Geograafia kokkuvõtte 10. klass (2)

Riikide arengutaseme näitajad.
SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul.
GDP- gross domestic product
HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi , haridus , puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada.
Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti.
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid

• EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit.
  
• WTO- world tradeing organisation . Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi .
  
• UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon , rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine.
  
• NAFTA - north -america free trade agreement. Kaotatud on kõik kaubandus tõkked
  
• ASSEAN- assotsation of south east asian nations. Kagu- aasia maade assotsiatsioon.
  
• G8- eesmärk panna paika maailma poliitilised põhisuunad.
  
• MERCOSUR - lõuna ühisturg, üritab vähendada sõltuvust USA-st. Brasiilia, argentiina. Baraguai. Urugai
  
• NATO - eesti 2003.st..sõjaline organisatsioon, põhja- atlandilepingu org.
  
• OPEC - organisation of petrol exporting countries. Naftat eksportivate riikide ühing.
  
• WB- world bank - maailma pank , laenu liikmetele .
  
• IMF- international moneto fond. Valuutafond, püüab ära hoida liiga järske kursside muutusi ja aidata liikmesriikidel finantskriise lahendada.
  

Maailma suurimad riigid pindalalt

Venemaa

Kanada

USA

Hiina

Brasiilia

Austraalia
Maailma suurima rahvaarvuga riigid

Hiina

India

USA

Indoneesia

Brasiilia

Bangladesh

Pakistan

Venemaa
Maailma suurimad regioonid

Kristlus

• Katoliiklus
  
• Protestantus
  
• Õigeusk
  
• Lahkusulised
  

Islam

• Sunniidid
  
• Süüdid
  

Hinduism

Budism

Kofnutsiaanlus

Shinto

Taoism
Maailma suurimad keeled

Mandariini e. Hiina keel

Indi e. India keel

Hispaania

Inglise
Linnastumine , selle probleemid

etapp- Demograafiline plahvatus (19.sajand)
eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d miljonilinnad London, Pariis, New York . I-d linnastud Suurbritannias

etapp- 20. sajandi esimene pool
linnade arvu kasv aeglustub. Linnade võrk välja kujunenud, uusi tekkis vähe. Kasvada olemasolevad linnad kõrge iibe ja ümberasumise tõttu. Linnastumise aste ca. 30%. Euroopas ja Põhja- Ameerikas domineeriv linlik eluviis.
Rikastes riikides toimub eeslinnastumine ehk valgelinnastumine
Arengumaades toimub ülelinnastumine- nähtus kus linna tuleb rohkem rahvast kui linn suudab vastu võtta, see tõttu tekivad agulid ja favelad-

etapp- peale II maailmasõda
linna elanike kiire kasv jätkub vaid arengumaades, linnastumise aste ca. 50%. Enamasti toimub megalopoliste( tokyo , N.Y, Seaul, Mexico city, Moskva , London) ja suurte linnastute areng.
Probleemid:

• Ökoloogilised probleemid- vee-, pinna-, õhusaastatus, müra
  
• Ajabilansi ebaotstarbekus- mida suurem linn, seda kauem võtab aega liiklemine
  
• Vaesuskoormused linnas e. Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus.
  

Demograafiline üleminek, selle etapid
Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga.

etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
toimus väga kaua. Kõrge sündivus ja surevus, loomulik iive madal. Eakate osakaal väike, mis tõttu keskmine eluiga madal. Etapile omane ka näljahäda, epiteemiad, ikalduste sage esinemine

etapp- Demograafiline plahvatus
tööstusrevolutsioon, linnastumise käigus paranevad elutingimused , suremuse järsk langus, kuid sündivus endiselt kõrge. See toob kaasa rahvastiku hüppelise juurdekasvu . Majanduslik surve viib lastearvu vähenemiseni.

etapp- Rahvastiku vananemine
algab sündivuse langus, suundumus vähelapselistele peredele . Kõrge eluea tõttu, eakate osakaal suur- suureneb suremus .

etapp- Tänapäevane põlvkondade vaheldumine
Madal sündivus ja surevus. Loomulik iive negatiivne. Rahvaarv kahaneb - demograafiline kriis.
Arengumaade liigitamise võimalused
Kolmas maailm jaguneb:

• Uus industriaal maad nt: Brasiilia, Hiina Mehhiko
  
• Nn. Tavalised arengumaad nt: Maroko, Tuneesia , Egiptus
  
• Nafta riigid- nad on rikkad aga majandus on väga ühekülgne( monomajandus). Nt: Iraak , Saudi - Araabia , Kuiveit, Araabia Ühend Emiraadid
  
• Istandus riigid- Iseloomulik väike pindala ja rahvaarv, väga monokultuursed. Tänapäeval on turism kiiresti tõusnud. Nt: Grenada , Barbada
  
• Vähima arenenud riigid- SKT alla 500 dollarit / inimese kohta aastas. Paiknevad Mustas- Aafrikas ja Aasias. Elatuvad suuresti humanitaar abist. Nt: Etioopia , Somaalia, Sudaan , Bangladesh, Afganistan .
  

Rahvastiku püramiid. Kaks rahvastiku taastootmise tüüpi.
Rahvastiku püramiid – näitab riigirahvastiku soolis - vanuselist koosseisu 5 aastaste -vanusegruppide kaupa(joonis!)
2 rahvastiku taastootmis tüüpi

tüüp- suhteliselt väike sündivus ja suremus (kõrge eluiga), suureneb eakate osakaal ja nooremate osatähsus väheneb e. Rahvastik vananeb. (kõik I maailma riigid v.a. USA)

tüüp- kõrge sündivus ja suremuse vähenemine. Keskmine eluiga suhteliselt madal (arengumaad)
Migratsioon suunad.
Suunad: 1. Põhja- Ameerikasse {-- Kariibi mere regioon, Ladina- Ameerika, Kagu- Aasia
2. Lääne- Euroopasse

• Prantsusmaale {-- Põhja- ja Lääne-Aafrika
  
• Suurbritanniasse {-- India, Pakistan, Kariibi mere regioon
  
• Saksamaale {-- Türgi, Lõuna- Itaalia, Jugoslaavia
  

3. Lähis- Ida naftariikidesse {--India, Pakistan, Indoneesia
Globaalprobleemid

• Sotsiaalsfääris- vaesus . ca. 25% maa elanikkonnast elab täielikus vaesuses(kuu sissetulek alla 15 dollari). Lõhe vaeste ja rikaste riikide vahel aina kasvab.
  
• Keskkonnas:
  
  • kasvuhoone efekt e. Globaalne soojenemine, mis on suuresti looduslik nähtus.
    
  • Kõrbestumine- kõrb on maailma kiiremini laienev loodusvöönd.
    
  • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine(vihmametsade hävitamine)
    
  • Traditsiooniliste maavarade otsa lõppemine. Vajadus alternatiiv energia järele.
    

Energia varade liigitused.
I liigitus

Esmased e. Primaarsed energiavarad- ammendamatud ):

Gravitatsiooni energia

Päikese energia

Maa pöörlemise energia

Geotermaal energia (maa sise soojus )

Tõusu ja mõõna( looded ) energia

Sekundaarsed ehk taastuvad energiavarud

Tuule energia

Vee energia

Biomassi energia

Tertsiaarsed ehk taastumatud energiavarud:

Maa geoloogilise minevikuga biomass e. Fossiilsed kütused ja uraani maak .
II liigitus

Traditsioonilised energiavarad

Fosiilised kütused ja tuuma energia

Alternatiiv energiavarad (roheline)

Tuule, vee, biomassi, päikese ja geotermaal energia- ei saasta olulisel määral keskkonda
Fossiilsed kütused energeetilise väärtuse järjekorras (alustades suurema energeetilise väärtusega kütustest)

Maagaas ja nafta

Kivisüsi

Pruunsüsi

Põlevkivi

Turvas
(Esimesed kaks maailmaturul kaubeldavad, teised lokaalsed .)
Kütuste kasutamise plussid ja miinused
Maagaas
Plussid:

• Lihtne transportida mööda torujuhtmeid
  
• Põlemisel eraldub kõige vähem saasteaineid
  
• Varusid rohkem kui naftal
  
• Tänapäeval odavaim kütus
  

Miinused:

• Ei sobi hästi mootorikütuseks ja keemiatööstuse tooraineks
  
• Gaasi transport üle merede suure rõhu ja madala temperatuuri tõttu on ohtlik ja kallis.
  

Tahked kütused
(turvas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi)
Plussid:

• Suhteliselt suured varud
  
• Suhteliselt kõrge energeetiline väärtus
  

Miinused:

• Kõige rohkem atmosfääri saastab fossiilne kütus
  
• Transport on kallis
  

Hüdroenergia
Plussid:

• Kõige odavam energiallikas
  
• Saab müüa teiste kaupade koosseisus (keemiatööstus, alumiiniumi tööstus)
  

Miinused:

• Tootmiseks läheb vaja suure languse või vooluhulgaga jõgede olemasolu
  
• Tarbija peaks olema lähemal kui 9000 km (?)
  
• Vooluhulk peaks olema aastaringselt ühtlane, vastasel juhul läheb vaja suure maksumusega veehoidlaid.
  

Tuumaenergia
Plussid:

• Praktiliselt ei saasta keskkonda
  
• Uraanimaagi kõrge energeetiline väärtus
  

Miinused:

• Radioaktiivsete jäätmete ladustamine
  
• Julgeoleku risk
  
• Jaama ehitamine kallis ja aega nõudev
  

Nafta
Plussid:

• ??????????
  

Miinused:

• ?????????
  

Kõrgtehnoloogiline tootmine
Sai alguse peale II maailmasõda, seotud sõjandusega, seega toetab riik. Sinna kuuluvad: Farmacia, sõjatehnika, kosmosetehnika, tuumatehnika, mikroelektroonika,
KTT tuumikud on teadus- ja tehnoloogia pargid, mis paiknevad suurlinnadest väljas, ülikoolide läheduses.
Autotööstus
Suurimad tootjad:

USA

Jaapan

Saksamaa

Prantsusmaa

Korea
Tootmisvormid :

Fordism: Henry Ford muutis auto kättesaadavaks tarbekaubaks. Kasutati I konveier meetodit e. Suurettevõtetel põhinevat masstoodangut.
Iseloomulik:

• Detailid ja toodang ühes ettevõttes
  
• Hiljem detailide kokkuost , liin seisakute vältimiseks osteti detaile n. ö. igaksjuhuks, tekkis vajadus hiigelladude järgi.
  

Toyotism : tekkis 70- date energiakriisi ajal, kus väikesed, odavad, säästlikud, jaapani autod vallutasid turgu.
Edu põhjused:

• Väikesed palgakulud
  
• Toote hind madal
  
• Uus tootmiskorraldus vorm:
  
  • Väga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, kes võis osaleda kogu tootmisprotsessis
    
  • Hierarhia astmeid vähem
    
  • Kvaliteedi juhtimise süsteem
    
  • Lao seise hoitakse minimaalsena.
    

Transpordiliigid, plussid ja miinused

Meretransport

• Odavaim ja suurimate kaubaveo koguste vedaimseks
  

• Sadamate rajamine kallis, kallid ( kestvad ) laevad, aja kulu
  

Siseveetransport

• Praegu suhtelises taandarengus, kanalite rajamine kallis ja aeglane.
  

Raudtee transport

• Suhteliselt kiire, üpris suured kauba kogused
  

- Raudteede rajamine ja veerem kallis

Auto transport

• „from door to door“ (uksest ukseni transport)
  

Õhu transport

Toru transport
Tänapäevased põllumajanduslikud tootmisvormid

Ekstensiivsed teraviljatalud- kasvatatakse nisu, iseloomulik palju ja odav maa. Levinud kuivakliimaga hõredasti asustatud aladel Põhja- Ameerikas ja Kaug- Lõunas.

Rantšod- Suur loomakasvatus majand , kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid . Levinud USA kõrbelises lääneosas, Kaug- Lõunas ja Ladina- Ameerikas. Iseloomulik mitme tuhande pealine kari , loomad aastaringselt väljas, mis tõttu sööda tagavara pole vaja.

Istandused- suur taimekasvatus majand. Levinud USA-s, Vahemere maades ja teistes rikastes riikides. Uusistandused, kus toimub lisaks tootmisele ka töötlemine.

Loomavabrikud - Levinud rikastes riikides(USA, Jaapan), asuvad suurlinnade läheduses(tarbija). Tootmine hiigellautades. Sööt ostetakse sisse

Mahepõllundus e. Ökoloogiline põllumajandus- kasutatakse looduslike väetisi ja taimekaitse vahendeid.
Regioonid põllumajanduses

• Euroopa- suurima haritava maaala pindalaga. Loodusolud suhteliselt head, st. Suhtelise viljakad mullad , soodne niiskus režiim. Aga liiga jahe paljude kultuuride jaoks. Majandamine kõrgtootlik, kuid toodete oma hind kõrge , seega kauplemine regiooni siseselt. Euroopa toidab end ise ära, sisseostetakse: sama kaupa mis odavam, ja kaupu mida ei saa kasvatada.
  
• Põhja Ameerika- Haritava maa hulk 1 inimese kohta suurim. Loodusolud soodsamad kui Euroopas. Maailma suurimaid põllumajanduse eksportijaid.
  
• Vahemere maad- Istanduse piirkond, viinamarjad, tsitruselised , vein, oliivid .
  
• Kariibimere regioon- peamine suhkru tootja maailmas
  
• Kaug Lõuna regioon- soe kuiv kliima. Rantšod ja ekstensiivsed teravilja talud . Tootmine odav, kogused suured. Peamisi villa, nisu ja liha eksportijad.
  
• Must Aafrika- haritavat maad vähe, kvaliteet vilets, rahvaarv suur ja kiiresti kasvav. Eksporditakse kakaod , kohvi, teed ja maapähkleid.
  
• Lõuna ja Kagu Aasia- haritava maaala suur, samas ja rahvaarv suur. 2-3 saaki aastas!! Tootmine siseturu tarbeks, ekspordiks läheb istanduste saadused , nt: vürtsid, tee, kookos .
  
• Ida Aasia- (Hiina, Jaapan, Korea) haritava maa hulk 1 inimese kohta väikseim. Hiina mahuliselt väga suur tootja, kuid siseturu tarbeks. Ekspordiks: tee, riis , sealiha.