Presidendi kõne analüüs (4)

Presidendi kõne analüüs
Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel.
Kõneosad
Pöördumine
Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole „Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!“, „Hea Eesti rahvas.“, „Armas rahvas.“
Sissejuhatus
Kõne teema on sõnades
„Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul.“
„Tänase öölaulupeo nimeks on „Märkamisaeg“ ja meid kõiki palutakse endalt küsida – millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? „
Teema arendus –kõne on jagatud osadeks :
President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule.
„Ühisest laulust ja igatsusest sai mõtestatud tegevus vabaduse nimel. Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. See on võimas. „
President räägib vabadusest ja selle hoidmisest.
„Tänase öölaulupeo nimeks on „Märkamisaeg“ ja meid kõiki palutakse endalt küsida – millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Sest paljudki meist olid hakanud kõike ümbritsevat – meie oma riiki, meie vabadust, meie vankumatuid õigusi – pidama millekski täiesti iseenesestmõistetavaks.
Aga nüüd, pärast kümmekond päeva õõvastavaid uudiseid ja pilte Gruusiast, saame me taas hästi aru, et vabadus EI OLE iseenesestmõistetav. Vabadus pole lihtne sõna või deklaratsioon, mille üle võib lubada üleolekut või muigamist. „
Lühike kokkuvõtte ja olulise kordamine, ajaloolised faktid:
„Aga me peame tänama ka oma toetajaid kõikjal maailmas. Eesti vabaduse taastamine õpetas meile sõpruse ja märkamise tähtsust.
Täna, täpselt nelikümmend aastat tagasi, 20. augustil 1968, jäi Tšehhoslovakkia üksinda, kui võõrad tankid sõitsid Prahasse.
Täna, nelikümmend aastat hiljem, ei jätnud me Gruusiat üksinda ja rahvusvaheline surve sunnib võõrad tankid sealt lahkuma ükskord niikuinii.“
Kõne Lõpp – kuulajate tänamine:
President ei tänanud kuulajaid oma kõne kuulamise eest, vaid hüüdis loosungeid kõikide kuulajate poole:
„Me usume oma tulevikku.
Me usume iseendasse.
Me hoolime inimestest, kes siin elavad.
Me armastame Eestit.
Me usume vabadusse.“
Presidendi kõnel hea algus ja lõpp.
Algus:
Kindel fakt ja meenutus Eesti taasiseseisvumisest
„Kakskümmend aastat tagasi tõusis Eesti rahvas üles hirmu, alistumise ja alanduste vastu. Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul. Meie vaim sai vabaks. Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgu. Ühisest laulust ja igatsusest sai mõtestatud tegevus vabaduse nimel. Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks. „
Lõpp:
Tagasi alguse juurde: „Me tahame, et Eesti riik jääks püsima. Me saame sellega hakkama. Me oleme tugevad, kui hoiame ühte.“
Üleskutse, soovitus, ergutus , soov:
„Me saame sellega hakkama, kui me hoidume vigadest. Esiteks, me peame alati enda suhtes ausaks jääma. Teiseks, me ei tohi ise ennast petta tühjade lubadustega. Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks , me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas.
Tulevikunägemus:
„Kui me neid kolme viga väldime, siis pole Eestil vaja oma tulevikku karta ega oma sammude puhul kõhelda.
Üleskutse, üles õhutus:
Me usume oma tulevikku.
Me usume iseendasse.
Me hoolime inimestest, kes siin elavad.
Me armastame Eestit.
Me usume vabadusse.“
Presidendi kõne pauside ajal on kuulda aplause ja hüüdeid. See annab tõestust selles, et kõne oli edukas ja inimesi haarav .
Retoorilised vahendid
*Laiendatud metafoor kõnes.
See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi.
Meie vaim sai vabaks. Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgu.
*Kordus -ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine.
Ühine hüüd ja ühine laul.
Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle.
*Allusioon
Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda.
Ei ole üksi ükski maa – viide Alo Mattiiseni isamaalisele laulule .
*Retooriline küsimus
Vaadake ringi, me oleme kõik siin, KÕIK!
Tänase öölaulupeo nimeks on „Märkamisaeg“ ja meid kõiki palutakse endalt küsida – millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba?
*Numbriline nimekiri
Esiteks, me peame alati enda suhtes ausaks jääma.
Teiseks, me ei tohi ise ennast petta tühjade lubadustega. Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks, me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas.
Veenmisvõtted
President kasutab oma kõnes deduktiivset lähenemist. Ütleb oma kõnes kohe algul välja kõige olulisema mõtte ning seejärel hakkab teemat laiendama.
Kõnes on kõigile kuulajatüüpidele midagi:
President kasutab nii tunnete abil mõjutamist ( Paatost), rõhudes isamaalistele tunnetele, kui ka loogika abil mõjutamist (Logost), tuues välja ajaloo faktid ja daatumid .
Ka Eetos on esindatud kõnes. President koputab südametunnistusele kaasteelisi, antud juhul Gruusiat aidata.
Kõne õhutab rahvast tegutsema, Gruusia kaitseks välja astuma .
Gruusia on Eesti saatuskaaslane ajaloos ning Gruusia toetamine on eestlasele auasi.
Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Aga ainult siis, kui meil on julgust oma sõprade kaitseks välja astuda.
Julgustab rahvast.
Me tahame, et Eesti riik jääks püsima. Me saame sellega hakkama. Me oleme tugevad, kui hoiame ühte.
Koputab ka meie südametunnistusele.
Et püsiks inimeste vabadus, peame märkama enda kaasteelisi. “Kuidas sul läheb?” “Kas ma saan sinu heaks midagi teha?” Need hoolivad, igapäevased küsimused kõlagu sagedamini kui seni.
Me saame sellega hakkama, kui me hoidume vigadest. Esiteks, me peame alati enda suhtes ausaks jääma. Teiseks, me ei tohi ise ennast petta tühjade lubadustega. Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks, me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas.
Kui me neid kolme viga väldime, siis pole Eestil vaja oma tulevikku karta ega oma sammude puhul kõhelda.
President rõhutab sõpruse ja märkamise tähtsust Gruusia suhtes. Õhutab üles olema uhked selle üle, et oleme eestlased, kutsub üles toetama üksteist.
Õhutab olema tänulikud.
„Aga me peame tänama ka oma toetajaid kõikjal maailmas. Eesti vabaduse taastamine õpetas meile sõpruse ja märkamise tähtsust.
Presidendi kõne eesmärk:
Sundida eesti rahvast tegutsema-Gruusiat toetama.
Kõne lõpus jaatavad laused, loosungid:
„Me usume oma tulevikku.
Me usume iseendasse.
Me hoolime inimestest, kes siin elavad.
Me armastame Eestit.
Me usume vabadusse.“
Üldine hinnang
*Kõne ülesehitus vastas täielikult kõneülesehitusstandardile.
President kõne alguses andis teada, millest ta kõneleb.
Räägib sellest. Ja kõne lõpus võtab uuesti oma kõne kokku ,millest rääkis.
Kõnestruktuur loogiline, selge ja kergesti jälgitav.
* President kasutas kõnes ajalooliseid ja professionaalseid fakte.
Kakskümmend aastat tagasi tõusis Eesti rahvas üles hirmu, alistumise ja alanduste vastu. Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul.
Täna, täpselt nelikümmend aastat tagasi, 20. augustil 1968, jäi Tšehhoslovakkia üksinda, kui võõrad tankid sõitsid Prahasse.
Täna, nelikümmend aastat hiljem, ei jätnud me Gruusiat üksinda ja rahvusvaheline surve sunnib võõrad tankid sealt lahkuma ükskord niikuinii.
* Kuulajale sai täielikult selgeks Öölaulupeo mõte ja vajadus Gruusiale appi minna.
Vabadus ootab meilt maailma sündmuste märkamist. Ta ootab, et me näeksime endid selle keerulise ja muutuva maailma osana .
Et püsiks inimeste vabadus, peame märkama enda kaasteelisi. “Kuidas sul läheb?” “Kas ma saan sinu heaks midagi teha?” Need hoolivad, igapäevased küsimused kõlagu sagedamini kui seni.
Aga me peame tänama ka oma toetajaid kõikjal maailmas. Eesti vabaduse taastamine õpetas meile sõpruse ja märkamise tähtsust.
Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Aga ainult siis, kui meil on julgust oma sõprade kaitseks välja astuda.
* President näitas oma hääletooni, käezestide ja kehakeelega välja oma hoiakut kõnes.
* Kõnerütm oli rahvale arusaadav, pausid mida president oma kõnes tegi, olid vajalikud rahvale aplausideks ja ovotsioonideks.
Vaadake ringi, me oleme kõik siin, KÕIK!
Tänase öölaulupeo nimeks on „Märkamisaeg“ ja meid kõiki palutakse endalt küsida – millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba?
*Kõnes oli kindel suunitlus Öölaulupeole
Isiklik arvamus kõnest
Minule isiklikult läks väga hinge see presidendi kõne. See oli ka põhjus, miks otsustasin just sellest kõnest analüüsi teha. Olen uhke selle üle, et olen eestlane. Kõne pani mind sügavalt järele mõtlema vabaduse ja iseseisvuse üle. Kui õnnelikud me, et oleme vabad.
Kõne pani ka mind rohkem kaasmaalastest hoolima ja abivalmivam olema teiste inimeste suhtes.
8