeb. Juba peale 2 minutilist võimupositsioonis viibimist paranes inimeste enesetunne ning nad tundsid end enesekindlama ja positiivsemana. Sellest järeldub, et on võimalik ise oma kehakeelega mõjutada enda hormonaalset taset ja enesetunnet. Vastupidiselt mõjuvad inimesele allaandja poosid, inimene tunneb ennast alaväärsena, halvasti. Kortisooli tase kehas sel juhul tõuseb. Hormoonide taset kehas on võimalik analüüsidega mõõta. 5. Kuidas seda kasutada oma igapäeva töödes ja tegemistes, arutle? Kehakeele abil on võimalik muuta end julgemaks ja enesekindlamaks. Kasutades pidevalt ja teadlikult näiteks võimupositsioone muutub inimene tasapisi julgemaks
Praktiliselt tähendab see, et spordi- ja eurütmiaõpetuse kõrval arendatakse erinevaid liikumis- ja liigutusoskusi modelleerimise, nikerdamise, tisleritöö, metallitöö, sepistamise, kiviraiumise, kudumise, heegeldamise, tikkimise, õmblemise, punumise, kingsepatöö, ketramise, kangakudumise, flöödi ja lüüra mängimise, maalimise, joonistamise ja raamatuköitmise kaudu. Eurütmia kui spetsiaalselt väljatöötatud kunstivorm töötab muuhulgas kehakeelega, et 8 muuta muusikat ja keelt liikumise abil nähtavaks. Teadmistel on tänapäeval üha lühem kestus. Kooli kõige tähtsam ülesanne on sisemise muutumis- ja arenguvõime väljakujundamine, mis peaks püsima jääma võimalikult kõrge eani. 3.9 Waldorfkool ja arvuti Noored inimesed ei kannata tänapäeval infopuuduse või vähese visuaalse meedia kasutamise võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu algkooli. Nad pidurdavad õpilaste
2) Tunded antud olukorrast. 3) Soovid antud olukorrast. Paljusid probleeme saab lahendada ülilihtsalt - kumbki ütleb selgelt välja, mida ta tunneb, arvab ja tahab. Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 1) Osaline nõustumine. 2) Võimalik nõusolek. 3) Põhimõtteline nõusolek. Katkise plaadi tehnika: 1) Jõudge selgusele, mida te täpselt tahate või ei taha. 2) Formuleerige oma soov lühikeseks, konkreetseks ja arusaadavaks sõnumiks. 3) Toetage oma sõnumit kehakeelega. 4) Korrake oma lauset rahulikult ja kindlalt niikaua, kuni teine saab aru, et te ei kavatse meelt muuta. 5) Võimalik, et soovite enne kakise plaadi juurde naasmist teise inimese arvamusi, tundeid või soovi lühidalt tunnustada. Nihe sisult protsess - minge vestlusteemals (sisult) üle sellele, mis toimub teie ja vestluspartneri vahel (protsess). Hetkeline viivitlus võimaldab: 1) Veenduda, et mõistate teist inimest. 2) Kuuldut analüüsida.
ärge laske paaril küsijal domineerima hakata ärge laske küsijatel kõnesid pidada kuulake küsimust korrake küsimust ärge pakkuge huupi vastuseid lõpetage küsimuste ja vastuste osa ise pärast hiilgavalt õnnestunud vastust Küsija kohtlemine: abistage närvis küsijat kasutage võimalusel küsija nime ärge viige küsijat kimbatusse teda rumalana näidates ärge vastake küsimusele halvustava kehakeelega ärge rünnake küsijat Vastamine: vastake lühidalt viidake oma esinemisele defineerige terminid viidake kogemustele ärge oletage, et teate küsimust ärge laske endale sõnu suhu panna ärge andke alusetuid lubadusi ärge teeselge vastamist ärge jääge lootma, et teile mingi kindel küsimus esitatakse hoidke vastates silmsidet kogu auditooriumiga vajadusel kasutage vastamisel auditooriumi abi
ärge laske paaril küsijal domineerima hakata ärge laske küsijatel kõnesid pidada kuulake küsimust korrake küsimust ärge pakkuge huupi vastuseid lõpetage küsimuste ja vastuste osa ise pärast hiilgavalt õnnestunud vastust Küsija kohtlemine: abistage närvis küsijat kasutage võimalusel küsija nime ärge viige küsijat kimbatusse teda rumalana näidates ärge vastake küsimusele halvustava kehakeelega ärge rünnake küsijat Vastamine: vastake lühidalt viidake oma esinemisele defineerige terminid viidake kogemustele ärge oletage, et teate küsimust ärge laske endale sõnu suhu panna ärge andke alusetuid lubadusi ärge teeselge vastamist ärge jääge lootma, et teile mingi kindel küsimus esitatakse hoidke vastates silmsidet kogu auditooriumiga vajadusel kasutage vastamisel auditooriumi abi
22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine,
Vabane mürast. 23. Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? - ... alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees. *Selgita välja, mis sind närvi ajab *Muuda oma arusaamasid *Mõista, kuidas publik end tegelikult tunneb *Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja *Enneta probleeme ja pane lahendused valmis *Jõua varakult kohale *Ära oma närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? kehakeelega võite reeta kõik kui olete laval ise igavlev ja loete tuimalt teksti muutub ka kuulajatele tekst igavaks, kui olete aga liiga rahmeldav siis ei suuda ka kuulajad teiega sammu pidada 25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? inimestel on meeldivam kuulata kui kõne on puhtas keeles ehk on arusaadavad sõnad ja pole slängi 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? annab
näoilme ja žestid räägivad hoopis teist keelt, ei mõju tema öeldud sõnad usutavana. Et vältida suhtlusprobleemi, mis võib eeltoodust tuleneda, peab inimene olema aus või oskama väga hästi valetada, sest tõhusa suhtlemise aluseks on siin mõlema keele ühildumine. Kehakeel paljastab tihti enam, kui inimene ise sooviks. Et seda märgata, tuleb ennast hoolikalt silmas pidada ning kontrollida või viia hoopis hääl ja sõnad kokku kehakeelega st rääkida alati tõtt, et mitte end liigutustega reeta ja uusi probleeme tekitada. 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA Läbirääkimisoskus on sama suur kunst kui kuulamine või eneseväljendus. Läbirääkimisi ei peeta ainult äripartnerite vahel vaid seda tehakse ka sõprade ja perekonna seas, samuti kollegide hulgas olles. Läbirääkimiste tulemusel võivad kokkuleppele jõuda eriarvamusel olevad pooled ning leida mõlemaid rahuldava tulemuse.
Alustan sellest, kuidas me seisame, siis teeme reisi mööda keha, vaadeldes erinevate kehaosade keelt pealaest jalatallani. Samuti toon mitmeid harjutusi, kuidas oleks Teil endil võimalik teisi inimesi mõjutada oma zestikuleerimisega ning teha lihtsalt põnev eneseavastamisreis. Neljandas peatükis räägin, kuidas võim, enesekindlus ja enda maksmapanemine kehakeeles avalduvad. Vaatleme, kuidas kasutada kehakeelt saamaks, mida tahate, ning uurime ka, kuidas inimese saatus on kehakeelega seotud. Samuti arutan, millist kehakeelt kasutada, et mõjutada tööandjat, kolleege ja sõpru. Kuidas saaksite näidata end parimast küljest erinevates olukordades. Üldine arusaamine kehakeelest aitaks meil efektiivsemalt suhelda kõikidel elualadel, samal ajal võib meie enda kehakeelt tõsta esile palju huvitavaid käitumisjooni. Kehakeele teadvustamine aitab meil tuua oma ellu positiivseid muutusi. 38 1 KEHAKEELE TÄHTSUS
- raskused reeglite omaksvõtmises: seotud isiksusejoontega, dominantsusega, rahutusega: miks pean? - madal frustratsioonitaluvus - positiivne suhtumine vägivalda - füüsiline tugevus (poisid) - järk-järgult kahanev huvi akadeemiliste saavutuste vastu: kiusajal kogemus, et saavutab asju elus muul moel, jõuga Ohver: - ettevaatlik: iseloomult, käitumisega; seda näha lapse kõnnakus. Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja - sensitiivne, tundlik: ülemäära vb isegi; tajuvad asju suuremana kui need tegelikult on, rohkem enda vastu suunatud tegevustena, kui kiusamiskäitumine lapse suhtes on toiminud pikka aega, siis on see vastav reaktsioon, aga tetud isiksustel on need omadused olemas juba enne kiusamist - ebaturvaline isiksus - raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslate hulgas: enesehinnangu
üksteise suhtes reserveeritud. Üksteise lähedal istuvad omavahel rohkem seotud inimesed. Tugeva grupikuuluvusega inimesed kujundavad kõneleja suhtes kiiremini ühishoiaku. Sellist gruppi on kõnelejal raskem mõjutada kui neid, kes on üksteisele võõrad. Võib juhtuda, et kõneleja pannakse proovile. 26 Kindlasti tuleb aga nii hääle kui ka kehakeelega kuulajatele näidata seda, et kõneleja ei heitu esimestest rünnakutest ja kavatseb ennast kõnelejana kehtestada. Selleks ei peaks kaua laua taga istuma, vaid pikema ettekande puhul minema pigem segajatele lähemale ja neile julgelt silma vaatama. Kui kõneleja esines seni istudes, aitab püstitõusmine ennast maksma panna. Naeratavasse näkku noolt ei sihita, ütleb vanasona. Ärritumine ja solvumine oleksid ainult vesi segajate veskile
Muutute alandlikuks sõnumi ütleja suhtes. Te vihastate ja otsite negatiivseid omadussõnu sõnumi ütleja kohta, et suunata agressioon talle tagasi. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja ignoreerite teda. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja püüate teda rahustada või suunata ümber teisele teemale näiteks huumoriga, uue objekti esiletoomisega, rahustavate sõnade ja kehakeelega. või positiivselt: 32 Te suhtute öeldusse ilma emotsioonideta ja püüate mõista, mis Teie käitumises ja tegevuses on sellise sõnumi põhjustanud. Püüate analüüsida ja õppida. Teie enesehinnang tõuseb, sest olete suutnud käituda konstruktiivselt - leiate "iva" sõnumist ja pakute välja konstruktiivse lahenduse. Kui me reageerime millelegi emotsionaalselt on põhjus alati meis endis!
Suurde tehasesse tulevad 8 jaapanlannat, väliskülalised. NL oli rasketööstus arendatud. Külaliste saabudes anti lihtsale töölisele Georgile tutvustada tehast ja tutvustada igat ruumi, et 8J'nnat saaksid võimalikult suure ülevaate. Rasketööstus, õlised mehed, suured masinad ja saabuvad 8 jaapanlannat oma kimanodes. Georg valitakse välja, sest ta on ainuke, kes oskab mõnda võõrkeelt, hispaania keelt. Georg armub kohe 8J'sse. Sõnaline pool ei toimi, siis seletab kehakeelega seda kõike, mis seal toimub ja üritab ka armastust avaldada samal ajal. Jaapanlannad tüdinevad ära, sest IGAT ruumi tutvustatakse. ,,Rohelise seljakotiga mees" Novell. Irdreaalsus. Milles seisneb ühiskonna kriitika? Kriitika NL suhtes. Kõik arusaamatu/kontrollimatu taheti allutada võimule, kuidas saada kontrollida. Otsiti vaenlast igal pool nuhk tegi märkmeid, kas loetakse ikka nii nagu teoses on. Iga asja jaoks on eeskirjad. Eeskirjad nõuavad vastutust, aga keegi ei taha vastutada
4. Kehtestava käitumisega inimene tahab, et teised saaksid temast aru ja teda kuuleksid. Seetõttu räägib ta selgelt ja piisava hääletugevusega ning ei ,,pomise" omaette. 5. Kehtestava käitumisega inimene ei süüdista ennast asjades, mis lähevad halvasti ja ei ole tema kontrolli all. Ta võtab vastutuse enda käitumise eest, kuid mitte teiste käitumise eest. 6. Kehtestava käitumisega inimene väljendab oma kehakeelega (silmside, näoilme, kehahoiak, intonatsioon jms), et ta on täielikult keskendunud vestluspartnerile ning ei tegele vestluse ajal kõrvaliste asjadega. 7. Kehtestava käitumisega inimest ei mõjuta suhtlemisel teise inimese kõrgem staatus või võim. 8. Kehtestava käitumisega inimene valdab enda emotsioonide juhtimise strateegiaid muutumata teistele ebameeldivaks. 9. Kehtestava käitumisega inimene ei kasuta sellist agressiivset käitumist, nagu
Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Edgar H. Schein: Kultuuritasand Teadvustamise määr
Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle
Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. Nt. Rootslased - vaikimine on kuld. Head last kujutataks ealati vaikivana last on õpetatud mitte vahele segama. Mõnes mõttes on rootslased seetõttu kehvemas situatsioonis kui nn
LISA 2 129 • mõtleb välja originaalseid helisid • armastab tantsu ja muusikaetendusi Näitekunst • ilmutab huvi näitlemise vastu ja naudib seda • kujutleb end meelsasti mõne teise karakteri, looma või objekti rollis • kasutab häält erineva käitumislaadi peegeldamisel • saab aru etenduse konfliktist • väljendab tundeid miimikaga, žestide ja kehakeelega • naudib kuulajate-vaatajatega tekkivat emotsionaalset sidet • ilmutab võimet dramatiseerida tundeid ja sündmusi • jutustades “lavastab” dramaatilise situatsiooni Kunst • joonistab eri objekte • paneb joonistustesse perspektiivi, kompositsiooni ja proportsiooni • suhtub kunsti tõsiselt ja naudib seda • ilmutab kunsti mõistmisel originaalsust • tunneb huvi uute materjalide ja tehnikate kasutamise vastu • täidab kunstiga oma vaba aega
..) vaiksemalt (kooskõlas rühma või õpilastega hädavajalikuks omaduseks. õpilaste kasvava tähelepanu ja Enesekindlus tuleneb osaliselt heast ettevalmistusest ja teadmisest, mida õpetada kavatse- keskendumisega). takse (3. peatükk), ent see tuleneb ka inimesele iseloomulikust – ja siirast – „eneseesitluslaa- dist“: avatud, sundimatu kehakeelega; ei näi kergesti erutuvat (kuid on siiski valmis möönma ekslikkust ilma seepeale murdumata); eksimise korral võimeline kiiresti taas ohjad haarama; • Samalaadselt selle väljendusvormiga („Asuge oma kohtadele...“ jne) võib anda ka korral- enesekindel, meeldivalt kaasahaarav hääletoon; võime end vajadusel kehtestada (lk 84, 89, 90); duse „Lõpetage (oma tegevus), vaadake siia ja kuulake“.
8. Peatamine ikkagi esitada. Vestluse käigus võib teil aeg-ajalt tekkida vajadus peatada ebasoovitav, ebaeetiline või Näide. ,,Enne kui me jätkame, tahtsin ma veenduda, et te olete selle kavaga sobimatu tegevus. Peatamise puhul on abi sellest, kui teie sõnad on kooskõlas teie kehakeelega. täiesti nõus." 12. Avatud küsimuste esitamine Näide. Nõustaja tõstab veidi kätt. ,,Ma saan aru, et te olete endast väljas, kuid teiega on raske rääkida, kui te kaijute
annaabi.ee 
