Pablo Picasso teose analüüs (0)

Pablo Picasso „The Frugal Repast“
Teos „The Frugal Repast“ valmis 1904. aastal Pariisis. Teos on valminud sügavtrükitehnika läbi (pr. eau- forte ), eestipäraselt on siis tegemist ofordiga. See teos on märkimisväärne ka seetõttu, et on Picasso esimene suur ofort ning seda loetakse kunstniku sinise perioodi kulminatsiooniks. Olgugi, et sellel puudub sellele perioodile omane külm koloriit ja sinine värv. Vaatamata värvi puudumisele ei mõju teos üksluiselt ega igavalt. Kunstnik mängis osavalt varjudega ning kontrastiga, saavutades seeläbi tumedamaid ja heledamaid toone. Mees ja naine on kujutatud üsna tõepäraselt. Rõhk on pandud nurgeliselt ja eriti pikalt mõjuvatele kätele, mis näitavad, et selles peres on kaua nälg olnud. Samuti ka mehe kaelale ja ebaloomulikult pikkadele kondistele sõrmedele. Ruumilisus on loodud tänu jooperspektiivile. Nurgelised suletud vormid näivad liikumatud ja rõhutavad paari lootusetust. Mõju suurendamiseks rõhutas Picasso peale paari enda ka laual asetsevaid esemeid. Pind oleks nagu kaheks osaks jaotatud: kurb paar ning laud, alkoholi ja leivaga. Tühjad taldrikud , suur pudel ning klaasid – Picasso tõstis teadlikult esile inimeste vaesust ja lootusetut olukorda, milles tähtsal kohal oli alkohol . Naise elust tüdinenud pilk on väga sarnane teose „Absindijooja“ olmega. „Absindijooja“ maalil, mis valmis 3 aastat varem, on naise ilme palju lootusetum ja kurjem. „The Frugal repast“ teos on Picasso masendava sinise perioodi lõpp ning seda on näha ka pildil kujutatava naise näol. See on küll nukker , kuid mingi elukübeke on seal veel olemas. Naise suunurgad ütleksid nagu, et ta siiski loodab, et kõik saab veel korda. Seda näitavad ka mehe žestid: ta hoiab naisest ümber ja nagu toetaks teda. Samal ajal vaatavad nad erinevatesse suundadesse, mis jätab mulje, et nad ei saa üksteisest aru ja jututeemasid neil pole. Ma ütleks, et tegemist võib olla perekonna konflikti algtasemega: näiliselt on kõik korras, kuid mingit sisemist sidet pole. Mees küll näitab kehakeelega, et ta on olemas ja hoolib temast, kuid siiski vaatab eemale. Ta kaaslane aga, nagu naised ikka vahel teevad, ignoreerib mehe käitumist ning näitlikult vaatab teisele poole.
See ofort pole kindlasti Picasso loomingu tippteoseid, kuid sellegipoolest peitub selle teose taga huvitav lugu. Sinise perioodi teoseid peetakse väga salapärasteks ning analüüsides neid võib selle väitega ainult nõustuda. Picasso oma eluajal keeldus nendele teostele selgitusi andmast, mis tekitas kunstihuvilistes veelgi rohkem uudishimu, mida üks või teine märk võis tähendada. Valisin selle teose just sellepärast, et selle taga peitus lugu, mingi kindel müsteerium, mida tahaks uurida ja analüüsida. Heites teosele vaid kiire pilgu, tundub kõik selge: nälg ja vein, joodikud istuvad laua taga, tavaline olukord Prantsusmaal. Pablo Picasso aga peidab iga teose taha midagi rohkemat, nimelt saladuse.