Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu, maaklertasud ja muud fondi varaga tehingute tegemisega seotud kulud) 6. Märkimis- ja lunastustasud 7. Tulumaks 3/19/18 6 Investeerimisfondide tüübid 1. Börsidel kaubeldavad fondid 2. Aktsiafondid 3. Kasvufondid ja väärtusfondid 4. Aktiivselt juhitud fondid ja indeksfondid 5. Fondifondid 6. Riskifondid 3/19/18 7 Täname kuulamast! 3/19/18 8
Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21 Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO.
pärast üleshüpet tõusma. Sümbol - Lühendnimi, mida kasutatakse kauplemissüsteemides ning hindade defineerimisel teatud kindla väärtpaberi kohta Tulu ühe aktsia kohta (EPS) - EPS= (puhaskasum-eelisdividendid)/lihtaktsiate arv Turuhinnaga order (Turul parima hinnaga) (market order) - Order, mis käsib maakleril täita tellimus nii kiiresti kui võimalik parima turuhinnaga. Kui börs on avatud, tähendab see, et pidevalt kaubeldavad väärtpaberid ostetakse tavaliselt pakkumis- või sellele lähedal oleva hinnaga ostuorderid, kas müügihinnaga või sellele lähedalolevaga; müügiorderid, kas ostuhinnaga või sellele lähedalolevaga. Kui order sisestatakse peale börsi sulgumist, täidetakse see järgneval kauplemise päeval avamishinnaga või sellele lähedal olevaga. Omalt poolt lisaks, et ebalikviidsete aktsiate puhul (peaaegu kõik Tallinna börsi aktsiad näiteks) pole
• Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED – Haridus, teave ja veenmine Teavitamine uutest regulatsioonidest Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine) Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave) Info toodetel (ökomärgid, tootjamaa, koostis) Vaikimisi valikud (default options) ja müksamine/nügimine (nudging)
10.Mida tähendab finantsvarade hinnad ei tõuse üle hindamise mudel (CAPM)? Vali nimetatud taseme üks vastus. hinnad ei lange allapoole Finantsvarade hindamise nimetatud taset mudel annab investorile hindade liikumine on vastuse, kui suure fikseeritud teatud süstemaatilise riskiga on hinnatasemel turul kaubeldavad finantsvarad 12.Kas beetakordaja on: Vali Finantsvarade hindamise üks vastus. mudeli alusel on investoril Aktsiatevahelist võimalik teha otsusi, kas üks korrelatsiooni mõõtev või teine finantsvara on turul suurus suurema või väiksema
Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused Eelised: staatiline efektiivsus- kulutõhusus (kulud ühiskonnale odavamad), dünaamiline efektiivsus- jätkuv stiimul saastet vähendada, innovatsioon (ettevõte valib tehnoloogia), usk turumajandusse (turg suudab kõige paremini otsustada) • Muud meetmed: vabatahtlikud, kokkulepped (vabatahtlikud kokkulepped, metsa sertifitseerimine), informatiivsed (keskkonnateave, loodusharidus, ökomärgised).
Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades. Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma: seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2 Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: kõrvalehoidvat apelleerivat tasakaalustavat stimuleerivat
• Ei sisaldu riigi ega ettevõtte arvepidamises • Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud) Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. • Kajastuvad riigi ja ettevõtte arvepidamises • Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turulvabalt kaubeldavad. – Loobumis- ja finantskulu vahe: varikulu 2. Transporditeenuste turg (loeng 3) a. Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja, sh loomulik monopol Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui
Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks. NAV= (fondi varade turuväärtus-fondi kohustused)/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid: Aktiivselt juhitud Fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi Fondi halduskulud on 1-2% mahust Börsidel noteeritud alates 1920 Indeksaktsiad: Eesmärgiks järgida teatud indeksi liikumist Passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm) Juhtimiskulud on madalad 0,3-0,5% mahust Börsidel noteeritud alates 1990
ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest. Finantskulu erineb alternatiivkulust, kui ressursid ei ole turul vabalt kaubeldavad. Pöördumatud kulud (sunk cost) Pöördumatud kulud on möödunud perioodil tehtud kulud neid ei saa enam olematuks muuta. Alternatiivkulu tähenduses polegi tegemist kuluga, sest enam ei ole alternatiivset tegutsemisvarianti ressurss on juba pruugitud. Transpordi juures on tähtsaim pöördumatu kulu infrastruktuuri ehituse kapitalikulu. Pöördumatud kulud on tähtsusetud, kui plaanitakse loodud infrastruktuuri tulevikku, samuti ei mõjuta see kasumi maksimeerimist.
madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse; Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu; Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse; Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse). NAV - fondi osaku puhasväärtus (Net Asset Value) 13.Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad 1. Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) - aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st 2. Indeksaktsiad (index-shares) - eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust
Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = fondi varade turuväärtus-fondi kohustused/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) -aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st Indeksaktsiad (index-shares) -eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust
· Ei sisaldu riigi ega ettevõtte arvepidamises · Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud) Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. · Kajastuvad riigi ja ettevõtte arvepidamises · Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turulvabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe: varikulu 2. Transporditeenuste turg (loeng 3) a. Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja, sh loomulik monopol Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui
Traditsioonilised energiavarad a. Fosiilised kütused ja tuuma energia 2. Alternatiiv energiavarad (roheline) a. Tuule, vee, biomassi, päikese ja geotermaal energia- ei saasta olulisel määral keskkonda Fossiilsed kütused energeetilise väärtuse järjekorras (alustades suurema energeetilise väärtusega kütustest) 1. Maagaas ja nafta 2. Kivisüsi 3. Pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas (Esimesed kaks maailmaturul kaubeldavad, teised lokaalsed.) Kütuste kasutamise plussid ja miinused Maagaas Plussid: · Lihtne transportida mööda torujuhtmeid · Põlemisel eraldub kõige vähem saasteaineid · Varusid rohkem kui naftal · Tänapäeval odavaim kütus Miinused: · Ei sobi hästi mootorikütuseks ja keemiatööstuse tooraineks · Gaasi transport üle merede suure rõhu ja madala temperatuuri tõttu on
kohustuslikuks (kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul). 11.Majandushoovad keskkonnapoliitika elluviimiseks. Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist. Majandushoovad pole suutelised täielikult tagama keskkonnakaitse eesmärkide täitmist, sest osa loodusest pole majanduslikult hinnatav Keskkonnapoliitika vahendid saab jagada kolme rühma: 1. seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); 2. finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); 3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse
aasta kevadel tuli Saku Õlletehas välja õllepudelite uudse välimusega. Senised neljakandilise esietiketid asendati värselt mõjuvate ovaalsetega, uue välimuse said ka pudelite kaelaetiketid. Senist neljakandilist etiketti jäi kandma selleks sobivalt vaid noor ja mässumeelne Saku Rock. Uus pudelSama aasta lõpus esitas Saku Õlleteha taotluse Tallinna Väärtpaberibörsile ettevõtte aktsiate noteerimiseks börsi lisanimekirjas. 1998. aastast alates on Saku Õlletehase aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna Börsi lisanimekirjas. Varem olid Saku Õlletehase aktsiad registreeritud börsi vabaturul. Samal aastal esitles Saku Õlletehas avalikkusele uut tüüpi 0.5-liitrist õllepudeli. Uut tüüpi õllepudeli turule toomise tingis senisest teadlikum ning nõudlikum tarbija. 1999. aatal toodi turule Saku on Ice õlu, millega pandi alus pehmemaitseliste õllede segmendile Eestis ning mis saavutas tarbijate seas kiiresti suure populaarsuse. Sack bei Reval2000
mastaabiefekt. Välisinvestorite huvi suurenemine regiooni investeerimiseks. Standardite ja tehniliste normide ühtlustumine. Tolliformaalsustega seotud kulutuste vähenemine. 4.Konkurents ja mastaabiefekt Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivda, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Konkurentsi tulemusel langevad hinnad ja suurenevad kaubeldavad kogused. Suurem konkurents toob endaga kaasa vähemefektiivsete tootjate kadumise turult. Mastaabiefektiga on tegemist, kui tootmisesse rakentaud n ühikut ressursse suurendavad toodangut nX võrra. Väline mastaabiefekt ilmneb, kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku ettevõtte suurusest. Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühikukulud olenevad üksiku ettevõtte suurusest, aga mitte tööstusharu suurusest. 5
tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Finantskulud- Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe=varikulu. 2. Majandusarvestuse liigid Juhtimisarvestus- juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja
Reeglina jagunevad need liht- ja eelisaktsiateks ning märgistatakse tähtedega (A-, B-, C-seeria aktsiad). Erineva klassi aktsiad annavad aktsionäridele erinevad õigused: näiteks A-seeria aktsia võib anda omanikule ühe hääle, B-seeria kolm häält, C-seeria eelisaktsia ühe hääle. Lihtaktsiad (Common Stock) on enamasti tavalised hääleõigusega aktsiad. Aktsionär teenib kasumit aktsia hinna tõusult ja ettevõtte makstavatelt dividendidelt. Paljud aktsiad on vabalt kaubeldavad reguleeritud turgudel. Eelisaktsiate (Preffered Stock) puhul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul piiratud või puudub täielikult. Eelisaktsia omanik ei saa tavaliselt ettevõtte juhtimises osaleda, kuid eelisaktsia annab tavaaktsiaga võrreldes erilised õigused dividendide saamisel ja aktsiaseltsi likvideerimisel allesjäänud vara jagamisel. Lisaks ülaltoodule liigitatakse aktsiaid ettevõtte suuruse, stiili ja ka majandusharu alusel:
Saksamaal, Gruusias, Sloveenias, Iraanis ja Eestis. Kui vaadata kogukäivet turgude lõikes, siis 56,9% käibest tuli Venemaalt, 27,6% Valgevenest, 5,8% Baltikumist, 5,3% Ukrainast ning 4,4% ülejäänud turgudelt. See näitab hästi, et ettevõte on leidnud oma nissi mitte Eesti ettevõtetele omaselt Läände-Euroopasse vaadates, vaid just endistele Nõukogude Liidu maadele keskendudes. Omanikud Tänase seisuga on ettevõtte aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna ja Varssavi börsil, kusjuures enamik tehinguid toimuvad siiski Tallinnas. 30.09.2011 seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 1 977 aktsionäri, millest 22,78%+1% kuulub ettevõtte suurimale omanikule Toomas Toolile, 20,46% ta Monacost pärit äripartnerile Stephan David Balkinile ning 21,15% on Poola väärtpaberikeskuse nimel, Eesti väärtpaberikeskus ei kuva detailselt teiste riikide aktsionäre, kuid sellest hinnanguliselt 13,13 % on Alta Capitali ajast ühe Poola fondi käes,
http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Vaartpaberite_teejuht.pdf lk.152-154 1.Eesti väärtpaberite keskregistri osad Eesti väärtpaberite keskregister koosneb kolmest olulisest osast:aktsiaraamatute registrist, kogumispensioni registrist ja väärtpaberite arveldussüsteemist. 2. Aktsairaamatute registrisse kohustuslik ja vabatahtlik kandmine KOHUSTUSLIK: kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad, kõik pensionifondide osakud ning kõik avalikult kaubeldavad võlakirjad ja investeerimisfondide osakud. VABATAHTLIK: osaühingute osad, mittekaubeldavad võlakirjad ja fondiosakud ning muud väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised
3. Optsioonitehingute näide Ostes ettevõtte ABC aktsiale ühe oktoobri ostuoptsiooni lepingu tehinguhinnaga 50 ja preemiaga 3 USD, on Teie kulud 300 USD ning Teil on võimalus soovi korral oktoobris osta selle optsiooni alusel 100 ABC aktsiat hinnaga 50. Maksimaalne kaotus on 300 USD e. preemia suurus. Maksimaalne võit on piiramatu. Näiteks kui aktsia hind on tõusnud 60 dollarini, siis olete võitnud 1000 dollarit (10*100). Kuna optsioonid on samuti kaubeldavad väärtpaberid nagu aktsiad siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa. Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna Ameerika tüüpi optsioonidega saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Optsioonide ennetähtaegse müümise põhjuseks on ka
Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = ää - / 13. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) -aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st Indeksaktsiad (index-shares) -eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud
likviidsust ja hinna objektiivset kujunemist turul. Kommertspankade eeliseks on mittestandardsete finantsteenuste pakkumine vastavalt kliendi vajadustele. Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul. Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemaks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk
jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4. Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele, kellelt eeldatakse keskkonnakahjustamist. Raha läheb asutustele kes tegelevad KK kaitsega. Subsiidiumid- tähendavad avaliku võimu poolset abi, mille eesmärk on mõjutada saastajat oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid kellel on raskusi keshtestatud standardite saavutamisel. Kaubeldavad load- see tähendab nii saastamislubade kui ka looduslike ressursside kasutamise lubade ostmist ja müümist. Tagatisraha skeem- seda rakendatakse potensiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel lisatud hinnalisa tagastatakse nt. Pakendimaks. Ökomärgistamine- keskkonnasõbralikule tootele võib valitsus omistada märgi.
audiitorit. Puudused Raamatupidamine ja aruandlus on võrreldes FIE, täis ja usaldusühinguga keerukam. 2. Aktsiaselt Eelised: Summad, mida aktsionärid aktsiaseltsi pankrito korral kaotada saavad on piiratud rahasummaga, mida nad oma aktsiate eest maksnud on. Seda nimetatakse piiratud vastutuseks. Aktsiaid saab osta ja müüa, kusjuures teistel aktsionäridel eelisostuõigus puudub. Öeldakse, et akstiad on vabalt kaubeldavad. Aktsiaid saab ka pärandada. Aksiaseltsidel on üsna lihtne laenu saada ja kaasata lisaraha saamiseks uusi aktsionäre. Puudused: Aksiaseltsi tegevuse oraniseerimine on keeruline ja selle asutamine nõuab suurt investeeringut. Börsil aktsaid müüvad aktsiseltsid loobuvad suurel määral oma privaatsusest. Seadus nõuab, et börsil noteritud aktsiseltsid avaldaksid informatsiooni oma
võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine. Optimaalse rahajäägi planeerimine Kuna vaba raha kassas või pangaarvetel ei teeni tulu (või teenib minimaalselt), peaks jääk olema optimaalne. Optimaalse rahajäägi leidmine:
Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal. Kuna ettevõtte pikemal ajalool pole erilist seost täna börsil toimuvaga, siis otsustasin uuritavaks ajavahemikuks valida kolm aastat, perioodi 24.03.2010 kuni 24.03.2013. Teatud varasem tutvustus ettevõte tegevusest on antud ka rubriigis oluline teada ning esimeses täpsemas selgituses kronoloogilise analüüsi all. Ettevõte omab tänase seisuga 39,4 miljonit aktsiat, mis kõik on börsil ka kaubeldavad. Kuna Silvano on peale Tallinna börsi ka Varssavi börsil, kuid Varssavi börsil on ettevõtte likviidsus äärmiselt madal ning aktsiahind jäljendab valdavalt Tallinnas toimuvat, siis koostasin töö just Tallinna börsi hinnainfo põhjal. Kuna antud ajaperioodi jäi Silvano Tallinna börsil toimunud taassünni, üüratu kasumi ja hüperinflatsiooni ning segaduse ajastud, siis võiks töö anda huvitava sisu mõistmaks Eesti finantsringkondades Silvano FG ümber toimunud arutelusid.
avaldumiskoht: Tootmine ja Tarbimine; On seotud määramata käsutusõigustega. NB! avalikud hüvised. Väliskulude ja –tulude tagajärjed: hinnavõtjad koguturg Negatiivse välismõju optimeerimine: Positiivse välismõju optimeerimine 19.Välismõjude internaliseerimise meetmed ja nende hindamise kriteeriumid. Meetmed: Avalik pakkumine; Liitmine, ühine tootmine; Normid ja keelud; Maksud/lõivud ja subsiidiumid Läbirääkimine: kahjuvastutusega, kahjuvastutuseta; Kaubeldavad õigused; Vastutusõigus: ohustamisvastutus, süüvastutus. Kriteeriumid: Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine. Avalikud ja kollektiivhüvised.
V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul ja mis kannavad oma väärtuse toodangule ühe või mitme tootmistsükli jooksul. Põhivarade väärtus kandub toodangule läbi amortisatsiooni. Põhivaraks võib olla maa, hooned, seadmed, rajatised, jne. Põhivara võib olla piiratud või piiramatu kasutuseaga. Piiramatu kasutuseaga on maa ning seda ei amortiseerita
V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse raha ja pangakontod, turul kaubeldavad väärtpaberid ning lühiajalised võlgnevused, jne. 3 Põhivarad on toodangu valmistamiseks või teenuse osutamiseks kasutatavad varad, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul ja mis kannavad oma väärtuse toodangule ühe või mitme tootmistsükli jooksul. Põhivarade väärtus kandub toodangule läbi amortisatsiooni. Põhivaraks võib olla maa, hooned, seadmed, rajatised, jne
raha juhtimiseks fonsihalduri. Fond kogub investorite raha kokku, palkab täiskohaga fondihalduri (või isegi meeskonna) ja jagab teenitud tulu investorite vahel laiali. Fondi on mõttekas investeerida siis, kui sa ise ei taha üldse investeerimisprotsessiga tegeleda või sul ei ole selle jaoks huvi ega aega. Fonde on mitmesuguseid, nagu nt aktsiafondid, võlakirjafondid, segafondid, kinnised ja börsil kaubeldavad fondid. Tavalise investeerimisfondi asemel on kasulik valida indeksfond. Kõige lihtsam on seda teha investeerides USA börsil kaubeldavasse instrumenti SPY. Tegu on S&P500 (Standard & Poor's) aktsiaindeksi järgi investeeriva indeksfondiga, mille siseselt investeeritakse invetorite raha USa viiesajasse juhtivasse ettevõttesse. Muidugi on ka teisi taolisi indeksfonde, seega peabki uurima, mis oleks sinu arvates kõige sobivam. SPY kasuks räägib lisaks ajaloolisele tootlusele ka
ostma vähemalt kuu aja jooksul sellise nõude esitamisest osakuomaniku poolt. Kinnise fondi puhul emiteeritakse osakuid üldjuhul määratud mahus ja kinnisel fondil ei ole üldjuhul kohustust osakuid tagasi osta. Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul. Teisisõnu - kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma. Kinnise fondi mudel eeldab üldjuhul seda, et osakute järelturg tekib börsil ehk osakud on börsil kaubeldavad. Kinnised fondid on ka sellised fondid, mis ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. 6. TULETISVÄÄRTPABERID ,,Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. Samal ajal sobivad nad väga hästi ka hoopis vastupidiseks- riskide suurendamiseks ning finantsvõimenduse võtmiseks.
Bilansilist väärtust kasutatakse erinevate finantsnäitajate arvutamisel või võrdlemisel teiste ettevõtete või muude näitajatega. · turuväärtus- on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest madalam või kõrgem, mis sõltub ettevõtte varade kvaliteedist. Turuväärtust on lihtne määrata kui 18 varad on turul kaubeldavad (turul kaubeldavad väärtpaberid, börsiaktsiad). Probleemsem on turuväärtus varadel, millega turul kaubeldakse harva või on tegemist üksikobjektidega. Harilik väärtus- on kasutusel siis kui ei ole võimalik turuväärtus määrata (objekt ei ole turul sageli kaubeldav). · kapitaliseeritud väärtus- mis kujutab endast investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude ajastatud väärtust, mida on diskonteeritud investori nõutava
Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga (sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga. 30. (kaetud) intressipariteet ning kuidas see seob spot ja forwardkursid On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi. 31. Forwardite ning optsioonide kasutamine valuutariskide maandamisel. Forwardite kasutamine riskide maandamisel: Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus) Debitoorne võlgnevus: Kui e/v ootab tulevikus makset välisvaluutas,
d. Kulu - kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Alternatiivkulu - saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. (n. tee-ehituse alla jääv maa, mida pole võimalik kasutada põllumajandusmaana) Finantskulu - riigi ja ettevõtte arvepidamises kajastatud kulud. Võrdne alternatiivkuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost) Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
10 Senised neljakandilise esietiketid asendati värselt mõjuvate ovaalsetega, uue välimuse said ka pudelite kaelaetiketid.Senist neljakandilist etiketti jäi kandma selleks sobivalt vaid noor ja mässumeelne Saku Rock.Sama aasta lõpus esitas Saku Õlleteha taotluse Tallinna Väärtpaberibörsile ettevõtte aktsiate noteerimiseks börsi lisanimekirjas.1998. aastast alates on Saku Õlletehase aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna Börsi lisanimekirjas. Varem olid Saku Õlletehase aktsiad registreeritud börsi vabaturul.Samal aastal esitles Saku Õlletehas avalikkusele uut tüüpi 0.5-liitrist õllepudeli. Uut tüüpi õllepudeli turule toomise tingis senisest teadlikum ning nõudlikum tarbija.1999. aatal toodi turule Saku on Ice õlu, millega pandi alus pehmemaitseliste õllede segmendile Eestis ning mis saavutas tarbijate seas kiiresti suure populaarsuse.2000
(WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivad, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. • Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid; • Ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem: • Konkurentsi tulemusel langevad hinnad ja suurenevad kaubeldavad kogused • Suurem konkurents toob endaga kaasa vähem efektiivsete tootjate kadumise turult 40. Sotsiaalpoliitika Sotsiaalpoliitika on heaoluriigis sotsiaalse süsteemi kujundamise instrument, msi ei eira turumajanduse põhimõtteid. Solidaarsusprintsiip - indiviidi heaolu eest kannab vastutust kogu ühiskond ja riik. Riik peab tagama hüvise õiglase jaotuse ja samal ajal põhiseadusliku vabaduse.
Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust
Vara = 967 952 554 x1 = (110 161 884 73 558 261) / 967 952 554 = 0,03781 Puhaskasum = 95 100 x2 = 95 100 / 967 952 554 = 0,000098248 Ärikasum = 97 250 046 x3 = 97 250 046 / 967 952 554 = 0,100467 Omakapital = 477 814 225 Kohustused = 490 138 328 x4 = 477 814 225 / 490 138 328 = 0,97485 Z-seis = 6,56 x 0,03781 + 3,26 x 0,000098248 + 6,72 x 0,100467 + 1,05 x 0,97485 = 1,94704 Altmani Z seisu valemit kasutatakse selliste firmade korral, mille aktsiad ei ole turul vabalt kaubeldavad. Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti. Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust. 2006.a. ja 2007.a
Fütosanitaarsertifikaat - Taime, taimse saaduse või muu objekti taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument Kaubaarve - Kaubaarve on olulisim kaubadokument. Arve esitamisel avaneb müüja nõue ostja vastu. On aluseks kauba eest tasumisel, tolliväärtuse deklareerimisel, maksude arvutamisel, viivise arvutamisel, kindlustamisel ja kahjude hüvitamisel (kuid mitte alati), kauba arvelevõtmisel jne Veodokumendid 1. Konossemendid ehk lastikirjad, kaubeldavad (negosieeritavad) veodokumendid: mõiste, nõuded ja klassifikatsioon- Konossement on kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba vedamiseks vastuvõtmist, kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud kujul sihtsadamasse ning andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja on vastavalt konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma. Clean on Board B/L pankade poolt nõutav stividori või
Tekitatud kahju heastamine, hüvitamine. Lisaeesmärgid: tarbijakäitumise mõjutamine, innovatsiooni edendamine, riigieelarvesse tulu toomine jne Üldine liigitus: õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud. Klassikalised ,,käsu ja kontrolli" mehhanismid, nt standardid, piirnormid, seadused (enamasti tehnoloogial ja keskkonna kvaliteedil põhinevad) Majanduslikud instrumendid, nt õigustel põhinevad kaubeldavad load ning keskkonnamaksud, -tasud, maksusoodustused. Vabatahtlikud lähenemised ja kokkulepped, nt ökomärgised, ISO standardid. Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents!?
piiranguid. Riigiti on lihtaktsiatel mitmeid erinevusi. Näiteks Rootsis on üsna tavaline, et ettevõtetel on kaht tüüpi lihtaktsiaid: A- ja B-aktsiad, mis erinevad hääleõiguse poolest. Näiteks Ericssoni A-aktsia annab omanikule aktsionäride koosolekul ühe hääle, B-aktsia vaid 1/10 häält. (14 lk 14) Tihti on suurettevõtete aktsiad noteeritud mitmel eri börsil, kus kasutatakse eri valuutasid. Sageli ,,pakivad" ettevõtted välisvaluutas ja -börsil kaubeldavad aktsiad ,,pakkidesse", mille hind on välisbörsi investoritele psühholoogiliselt kõige sobivam. Näiteks Ericssoni aktsiatega kaubeldakse USAs NASDAQil ADSidena (American Depository Shares), iga ADS esindab kümmet Ericssoni B- aktsiat. (14 lk 14) Lihtaktsia on kõige levinum investeerimise moodus. Lihtaktsia suureks eeliseks, võrreldes teiste aktsiate liikidega on tema likviidsus. Väikeaktsionäri seisukohast võib lihtaktsia puhul miinuseks tuua dividendide saamise
Vastupidisel juhul aga diskontoga. 52. Mida näitab intresside pariteedi seos. Miks see seos peab kehtima? 11 On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi. 53. Forwardite ning optsioonide kasutamine valuutariskide maandamisel. Valuutaforward – kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast. Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga (sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga. 52. Mida näitab intresside pariteedi seos? Miks see seos peab kehtima? On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi. 53. Forwardite ning optsionide kasutamine valuutariskide maandamisel Valuutaforward kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast. Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
Sõltuvalt maksusüsteemist võivad kulud ja laekumised koonduda erinevatele perioodidele, mistõttu võib tekkida likviidsus probleem. Kasutatakse erinevat liiki võlatähti : 1)Regulaarseeria võlatähed, mida emiteeritakse lühi perioodide järel (nädalas või kord kuus). Kustutus tähtajad võivad olla väga erinevad sõltuvalt raha vajadusest. Müügisessioonid on kindlaks määratud aegadel. Suure mitmekesisuse tõttu on nad hästi kaubeldavad, sest ettevõtted saavad suure hulga vabu rahalisi vahendeid lühiajaliselt teenima panna. 2)Mitteregulaarseeria võlatähed- emiteeritakse juhul, kui on tekkinud erakordne raha vajadus (näiteks loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks on vaja kiiresti suurt hulka raha). Sageli kasutatakse neid võlatähti mõne eelneva emissiooni tagsimaksmiseks. Peamisteks investoriteks on kommertspangad, suuremad ettevõtted ja kohalikud oamavalitsused.
7 · Forwardlepingud on lepingud, mis kohustavad lepingu osapooli teostama teatud tehingu tulevikus kokkulepitud ajal ja hinnaga. Näiteks võivad lepingu osapooled A ja B sõlmida forwardlepingu, mille kohaselt 1 jaan. 2001 kohustub A müüma B-le 1 miljon USD ning B kohustub selle eest maksma 18 miljonit EEK. · Futuurlepingud on oma olemuselt sarnased forwardlepingutega, kuid on standardiseeritud tingimustega ning kaubeldavad väärtpaberiturgudel. · Optsioonlepingud on väärtpaberid, mis annavad nende omanikule õiguse osta (kui on tegemist ostuoptsiooniga) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad,
..... punkti võrra. Viimase puhul öeldakse ka et tegemist on forwardkursi preemiaga (sport kursi suhtes) 201 punkti. Vastupidisel juhul aga diskontoga. 60. Mida näitab intresside pariteedi seos On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi. 61. Forwardite ning optsionide kasutamine valuutariskide maandamisel Valuutaforward kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast. Forwardite kasutamine riskide maandamisel:
KESKKONNAMAKSUD: Keskkonnamaksud ühes või teises vormis on kõikides majanduslikult arenenud riikides. Esmakordselt nende rakendamise vajadust kinnitati EL keskkonnakaitse I tegevusprogrammis (1973.a.), ning see oli seotud printsiibi “saastaja maksab” realiseerimisega. “Majanduse arenguga on suurenenud surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest enam tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada ja loodusressursse säästlikult kasutada. Keskkonnamaksud on majanduslikud meetmed, millega soovitakse tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta.” Eestis keskkonnamaks rakendatakse maksu ja aktsiisi näol: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukiaktsiis, pakendiaktsiis. Aktsiiside ja maksude eesmärk on motiveerida tarbijat “tarbida vähem”.
Maksud ja trahvid välismõjude ärahoidmiseks on nt kütusele ja alkoholile seatud aktsiisimaks (Pigou maks). 171. Tooge näiteid dotatsioonidest välismõjusid ärahoidvatele investeeringutele? Välismõjusid ärahoidvaid investeeringuid doteeritakse, nt subsideeritakse ühistransporti, et inimesed sõidaksid vähem individuaalsete masinatega. 24 172. Milles seisneb välismõjude piiramisel mõte väljastada kaubeldavad load? Kaubeldavad load suunavad ettevõtteid, millel on nt madal reostuse vähendamise piirkulu, reostust vähendavaid abinõusid rakendama, et teenida kuludest suuremat tulu reostuslubade müügist. 173. Tooge näiteid välismõjuga tegevusi piiravatest regulatsioonidest? Millised on regulatsiooni kehtestamisega seotud probleemid? Välismõjuga tegevusi piiravate regulatsioonide näideteks võivad olla nt regulatsioonid, mis lubavad fikseeritud hulka
annaabi.ee 
