Sõna on kui... (0)

Sõna on kui...
Sõna on kui verbaalne žest, kõige lihtsam variant inimeste omavahelises suhtluses . Sõna on võimas relv . Sellega võid enda poole võita inimesi, kui ka neid eemale ajada. Igas sõnas peitub võim. Sõna kasutades võib teha nii kurja kui ka head.
Kui inimesed omavahel suhtlevad, kasutavad nad sõnu, mis muutuvad jutu käigus lauseteks. Üksteisega kõneledes saab väljendada ennast sõnadega. Neis peitub jõud, mida saab igas vestluses eri moodi kasutada. Sõnadega väljendades saab edasi anda emotsioone, mis muudavad sõnade mõtte vestluskaaslasele arusaadavaks. Alati on hea inimesega suhelda sõnadega, mitte käsi- jalgu kasutades. Niiviisi oleks kergem suhelda ka võõral maal, kuid maailmas on üle 6000 keele ning paratamatult inimene kõiki neid ei oska. Seepärast võtabki ta appi žestid ehk „füüsilised sõnad“.
Sõna on kasutaja käes kas hävitav või imettegev jõud – kõik sõltub sellest, kelle suust ja missuguse eesmärgiga sõna lendu läheb. Sõna on võimas relv, sellepärast, et sa ei tea kunagi, kuidas teine suhtluspartner seda mõista võib. Isiku solvamiseks võtab inimene käiku agressiivsemad sõnad, mis teisele haiget teevad. See ongi kui relv, kui kord tule lahti lased, siis enam pidama ei saa. Nii tekivadki tülid. Siit järeldub, et igaüks kannab vastutust kasutatud sõnade eest.
Vahel võib sõna olla jällegi kiituse märgiks. Kui mõni lähedane ütleb sulle midagi positiivset , siis on see sinu jaoks sel hetkel justkui kõige suurem kiitus üldse. Kiidusõnadega kaasneb kõrgem enesehinnang ning parem tuju. Sõnaga saab inimest ülistada. Selleks, et kedagi tunnustada, ei pea teda kiidusõnadega üle külvama, vaid piisab ka mõnest tunnustavast sõnast. Näiteks minu endises koolis oli väga range kunstiõpetaja, kes naljalt üle kolme hinnet ei pannud . Minu vend oli aga üsna kehv joonistaja. Kord tuli ta aga koju üleni rõõmust särades ja teatas: „Õpetaja Marta ütles, et minust võib asja saada.“. Hea sõna võib anda tiivad.
Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades .
Igas sõnas peitub võim. Kui ema räägib oma lastega, siis tema sõnades peitub võim ning laps kuulab teda alistunult. Kui aga tütar proovib mõnel hetkel emale öelda, mis tema arvab , siis tema arvamust võetakse vähem kuulda, kuna tema sõnadel pole nii suur võim. Tavaliselt on nende isikute sõnadel suurem mõju, kel on autoriteeti.
Sõnaga võib teha pai, päästa elusid ning neid ka hukutada. Sõnale annab jõu mõte ja usk sellesse mõttesse. Üht ja sama väljendit võib öelda erineva intonatsiooni ja kehakeelega. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on ülekaalus negatiivsed sõnumid: enamus meist on sunnitud elama suurema osa ajast halbade uudiste ja kurjade sõnade keskel. Olen veendunud, et olukorda saab parandada vaid igaüks ise, juureldes sügavamalt selle üle, mida ja kuidas räägime ning kuidas meie sõnad vastuvõtjat mõjutavad.
Lõpetuseks tahan öelda, et häid mõtteid ega sõnu pole kunagi liiga palju ja nende abil on võimalik end ümbritsev maailm paremaks ja päikeselisemaks muuta.