SÕNA JÕUD (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Automaatikainstituut
Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool
Stefani Kask 134461IASB-11
ISS0110 Väljendusoskus
R3: SÕNA JÕUD
Retsensioon
Juhendaja : dotsent Rein Paluoja
Tallinn 2013
SÕNA JÕUD

Kirjatöö eesmärgid:

Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme

Põhisõnum:

Retsentseeritava kirjatöö põhisõnumiks on, et tuleb hoolikalt mõelda ,mida ütled, enne kui ütled. Kuna hiljem öeldut tagasi ei saa võtta. Tihti loobitakse palju tühjasi sõnu, aga tuleks teadvustada endale, et sõnad ongi need, mis kujundavad suuremas osas meie suhtluse teistega ja teiste arvamuse meist. Positiivsed sõnad toovad peamiselt positiivseid tagajärgi, negatiivsed negatiivseid, loomulikult on olemas ka erandeid .

Annotatsioon

Kirjatöö räägib sõnast, kui jõust, mida kasutatakse igapäevaselt ilma sellele pikemalt mõtlemata. Tänu mõtlematusele võib ebaselgest sõnakasutusest tekitada rohkem kahju kui kasu, mida hiljem parandada on raske.

• Retsenseeritava töö eesmärgiks: Panna lugejat mõtlema ja pöörata lugeja tähelepanu sellele ,et sõna jõud ei tähenda vaid mõtete jagamist oma liigikaaslastega, vaid ka nendele mõju avaldamise võimalust.
  
• Olulisemad käsitletavad probleemid: Tühjade sõnade loopimine võib tuua head, kuid tihti teeb see hoopis vastupidist, kuna on läbi mõtlemata ning kahju tekitatakse inimsuhetes rohkem kui on tahetud.
  
• Olulisemad järeldused ja tulemused: Inimkond peaks rohkem kontrollima oma verbaalset väljendust, tuleks rohkem mõelda tagajärgedele, enne kui on hilja . Sõnu on kerge huultelt lendu lasta, aga tagasi võtta või olematuks muuta on võimatu.
  

Positiivne tööst:

Leian, et töö tegi huvitavaks hea teema valik, koos erinevate argumentidega, mis oli vürtsitatud meeltlahutavate näidetega. Väga meeldis, et autor tõi välja sõna jõu otsesed positiivsed ja ka negatiivsed küljed. Töö oli hästi üles ehitatud, hea ning huvitava stiili kasutuse ja sõnumiga.

Negatiivne tööst:

Ei meeldinud, et oli halb sõnakasutus. Lisaks veel palju kirjavigu. Kahjuks mõned näited polnud siiski kõige paremad. Olgugi, et mainisin ka positiivses, et meeldisid näited, olid mõned neist kaheti arusaadavad ja ebaselged. Arvan, et näide Ask.fmist oli meelt lahutav, kuid liialt äärmuslik näide.
Töös üleliigseks võib lugeda pidevat teema korrutamist, erinevate näidetega.
Puudulikuks aga faktipõhisust ja selgelt välja loetavaid abinõusid, kuidas ja mida teha, et vältida oma verbaalse suhtluse ebaselget edasikandmist kuulajale. Kindlasti on mõni nipp, kuidas end paremini talitseda, välja töödatud tarkade psühholoogide poolt. Kuna mõtlematus enne rääkimist on harjumus, siis kuidagi tuleb harjumust muuta, sealt võiks käiku tuua psühholoogide nõu.

Leidke retsenseeritavast tekstist

1.Sissejuhatus –

„Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid žeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame.
Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale hulgaliselt probleeme tekitada. Kõik see oleneb just sellest, milliseid sõnu kasutatakse ning milliseid välditakse.“
Sissejuhatus on vormistatud õigesti, püstitab probleemi, mis kirjutatakse hiljem lahti essees. Paneb lugeja mõtlema sõna jõust. Sissejuhatus koosneb kahest teineteist täiendavast lõigust.

2.Kokkuvõte –

„Sõnad omavad väga suur mõju. Keelt ja rääkimist peetakse nii elementaarseks, et ei nähta vajadust selle üle juurelda. Tihti ei mõelda sellele, kuidas ja mida öeldakse. Alles hiljem hakatakse öeldu üle pead liigutama . Veast võib ju hiljem aru saada, aga midagi tagasi võtta ega olematuks teha ei saa. Selle läbi tekkivad konfliktid, purunevad suhted ja pannakse teisi halvasti tundma. .“
Kokkuvõte on liialt lühike, kuid toob välja põhilised retsenseeritava kirjatöö eermärkide tulemused, milleni taheti jõuda.

3.Teemaarenduse olulisemad mõtted

• Autori arvatates aitab positiivne suhtumine tõenäoliselt paremini elus edasi kui negatiivne.
  
• Autori arvates on inimesed harjunud enne ütlema, siis mõtlema, kuigi see on tema arvates tabu , minu arvates on oluline mõnikord ennem öelda ,kui mõelda ,sest siis tuleb ausam vastus.
  
• Keel on miski ,mida me kasutame peaaegu ,et koguaeg. Me ei mõtle sellele piisavalt tihti.
  
• Inimesed ei soovi vastutada sageli internetis öeldud sõnade eest, mis võivad teistele tuua kaasa tõsiseid tervisehädasi ,isegi surma.
  
• Positiivselt teistesse suhtumine toob autori arvates kaasa paremad suhted igapäeva elus.
  
• Ausatel sõnadel negatiivses toonis on sageli lõpuks positiivne tulemus.
  
• Sõna ütlemine on lihtne, selle tagasi võtmine aga võimatu.
  

Retsenseeritava kirjatöö sisukord:

• Sissejuhatus
  
• Positiivsete sõnade tähtsus
  
• Negatiivsete sõnade tagajärjed
  
• Hajunud tähelepanu endapoolsest suhtlusest
  
• Liialdatud näide: Ask.fm
  
• Reklaamiäri kasutuslik sõna efektiivsus
  
• Kokkuvõte
  

Retsensiooni sisukord:

Kirjatöö eesmärgid: 2
Põhisõnum: 2
Annotatsioon 2
Positiivne tööst: 2
Negatiivne tööst: 2
Leidke retsenseeritavast tekstist 3
1.Sissejuhatus – 3
2.Kokkuvõte – 3
3.Teemaarenduse olulisemad mõtted 3
Retsenseeritava kirjatöö sisukord: 4
Retsensioon 5

Retsensioon

Suhtlemise aluseks on selge eneseväljendamine. Varasemas ajaloos väljendati end erinevate zestide ja kehakeelega, ka häälitsedes. Viimasest aga kujuneski ajajooksul välja keel, mida tänapäeval kasutame.
Tihti kaasnevad halva keelekasutusega paljud probleemid. Kuid igal välja öeldud sõnal on oma kindel mõju.
Positiivsetel sõnadel on palju mõjuvõimu ning nendega saavutatakse suuremat edu. Seda nii suhetes kui ka teistes olukordades . Inimeste kiitmine loob alust usaldusele. Seda efekti võib täheldada nt. Ettevõtetes või laste kasvatamisel.
Positiivsetele sõnadele vastukaaluks on halvad sõnad, mis omavad vastupidist mõju. Tihti häälestatakse vastuvõtjad oma negatiivseid emotsioone väljendades ka vastavalt ning saad seega ka ise halva vastukaja. Mõne halva sõnaga võid rikkuda inimese päeva, tuju või isegi tema tahtejõu. Kuid vahel võib ostutuda otse rääkimine positiivseks, kuigi laitmisel on negatiivne efekt, vähemalt pikemas perspektiivis.
Inimesed unustavad tähelepanu pöörata oma keelekasutusele, unustatakse jälgide kas kasutatud sõnad on negatiivsed või positiivsed. Vanasõna „Enne mõtle, siis ütle.“ on oluline tarkusetera, kuid väga paljud inimesed ei mõlguta oma mõtteid enne suu avamist . Kahjuks hiljem öeldut tagasi ei saa võtta.
Ask.fm on hea hiljutine näide, kuidas inimesed anonüümselt kirjutavad sõimu teistele. Kahjuks kõik murdeeas noored pole pingele vastupidanud ning on seega omalt elu võtnud. On raske uskuda , et keegi tegelikult soovis teise surma.
Lisaks inimestele, kes oma ütlemiste tagajärgi selgelt ei näe, on ka palju teisi, kes seda ära oskavad kasutada. Nimelt reklaam ­ see on sihipärane manipuleerimine , mida kasutatakse nii igapäevases olmeelus kui ka propagandana. Igapäevaste reklaamide hüüdlaused ja loosungid on hoolikalt välja valitud ja uuritud erinevate spetsialistide ja psühholoogide poolt enne kui neid kasutatakse. Mõjutatakse reklaamide näol selleks, et omale kliente ja valijaid meelitada. Selleks kasutatakse erinevaid võtteid, kuid põhiliselt: palju positiivseid fakte tootest, liialdatud omadussõnu, mulje nagu räägitaks otse sinuga.
Sõnadel on tohutult mõjuvõimu, kuid seda alahinnatakse. Ei mõelda sellele, kuidas ja mida öeldakse ning saadakse hiljem vigadest aru kui neid tehtakse. Tänu ettevaatamatusele pannakse teisi halvasti tundma, tekivad konfliktid ja sellega ka puruneb erinevaid suhteid. Kui aga enne millegi välja ütlemist mõelda, saaks suuri asju korda saata. Positiivseid täpsemalt. Nii tehakse reklaamis ja poliitikas.