Poliitika kujundamine eksam (0)

EKSAM  1. Eesti politsei hakkas 2018. sügisel kiiruseületamisega vahele  jäänud juhtidele infokaarte, mis kutsuvad elundidoonoriks 
registreerima. Millise poliitikainstrumendiga on tegemist? A. Regulatiivne B. Vabatahtlik C. Vaikimisi valik D. Müksamine INSTRUMENDID:   OTSENE SEKKUMINE –   Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi 
tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu)  Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori 
organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused  Vastutus alati riigil REGULATIIVSED –   Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD –   Maksud, aktsiisid  • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest  • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, 
maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia 
subsideerimine  • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid  • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, 
haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED –   Haridus, teave ja veenmine


 Teavitamine uutest regulatsioonidest  Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine)  Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave)  Info toodetel (ökomärgid, tootjamaa, koostis)  Vaikimisi valikud (default options) ja müksamine/nügimine (nudging) ENESEREGULATSIOON –   Vabatahtlikud kokkulepped: riik ja ettevõtted või ettevõtted 
omavahel   Käitumis- ja eetikakoodeksid: nt advokatuuri eetikakoodeks, 
panganduses hea tava (RAHVUSVAHELINE SEKKUMINE) – PIGEM VIITAB POLIITIKA KUJUNDAMISE 
TASANDILE KUI KONKREETSELE INSTRUMENDILE Milliseid instrumente kasutatakse järgnevate probleemide lahendamiseks?  • Narkootikumide tarbimine -regulatiivne • Keskkonnasaaste - majanduslik • Halvad tervisekäitumise harjumused - informatiivsed • Vaesus – otsene, majanduslik • Ettevõtluse edendamine 2. Milline väide on vale? a. RIIGI eelarvestrateegia seob omavahel riigi vajadused  prioriteedid ning rahalised võimalused Õ b. Riigi eelarvestrateegia kehtestab eemärgid  majanduskasvu kohta c. Riigi eelarvestrateegia kehtestatakse järgnevalt  eelarveaastaks ning veel ... aastaks d. Riigi eelarvestrateegia määrab ministeeriumide  valitsemisalade kulutused järgmisekd neljaks aastaks  Õ 3. Milline on riigi roll negatiivsete välismõjude kui turutõrke  puhul? A. Keeldude ja sanktsioonide kehtestamine


4. Valitsus otsustas kommisöömise vähendamiseks kehtestada  maksu magustoodetele, mis hakkas kehtima 2015. aastal. 
Milliseid andmeid on vaja selle poliitika mõjususe hindamiseks
2019.aastal? A. Ostetud kommide hulk aastal 15-19 B. Variant a + ostetud kommide maksumsut a 15-19 C. Variant a + riigikassasse laekunud magusamaksu  summa a 15-19 D. Variant a + uurimus toitumisharjumuste  muutusest a 15-19 5. „Poliitikaporbleemi tõstatavad ametlikud osapooled, kes  seejärel üritavad leida toetust mitteametlike osapoolte ning 
avalikkuse seas“ – millise poliitikaprobleemi päevakorda 
jõudmise viisiga on tegemist? A. Väline initsiatiiv B. Sisemine initsiatiiv C. Mobilisatsioon D. Konvergents 6. Grupiteooria puuduesk on  A. Gruppide tähtsuse alahindamine B. Avalike teenistuajate, institusioonide ja lihtsate ideede  rolli ülehindamine halduspoliitika kujundamisel C. Uskumus, et iga grupi mõju ja võimu kontrollivad teised  grupid D. Paljude inimeste alaesindatus gruppides või üldse esindamatus 7. Diskretsiooniõigus viitab Ametnike õigusele otsustada seaduses ettenähtud piirides vastavalt 
konkreetse juhtumi eripärale. 8. Intitusionalism Insitutsuioon suunab indiviidide käitumist kogukonnas ning seeläbi 
ka halduspoliitika kujunemist.


9. Lowi tüpoloogia kohaselt on samasooliste paaride kooselu  registreerimise võimaldamie näide A. Jaotavast poliitikast B. Ümberjaotavast poliitikast C. Regulatiivsest poliitikast D. Institutsionaalsest poliitikast Lowi: Jaotavad • Ümberjaotavad • Regulatiivsed • Institutsionaalsed 
(constituent) • Kriitika  • Christopher Hood (1986): valitsemisinstrumentide järgi (NATO): • Informatsioon
(Nodality) • Võim (Authority) • Raha (Treasure) • Korraldus (Organisation) 10. Liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks  on valida kahe alternatiivi vahel. 11. Riukkalikke/ nurjatuid probleeme isl: Osapoolte ühtne arusaam probleemide põhjustest ja  mõjudest 12. Tänavataseme bürokraadiks on: A. Keskkonnainspektor B. Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik C. Algklasside nõunik D. Maksu- ja tolliameti maksuosakonna juhataja 13. Milline institutsioon võtab vastu poliitikaeesmärke  määratlevaid arengukavasid ja strateegiaid? A. Riigikogu B. VV C. Minister D. Kõik eelnevad 14. Eesti ministeeriume kirjeldatud kui silotorne või  iseseisvaid vürstiriike. Millisele probleemile see kirjeldus 
viitab?


A. Koordineerimise ja koostöö puudulikkusele B. kOVi nõrgale haldussuutlikkusele C. huvigruppide kaasamise nõrkusele D. maaelupoliitika ja välispoliitika vähesele inegratsioonile 15. Milline väidetest tõene: 16. Riigieelarve tsükkel koosneb:  A. Riigieelarve rakendamisest B. Riigieelarve ettevalmistamisest ning rakendamisest C. Riigieelarvestrateegia ettevalmistusest, riigieelarve  ettevalmistamistst ja rakendamisest D. Riigieelarvestraeegia ettevalmistamisest, riigieelarve  ettevalmistamiest, rakendamisest ning aruandlus 17. Ex ante poliitika analüüs viitab: A. Politika eesmärkide sidumisele koalitsioonileppe ja  valitsuse tegevuskavaga B. Poliitika mõjude ja kulude prognoosimisele enne  poliitikate vastuvõtmist. C. Poliitika elluviimise protsessi hindamisele D. Kvantitatiivsete andemete kasutamisele seaduseelnõu  kooskõlastusprotsessis 18. Milline järgnevatest väidetest on tõene? A. Rakenduslünga peamiseks eesmärgiks on poliitikate  elluviimise edukuse tagamine B. Rakenduslünga saavutamiseks on vajalik huvigruppide  õigeaegne ning sisuline kaasamne C. Rakenduslünk viitab vastuvõetud poliitikate  elluviimise edasilükkumisele D. Rakenduslünk viitab tänavataseme bürokraatia õigusele  riigikogu poolt vastu võetud seaduseid tagasi lükata 19. Elluviivaks osapooleks üldhariduspolitiika puhul on A. Riigikogu hariduskomisjon B. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakond C. Üldhariduskoolid


D. Õpetajate liit 20. Otsuste kujundamisel hg ja avalikkuse informeerimine ja nendega konsulteerimine on A. Teemavõrgustik B. Kaasamine C. Järelevalve D. Koosloome  Kaasamine  Võrgustikuteooria, ükski osapool ei pruugi omada juhtimspositsiooni,
võimu.   Koosloome- kodanikele antakse juhtimisvõime   Võrgustikud:  Näidata ära kuidas erinevad osapoole koostööd teevad 1. Kui valitsus võtab vast otsuse, et konkreetse ühiskondliku  probleemi puhul ei pea riik sekkuma, siis on tegemist a. Positiivse halduspoliitikaga b. Laissez-faire poliitikaga c. Rakenduslüngaga d. Turu ja kodanikuühiskonna ebarealistliku usaldamisega