Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Huvitav ettevõte Silvano FG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Huvitav ettevõte
Silvano Fashion Group

Ettevõtte ajaloost:


Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik „Osta“, mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971 . aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole.
Minule teadaolevad andmed ettevõtte tegevusest on pärit alates 1996. aastast, millal ettevõtet juhtis Madis Võõras ning suurem osa aktsiatest kuulus kunagistele ettevõtte juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt seotud Akadeemia teel asuva tootmisüksusega, kus toodenti nii Klementi brändi all olevaid naisterõivaid, kui tehti ka allhankeid. 1998. aastal käis meediast läbi plaan AS Klementi ja AS Baltika ühinemisest, kuna mitmed Klementi aktsionärid olid käinud kohtumas Baltika juhtkonnaga, kuid ühinemist ei toimunud.
Soomlasest emafirma saamine
1998. aasta alguses ostis Soome rõivatööstusfirma PTA Group OY, mis oli investeerimis - ja arendusfirma Captum Group OY tütarfirma, algselt Optiva Varahalduse (Tänapäeval tuntud Sampo panga Eesti osakonnana) tütarfirmalt OÜ Fine Holding 43 protsenti Klementi aktsiatest ja suurendas hiljem osalust turult aktsiaid juurde ostes. Nii sai sisuliselt läbi AS Klementi ajastu ja ettevõte muutus aja jooksul PTA Groupiks.Kuna ettevõte oli juba eelnevalt Tallinna börsil, siis maksis PTA tol ajal aktsia eest 4,5 krooni.
Emafirma pankrott ja Alta Capitali tulek
2002. aastal läks aga AS Klementi emafirma P.T.A. Group OY pankrotti , milles 79% osalus müüdi edasi Eesti riskikapitalifirma Alta Capitali tütarfirma Fermo Investile kaheksa miljoni krooni eest. Alta Capital oli Eesti riskikapitali firma, kus partneritena osalesid Indrek Rahumaa , Andres Rätsepp ja Toomas Leis. Sven Mansberg oli Eesti ettevõtja, kes on tuntud eelkõige Säästumarketi ühe asutajana. Ettevõtte tegevust hakkas tulevikus kõige olulisemalt juhtima Indrek Rahumaa . Kui enne Alta Capitali sekkumist oli Klementi (PTA Group, tänane Silvano FG) pigem rahulikult töötav Eesti ettevõte, siis edaspidi muutis Alta Capital selle kiirelt arenevaks rahvusvaheliseks kontserniks. Ettevõtte juhtimises võeti ette äärmiselt suuri riske ning nii oli näiteks 2003. aasta I kvartali järel Klementi omakapital 26,8 miljonit krooni, kuid kohustusi lausa 88 miljoni eest. Selline risk tasus end aga ära ning kui ostes oli ettevõtte aktsia 4,5 krooni, siis 24. Augustil 2007 oli hind 4.66 eurot (72,9 krooni) ning Hansapank omas hinnasihti 5,3 eurole . Kuna selline agressiivne ettevõtte juhtimine jätkus ning otsustati ettevõttega jõuliselt laieneda, soetades Lätis Lauma ning Valgevenes Milavitša, siis jõudis ettevõtte aktsia korra ka üle 6,5€. Kuid majanduskriisi sisenemisel oli ettevõte endiselt äärmiselt riskantselt juhitud ning tagasilöögid tulemustes mõjutasid ettevõtet väga valusalt. Nii pidid ettevõtte suuromanikud võtma hulgaliselt laene ja pantima Silvano (siis oli ettevõtte nimi juba Silvano FG) aktsiaid. Lisaks sellele otsustati 2009. aasta suvel loobuda Klementi harust (nimetus oli siis PTA Grupp, mis omas sisuliselt endist Klementi rõivatööstust koos tütarfirmadega) ning keskenduda enam pesutootmisele. Kuid juba kuu aega peale PTA müüki tuli uudis, et Silvano suuromanik Alta Capital on läinud pankrotti. Siinkohal tasub märkida, et 2011. aastal läks omakorda pankrotti ka eraldatud PTA Grupp, millele kuulus Klementi.
Majanduskriis ja Alta Capitali pankrott, Toomas Tooli tulek omanikeringi
Arvatavasti põhjusel, et Alta Capitali juhtimisest asus suur osa tegevust Lätis, otsustasid ettevõtte juhid (Indrek Rahumaa) veel viimases hädas võtta teiselt Lätis tegutsevalt eesti ärimehelt Toomas Toolilt meedia andmetel u 160 miljoni kroonine laen . Kuigi selle laenu tegelik suurus ja võtmise põhjus pole selged, siis on teada, et laenuintress oli üle 20% ning võrreldav SMS laenudega, mida võetakse üksnes sundolukorras, et midagigi päästa. Selleks hetkeks oli Silvano aktsia jõudnud arvatavasti oma kõige madalama positsioonini, 0,3€ni. Siiski sellest asja ei saanud ning laenu tagatiseks antud 45% Silvano Fashion Groupi aktsiatest (koguselt 18 miljonit) liikus enam vähem võrdselt Toomas Tooli ja temaga seotud Monaco kinnisvaraärimehe Stephan David Balkin nimele . Aktsiate liikumise hetkeks oli aktsiahind Tallinna börsil jõudnud 1€ lähedale, kuna ettevõtte tegevus oli paranema hakanud.
Üsna pea vahetati välja ka Silvano Fashion Groupi juhtkond ning põhiomanikega seotud nõukogu liikmed. Vahepeal on küll juhatuse esimees korra vahetunud, kuid alates 2010. Aasta algusest on Silvanot sisuliselt juhtinud Toomas Tooli poolt valitud meeskond . Tänaseks on ettevõtte aktsia teinud läbi suure tõusu ning jõudnud vahepeal kuni 3,4€ tasemeni (hetkel on siiski umbes 3€).

Äriidee


Ettevõte koosneb kahest harust
Tänasel päeval koondab Silvano Fashion Group sisuliselt kahte naistepesuga tegelevat rõivatööstust, Lätis asuvat Lauma Lingerie-t, mille põhisuunaks on naistepesu müük Baltikumis ning Valgevenes paiknevat ja valdavalt SRÜ riikidele suunatud SP ZAO Milavitsa-t. Kusjuures Milavitsa tootemargi müügist saadud tulu moodustas 2011. Aasta 9 kuu müügi kogutulust 72,6%, Lauma Lingerie 8,5% ning ülejäänud 18,7% moodustasid Silvano alla kuuluvad ülejäänud tootemargid nagu Alisee, Aveline, Hidalgo ja Laumelle.
Ettevõtte puhul on oluline märkida, et kuigi Silvano FG kontserni ja tema frantsiisipartnerite alluvuses on 462 Milavitsa ja Lauma Lingerie kauplust, siis üksnes 53 kauplust haldab kontsern ise ning ülejäänud kauplused kuuluvad frantsiisipartneritele. See on andnud ettevõttele võimaluse rohkem pühenduda oma põhitegevusele (2011. aasta 30. septembri seisuga oli kontsernil 3 244 töötajat, neist 416 inimest töötas jaemüügivõrgus
ja 2 062 tootmises ning ülejäänud hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades.) , pesu tootmisele ning vähendada valdavatel turgudel valitsevat poliitilist riski, kuna edasimüüjad on hinnatud kohalikud ärimehed. Samas mõjutab see veidi ettevõtte raamatupidamisväärtuse võrdlust teiste rõivatööstusfirmadega, nagu Baltika, sest müüginumbrid sisaldavad nii oma poodide jae-, kui ka frantsiisikauplustele tehtud hulgimüüki, kuid frantsiisikauplusi bilansis ei kajastata.
Sihtturud
Ettevõte tegutseb kas otse või läbi frantsiisipartnerite Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Lätis, Aserbaidžaanis, Armeenias, Saksamaal, Gruusias, Sloveenias, Iraanis ja Eestis. Kui vaadata kogukäivet turgude lõikes, siis 56,9% käibest tuli Venemaalt, 27,6% Valgevenest, 5,8% Baltikumist, 5,3% Ukrainast ning 4,4% ülejäänud turgudelt. See näitab hästi, et ettevõte on leidnud oma nišši mitte Eesti ettevõtetele omaselt Läände-Euroopasse vaadates, vaid just endistele Nõukogude Liidu maadele keskendudes.
Omanikud
Tänase seisuga on ettevõtte aktsiad vabalt kaubeldavad Tallinna ja Varssavi börsil, kusjuures enamik tehinguid toimuvad siiski Tallinnas. 30.09.2011 seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group 1 977 aktsionäri, millest 22,78%+1% kuulub ettevõtte suurimale omanikule Toomas Toolile, 20,46% ta Monacost pärit äripartnerile Stephan David Balkinile ning 21,15% on Poola väärtpaberikeskuse nimel, Eesti väärtpaberikeskus ei kuva detailselt teiste riikide aktsionäre, kuid sellest hinnanguliselt 13,13 % on Alta Capitali ajast ühe Poola fondi käes, mis ei mängi siiski rolli ettevõtte juhtimises. Väiksemad kogused ettevõtte pea 40 miljonilisest aktsiapakist on erinevate fondide ja väikeinvestorite omanduses.

Ettevõtte huvipakkuvuse põhjused


Äritegevuse ümberkorraldamine ning suur kasumlikkus
Vaidlusekoht on, kas ettevõtte tänasele edule panid aluse Alta Capitali inimesed, kes soetasid Milavitsa ja Lauma harud ning loobusid pigem kahjumlikust PTA Grupist (Klementi osakond ) ja teostasid sealsete ettevõtete tegevuses ümberkorraldusi, mis andis märku muutustest juba 2009. aasta lõpul-2010. aasta alguses, kui Silvano põhiomanik vahetus, kuid uus omanik polnud eriliselt jõudnud firma tegevusse sekkuda või on selle taga siiski Toomas Tooli meeskond, kes on nüüd omakorda ümberkorraldusi teinud ja ettevõtte kasumlikkust kasvatanud. Igatahes võib öelda, et tänu Alta Capitali agressiivsele laienemisele omal ajal ning Tooli meeskonna tegevusele nüüd on Silvano FG suutnud ka majanduskriisi tingimustes väga oluliselt oma tegevust laiendada ning märkimisväärset kasumit teenida. Ja just nimelt see on põhjuseks, miks ettevõte mulle esimest korda silma jäi ja huvi hakkas pakkuma. Tasub välja tuua, et kui võrrelda 2011 aasta 9 kuu ja 2010 aasta 9 kuu vastavaid näitajaid, siis ettevõtte müügitulud on kasvanud 19,5% veidi üle 30 miljoni euroni ning puhaskasum lausa 92,4% 8,3 miljoni euroni. Kasv on toimunud jõuliselt juba teist aastat järjest, sest ka 2010. aasta oli ettevõtte jaoks väga meeldiv.
Erinevad ettevõtet ümbritsevad riskid
Üks põhjusest miks ettevõte nii huvipakkuv on seda ümbritsevad kaudsed ja otsesed riskid. Ma ei mõtle siin ettevõtte sisemist tegevust puudutavaid küsimusi, kuna ettevõte on erinevalt Alta Capitali ajast väga konservatiivse bilansiga, vaid eelkõige järgnevat:
Kuna põhiline Silvano FG tegevus on siiski seotud Milavitsa brändiga, mille tootmine toimub üksnes Valgevenes, siis ei saa kuidagi unustada Valgevene poliitilist olukorda ning riigi diktaatorit Aleksandr Lukašenkat, kelle otsused ei ole alati kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seda võimendab veel Valgevene kehv majanduslik olukord ning erinevad võetud välislaenud. Heaks näiteks on Valgevene rubla , mille kurss on aasta jooksul tänu kahele delaveerimisele euroga võrreldes kukkunud kolm korda (2011. Aasta alguses sai 1 euro eest ligi 4000 rubla, nüüd veidi alla 12 000). See on tegelikult küll vesi Silvano veskile, kuna delaveerimise põhiline eesmärk ongi eksportivate ettevõtete kulusi vähendada ning riigis uusi töökohti luua ja on olnud üks üüratu kasumi põhjustajatest, kuid see näitab hästi ka Valgevene ootamatuste suurt mõju ettevõtte tegevusele.
Teine kuid mitte vähemtähtis risk on seotud Venemaa ja sealse poliitilise eliidi ning lokkava korruptsiooniga. Kuna Eesti on Venemaa mitteametlike vaenlaste hulgas, siis on ühe Eesti ettevõtte tegutsemine sealsel turul isegi läbi Valgevene ettevõtte riskantne tegevus, mis võib kunagi negatiivset mõju avaldada. Omakorda küsimus on Valgevene ja Venemaa suhted, mis Nord Streamiga seoses võivad halvenema hakata. Seetõttu on väga positiivne, et Milavitsa on Venemaal valdavalt frantsiisikaupluste kaudu esindatud ning sealsete poodide majandamisega tegelevad kohalikud ärimehed.
Kolmas ning isegi kõige otsesem risk väikeaktsionäridele on seotud ettevõtte suuromanike kahtlase ja salapära tekitava taustaga. Nimelt Toomas Tool on Eestis pigem kardetud ärimees, kes on põhja lasknud nii kunagise Viimsi kalurikolhoosi, Polymeri tehase, kui ka hulgaliselt väikeettevõtteid. Lisaks on teda süüdistatud oma kinnisvara rentivate inimeste petmises ja ta kinnisvarafirma BREM oli aasta tagasi pankroti äärel. Lisaks veel Arco Vara turumanipulatsiooni kahtlustus ja kohtusaaga, mis minu kui investori jaoks on siiski pigem märk Eesti ametnike ebapädevusest ning prokurör saamatusest. Seniste tegevuste järgi on raske väita, et see oht on kõrge, kuid see on olemas ning iga ettevõtet omav väikeaktsionär peab sellega siiski arvestama.

Miks valisin just antud ettevõtte?


Isiklik side ettevõttega
Minu jaoks on ettevõte huvitav ka põhjusel, et mu vanaema töötas mitukümmend aastat AS Klementis ning seda ka ajal, kui omanikuks oli Alta Capitali (siis vastavalt PTA grupis ). Peale selle ostis ta sealt omale erastamisel ka neli aktsiat, mis aja jooksul kasvas nii umbes 530, kui vähenes hiljem aktsiakapitali vähenemise ja aktsiate kokkuliitmise tõttu 132. Kuna tema käest sain ma ka informatsiooni, et esialgsed investorid pole küll oma raha kaotanud, kuna summa on jäänud enam vähem samaks, kuid pole ka midagi võitnud, sest enne 2010. aastat dividende ei makstud. Inflatsiooni arvestades on üldiselt olnud siiski kahjuliku investeeringuga. Kuid see ei tähenda, e ta edaspidi uutele investoritele kahjulik on ning minu isiklikku sidet ettevõttega tähistab veel asjaolu, et alates 2010. aasta suvest olen ma üks 1977-st investorist ja olen proovinud end ettevõtte tegevusega maksimaalselt kursis hoida.
Aktsia atraktiivsus
Ettevõtte aktsia kaupleb viimasel ajal vahemikus 3-3.3€ (reedene sulgemishind 3.06€) ning 2011. aasta P/Eks ennustatakse 3,64. Võrdluseks ettevõtte aktsia õiglaseks väärtuseks loetakse 10-17 P/E-d. Tänane tulemus on saavutatud küll delaveerimise kaasabil, mis vähendasid kulusid ja tõstsid kasumit, kuid ettevõtte tulude osas ei oota pangad siiski mitte vähenemist, vaid pikaajalist ja stabiilset kasvu. Tõsi, tõusu osas oodatakse aeglustumist ning kulude kasvu, kuna delaveerimisest tekkinud madal kulubaas ei saa olla väga pikaajaline, kuid ka järgmise aasta oodatav P/E on 5.14, mis jääb tunduvalt keskmisele alla. Ettevõtte madala väärtuse põhjuseks on ka maailma majanduskriis ja negatiivsed ootused tuleviku suhtes, kuid see ei vähenda teadmist, et eelmise aasta eest maksis ettevõte suvel 10% dividende ning edaspidi on oodata ka nende kasvu. Seega laskumata edasi detailsesse aktsiahindade teemasse, siis minu jaoks on ettevõte oma tehtud muutuste tõttu äärmiselt atraktiivne ning kui midagi väga valesti ei lähe, saab sealt ka mõistlikku kasumit. Mitmed pangad (LHV ja Swedbank , kes on ka vastavalt Eestis enim ettevõtteid analüüsivad pangad) peavad ettevõtet Baltikumi üheks atraktiivseimaks.

Kasutatud allikad:


  • AS Klementi börsiteade, Olulise osaluse muutus, http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=details&instrument=EE3100001751&list=2&tab=news&news_id=161659 (29.01.98)
  • AS Eesti Ühispank, AS Klementi Aktsiate http://online.tse.ee/files/tallinn/bors/prospekt/klm/klm010600.pdf (01.06. 2000)
  • Äripäev, Soome PTA omandas Klementis 54,3% osaluse, http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1576/rt_ly_157602 (23.11.1999)
  • Eesti Päevaleht, Klementi Soome suuromanik läks pankrotti, http://www.epl.ee/news/majandus/klementi-soome-suuromanik-laks-pankrotti.d?id=50921526 (24.04.2002)
  • E24, Kohus kuulutas välja PTA Grupi pankroti, http://www.e24.ee/554588/kohus-kuulutas-valja-pta-grupi-pankroti/ (06.09.2011)
  • Äripäev, Tool sai veerandi Silvanost võla katteks, http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4554/uud_uudidx_455407 (07.01.2010)
  • Eesti Päevaleht, Pank taotleb raskustes Alta Capitali pankrotti, http://www.epl.ee/news/majandus/pank-taotleb-raskustes-alta-capitali-pankrotti.d?id=51175693 (17. 08.2009)
  • Börsiteade, Silvano FG 2011. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne, https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=477317&messageId=582975 (08.11.2011)
  • LHV Panga PRO analüüsid ja Balti Pro ettevõtete finantsnäitajad, https://fp.lhv.ee/pro/companies (27.11.2011 seisuga, leheküljel piiratud ligipääs)
  • Ettevõtte kodulehekülg, http://www.silvanofashion.com/ (27.11.2011 seisuga)
  • Vasakule Paremale
    Huvitav ettevõte Silvano FG #1 Huvitav ettevõte Silvano FG #2 Huvitav ettevõte Silvano FG #3 Huvitav ettevõte Silvano FG #4 Huvitav ettevõte Silvano FG #5 Huvitav ettevõte Silvano FG #6 Huvitav ettevõte Silvano FG #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cosmix2 Õppematerjali autor
    Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik %u201EOsta%u201C, mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971. aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs 2013
    21
    docx

    Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs 2013

    Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Tõnis Teinemaa Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs Kodutöö õppeaines finantsturud ja -institutsioonid Õppejõud: vanemteadur Tõnn Talpsepp Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Kronoloogilise kodutöö uurimisobjektiks valitud Silvano FG ajalugu on küllaltki pikk ulatudes Eestis tagasi juba Nõukogude Liidu aegadesse. Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal. Kuna ettevõtte pikemal ajalool pole erilist seost täna börsil toimuvaga, siis otsustasin uuritavaks ajavahemikuks valida kolm aastat, perioodi 24.03.2010 kuni 24.03.2013. Teatud varasem tutvustus ettevõte tegevusest on antud ka rubriigis oluline teada ning esimeses täpsemas selgituses kronoloogilise analüüsi all.

    Majandus
    Essee-Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks
    16
    docx

    Essee "Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks"

    tuttav Ukraina Oranzi revolutsiooniga otsustasin eelnevalt esitatud küsimustele just antud esseega veidi lähemale jõuda. Huvi teema vastu tõstab ka asjaolu, et kogu Venemaa ja SRÜ kursus sai ärinduse tudengina võetud eelkõige mitte kohustusest, vaid vabatahtlikust huvist Ida-Euroopa mõjukate riikide vastu. Konkreetselt Ukrainaga on seotud ka minu investeerimisportfelli kuuluvad Tallinna börsil kauplevad Olympic EG ja Silvano Fashion Group (endine Klementi), millega seotud riikide toimimismehhanismide mõistmist väikeaktsionärina väga oluliseks pean. Olympicu juht Armin Karu oli ka üks ärimeestest, kes Ansipiga ,,ühe daami" reisil kaasas käis. Kuid küsimus ei olegi niivõrd konkreetsetel aktsiatel ja investeerimise kaudu raha tegemisel, vaid meile küllaltki sarnase, kuid inimeste hulgalt ligi 35 korda suurema riigi mõistmises.

    Politoloogia
    Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused
    47
    ppt

    Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused

    Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto"

    Finantsvahendus
    Ainetöö aktsiad
    22
    pdf

    Ainetöö aktsiad

    täielikult välja makstud. Lisaks võib ettevõtte põhikiri sätestada, et eelisaktsiate omanikel on üldkoosolekul teatud küsimustes hääleõigus. (14 lk 15) Eelisaktsia on hübriid - midagi võlakirja ja aktsia vahepealset. Eelisaktsia eest makstakse dividende intresside asemel. Dividendi summa on määratletud. Kui dividende ei maksta, siis ettevõte pole lepingut rikkunud vaid dividendid jäädakse võlgu ning need on kumulatiivse intressiga. Ettevõte ei saa maksta enne lihtaktsia intresse kui eelisaktsia dividendivõlg (koos intressidega) on tasutud. Ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäridel eesõigus lihtaktsionäride ees võlanõude täitmisel. Kõigepealtsaavad võlakirja omanikud, siis eelisaktsiate omanikud. Lihtaktsiate omanikud jagavad allesjäänud varad. (9 lk 610-611) Ettevõtte seisukohast on eelisaktsiatega võõrkapitali kaasamine parem variant kui võlakirjadega.

    Majandus
    Finantsjuhtimine
    31
    pdf

    Finantsjuhtimine

    Mereste käsitleb riskikapitali kahetähenduslikuna. Riskikapital (risk capital, das Risikokapital) esimeses tähenduses on aktsiakapitali paralleelnimetus (Mereste 2003). Riskikapital (venture capital) teises tähenduses on märkimisväärset, tavalisest suuremat riski sisaldavatesse tehingutesse investeeritud kapital, nt niisugustesse uutesse ettevõtetesse, mille edusansid ei ole suured (Mereste 2003). Välist omakapitali saab ettevõte kasutada, kui aktsionäride üldkoosolek otsustab ettevõtte aktsiakapitali suurendada. Saanud nõusoleku, emiteeritakse aktsiad. Eestis peab arvestama ka veel sellega, et äriseadustiku kohaselt on senistel aktsionäridel uute aktsiate emiteerimisel ostueesõigus (subscription right). See annab võimaluse emiteerida uusi aktsiaid võrdeliselt omaosalusega. Ostuõigust saab ka müüa. See võimaldab

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
    Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome
    6
    docx

    Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome

    Majandussüsteemide võrdlus ­ Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament ­ Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeeri

    Majandus
    Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil
    17
    docx

    Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil

    sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teineteisest erineda. Näiteks on aktsionärid huvitatud eelkõige aktsiate tulususe näitajatest, tarnijad aga hoopis likviidsusnäitajatest jne. Ettevõtte tasandil fundamentaalanalüüsi tehes keskendutakse küll põhiliselt uuritava ettevõtte aruandluse analüüsimisele, kuid piisaval määral tuleks jälgida siiski ka taustsüsteemi kus antud ettevõte tegutseb. See tähendab, et pole ilmtingimata vaja teostada põhjalikku fundamentaalanalüüsi globaal-, riigi-, või majandusharu tasemel, samas edukas ettevõttetasandi fundamentaalanalüüs eeldab nimetatud asjadega kursis olemist, kusjuures tähtsaimaks sellest loetelust võiks pidada vastava majandusharu uurimist. Fundamentaalanalüüsi teostades tuleks esmalt kindlaks määrata analüüsi eesmärgid, see tähendab panna paika küsimused millele soovitakse vastust saada

    Finantsjuhtimine
    EESTI TEENINDUSE HINNANG
    14
    docx

    EESTI TEENINDUSE HINNANG

    Äripäeva artiklist selgust küsitleti palju erinevate pankade kliente. Samas on ka arusaadav inimeste negatiivsest kriitikast, sest pangad on klientidele vajalikud ja igapäevaeluks möödapääsmatud ettevõtted, seega on ka sealne teenindus äärmiselt oluline. 9 2. HINNANG TEENINDUSELE 2.1. Teeninduse plussid ja miinused Eesti teenidnusel on nii tugevaid kui ka nõrkasid külgi. Tugevusteks saab lugeda kõik selle, mis eelkõige ettevõte on teinud, et teenindaja saaks pakkuda head teenindust, kui ka teenindaja enda käitumine. Nõrkusteks on aga üldjuhul vead, mida tehakse teenindusprotsessi käigus. Järgnevalt toob autor välja eesti teeninduskultuuri tugevused ja nõrkused. Tugevusteks oleks eelkõige kõik see, mis on silmaga nähtav ja käega katsutav ­ kaasaegsed, kenad ja puhtad teenindusettevõtted ning maitsekalt riietatud teenindajad, samuti üha rikkalikum kaupade ja teenuste valik

    Restoraniteenindus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun