SÕNA JÕUD (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Sõna jõud

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon  Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks

Kirjandus

10

docx

Mõtte ja sõna jõud ühiskonnas

MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine

Filosoofia

6

docx

Retsensioon R1

See ei pruugi tulla harimatusest ega kogenematusest, vaid lihtsalt puhtinimlikust kangekaelsusest ja ka sellest, et ta ei vaatle ennast ja tuleviku-mina sama isikuna. · Nimelt on tarvilik harida noorsugu ning õpetada neile vastutuse põhitõdesid. Nii kasvavad neist haritud inimesed, kes oskavad teha õigeid valikuid. · Arengumaades olevate sotsiaalsete ja majanduslike piirangute tõttu toimub suuremate muutuste sisse viimine kahjuks väga valulikult ja vaevaliselt. Jõud seisneb aitajate suurtes numbrites. Annotatsioon Retsenseeritava töö eesmärgiks on pöörata tähelepanu sellele, et inimesed mõtleksid nende valikute üle, mida nad teevad, sest igal valikul on tagajärjed, mis mõjutavad nii nende enda kui ka teiste tulevikku. Samuti ka tuua antud probleemi suhtes välja arengumaade ja arenenud maade erinevused.  Olulisemad käsitletavad probleemid on arengumaades tehtavad valikud ­ seal ei

Väljendusoskus

6

docx

Retsensioon - 27/30 punkti Väljendusoskus

See ei pruugi tulla harimatusest ega kogenematusest, vaid lihtsalt puhtinimlikust kangekaelsusest ja ka sellest, et ta ei vaatle ennast ja tuleviku-mina sama isikuna. · Nimelt on tarvilik harida noorsugu ning õpetada neile vastutuse põhitõdesid. Nii kasvavad neist haritud inimesed, kes oskavad teha õigeid valikuid. · Arengumaades olevate sotsiaalsete ja majanduslike piirangute tõttu toimub suuremate muutuste sisse viimine kahjuks väga valulikult ja vaevaliselt. Jõud seisneb aitajate suurtes numbrites. Annotatsioon Retsenseeritava töö eesmärgiks on pöörata tähelepanu sellele, et inimesed mõtleksid nende valikute üle, mida nad teevad, sest igal valikul on tagajärjed, mis mõjutavad nii nende enda kui ka teiste tulevikku. Samuti ka tuua antud probleemi suhtes välja arengumaade ja arenenud maade erinevused.  Olulisemad käsitletavad probleemid on arengumaades tehtavad valikud ­ seal ei

Väljendusoskus

2

doc

Sõna jõud ja jõuetus

Sõna jõud ja jõuetus Sõna ülesanne on väga laialdane. Seda saab kasutada nii headel kui halbadel eesmärkidel. Sõna abil on võimalik väljendada südamlikke soove ja teha teistele inimestele midagi head. Samas võib sõna abil teha väga haiget. Kahjuks teevadgi kõige enam valu just sõnade abil tehtu. Need haavad ei parane ka aastate jooksul. Miks muidu väidetakse, et mõõga haav pareneb, aga sõna haav mitte. Sõnal on ka suur tähtsus meie igapäevasel vestlusel, mis muidu ei oleks võimalik kui poleks sõnu. Meie omandatavad teadmised tulevad samuti läbi kuuldu, milleta poleks võimalik elada. Samuti ei saaks me übritsevast keskkonnast inforamtsiooni. Meil poleks võimalik oma tundeid ega soove väljendada. Isegi loomariigis on loomadel ainus võimalus omavahel suhelda sõnu kasutades. Hea omadus inimestel on võime mõelda ja sõnu kasutada. Võime mõelda oli

Eesti keel

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab;

Eesti keel

7

doc

Väljendusoskuse retsensioon

Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................................................

Väljendusoskus

6

docx

INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad. Aega saab enda kasuks pöörata, rääkides alla tähelepanu võime piiri (400- 500 sõna minutis). Kommunikatsioon nõuab aega. Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle

Karjäärinõustamine

Kommentaarid (0)