Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste
Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu
valimised ja Rahandussüsteemi loomine EL, ajalugu 1986 Ühtse Euroopa Akt (jõustus 1987) "Valge raamat" 1992 Maastrichti lepe (loodi Euroopa Liit) Esimene tugisammas - Rooma lepingu parandused ja täiendused: · majandus- ja rahaliidu moodustamine ning ühtse Euroopa raha käibelevõtmine; · ühtse sotsiaalpoliitika kasutuselevõtmine, mis annab Euroopa kodanikele uued õigused; · ühtne haridus- ja tervishoiupoliitika; · Ühenduse keskkonnapoliitika, tehnoloogia, Euroopa transpordi- ja sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide suurendamine, et neid järele aidata. See hõlmab uut Ühtekuuluvusfondi Kreekale, Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale, eriti keskkonnakaitse ja transpordi nn infrastruktuuri investeeringuid. EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political Union) ülesandeks on koordineerida välis- ja kaitsepoliitikat,
1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. [RMK] Igaüheõiguse komponendid:
seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla
3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1
uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes teede ääres elupaikades. 13.10.2014 9 13.10.2014 10 Märksõnad Eesti Õigusaktid keskkonnapoliitika jaoks Säästva arengu seadus (SAS) http://www.eko.org.ee/?page_id=182 RT I 1995, 31, 384, jõustumine 01.04.1995 ENERGEETIKA (põlevkivi) https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461 TRANSPORT (sõiduautod) Keskkonnaseire seadus (KSS)
toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info. Probleem kelle silmis? Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor. Lahenduste leidmine - Teadlaste mõju, Põhjuslike seoste kinnitamise keerukus. Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud kas tahetakse ellu viia?
Kõik kommentaarid