õppeaeine ja õpilane on omavahel seotud viisil, mille järgi õpetaja õpetab ainet õpilasele. Teisiti öeldes, õpetaja õpetab ja õpilane õpib või siis õpilane õpib seda, mida õpetaja õpetab. Siin on kesksed sellised küsimused, nagu ,,mida teeb õpetaja?", ,,mida tähendab õpetamine?", ,,mida teeb õpilane?", ,,missugune on nüüd õppimine?", ,,mida teeb õpilane, kui ta õpib?", ,,kuidas kujuneb õpilasest õppija?" (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk). Õppimine kui kasvatusteaduse probleem: Kõik saab alguse sõnapaarist ,,kasvatus on..". Sõnapaaridele järgneb nii argiteadvuslikus kui ka teaduslikus käsituses selle avamine, mis on kasvatus. Kasvatus on väga abstraktne mõiste, millel puudub tegelikkuses vahetu, konkreetne ja teisest eristatav esindatus tegevuse näol. Ainukene tegevus, mis kasvatusega kõige kindlamalt seostub, on karistamine, mistõttu on ka mõistetav tema tõrjumine. Kui aga
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid
Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse.
kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus. Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli. Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada
...........................................................................25 Teadmiste tähtsus ja roll............................................................................................................26 Kasvatusteaduse olemus................................................................................................................27 Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus.....................................................................................27 Teaduse mõiste ja kasvatusteaduse ülesanded...............................................................................28 Teaduse mõiste...........................................................................................................................28 Mõistete määratlemine...............................................................................................................29 Teaduslik traditsioon......................................................................................................
Eestkostetava muu oluline vara: Auto, Honda Civic (2009). Suvila, aadressil Lagedi, Jõe tee 15. Korter, aadressil Nõmme tee 48. Eestkostetava vara arvelt saadavad sissetulekud (sh üüri- või renditulu, Renditulu 140 euro. intressid hoiuselt jne): Hooldamise leping. Tervisetõend. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduse Instituudi tunnistus. Lugupidamisega, esindaja [...]
Vaevalt võib kooli ja õpetuse uurimine kujuneda edukaks, kui sellele läheneda nagu muust ühiskonnast lahus olevale saarekesele. Pigem võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimest uurivaid teadusi ühendav sild. Nähtuste ajalooline areng. Kasvatuse ja koolituse sisu ja vormid kujutavad endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi. Kasvatust võib mõista kui traditsioonide kujunemist, kultuuri vahendamist ühelt sugupõlvelt teisele. Uurides kasvatusteaduse kultuuritausta võib leida ühise aluse tänapäeval ilmnevatele spetsiifilistele probleemidele, märgata erinevate probleemide ühisjoon. Tähtsaim vaatenurk. Kasvatusteadus vaatleb arengut ja õppimist kasvatuse ja õpetuse aspektist, see on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus Humanitaar- või sotsiaalteadus. Tänapäeva kasvatusteadlane võib olla filosoofilise,
Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv
ÕPPIMINE 1. Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sh isegi ühe teadusharu piires. 2. Selgitage, kuidas omandataks teadmis ja oskusi. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Õppimise tõhusust suurendab efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes
Sel tasandil on uurimus suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasandil on seisukoht, et koolitus on sotsiaalne institutsioon, mille aluseks on selle ühiskondlikud ülesanded, sel tasandil on uurimused suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Näide: Uuritakse ühe kooliklassi haridustaset ja seda, kuidas erinevad õpilased klassis sama informatsiooni omandavad. Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab. Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku
ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad. Mingil juhul polnud Liimetsalik üht head karjamaad leides see tarastada ning siis igaveseks ühele kitsalt piiritletud mõttelapile valvesse jääda. Heino Liimets mõistab kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist.
Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde. Tal jäi Moskva ülikooli professori J.Heymi vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine pooleli. Peterson suri 4. augustil 1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule.
Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Kuigi Kristjan Jaak Peterson õppis ning teadis paljusid keeli, pidas ta siiski kõige tähtsamaks oma emakeelt. (5) Peale õpingute katkestamist läks ta jalgsi Tartust Riiga vanematekoju tagasi ning hakkas seal tunde andma. Ta lootis poolelijäänud õpinguid välismaal jätkata, kuid see polnud tema nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik
Biheiviorism Aigar Orav 11c Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele.
4.1. Õppimise olemus Kasutatud kirjandus lk 6 Lisad lk 7 Lisa 1. Gage'i ja Berlineri õppeprotsessi mudel 2 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse. 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia on siinses tähenduses üldise kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Levinud on ka teine pedagoogilise psühholoogia tõlgendus, kus selle nimetuse all käsitletakse vaid arengupsühholoogiat ja õppimisteooriaid, jättes kasvatamise ning õpetamise probleemid vastavalt kasvatusteooria ja didaktika kanda. Viimane lähenemine on iseloomulik enamasti Euroopa, eriti Preisi tavadele, esimene Ameerika traditsioonile. 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne?
Tema juures töötas Pomoloogia Komisjon (1932). Andis välja kuukirju "Aed" (1931-1940) ja "Mesinik" (1937-1940). Tal oli laboratoorium mee analüüsimiseks. 1938. aastal oli keskseltsi liikmeteks 33 aiandus-mesindusseltsi. Eesti Maanaiste Keskselts alustas tegevust 1928. aastal ja selle eesmärgiks oli parandada maanaiste kutseharidust, uurida ja edendada maanaiste majanduslikku ning kultuurilist olukorda, korraldada igal aastal oma tööjõududega kodumajandus- ja aianduskursusi, kasvatusteaduse alal loenguid, kodukorralduse võistlusi jne. Liikmeteks oli (1938) 402 seltsi üle 33 000 üksikliikmega. Taimekasvatusseltsid Eesti Sordiparanduse Selts asutati 1919. aastal Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Seltsina ja 1922. aastast hakkas kandma ülaltoodud nime. Seltsi eesmärgiks oli tõsta taimekasvatuse saagikust, teha sordivalikut ja -aretust ning edendada seemnekasvatust. Põllutööministeeriumi kaasabil pidas selts ülal Jõgeva Sordikasvandust
Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B
Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad...
Tema valikut mõjutas arvatavasti ka kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Nende seas on näiteks K. G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H. Rosenplänter. Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 4 Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekust on Kristjan Jaak rääkinud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mille kirjutas 1819. aasta juunis. Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Laul Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni
dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). Humanistlik õpiteooria Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane,
Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja
wikipedia.org/wiki/Dualism ) ² Biheiviorism - biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20. sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. ³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid.
isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristid, oma teooriate loomisel, ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele
Kristi Metshein Enesehinnang Õppisime väga palju inimese kehalise arengu kohta, mida võib ka nimetada kasvatuse õpetuseks. Inimene on nii kehaline, emotsiaalne, sotsiaalne kui ka MINA-olend, kes on endast teadlik ning suudab juhtida oma elu. Inimese tähtsus on siin ilmas hoida oma olemust. Et me suudaksime mõista ja koos olla teistega, vastutada enda eest. Õppisime ka erinevaid kasvatusteaduse valdkondi. Saime väga palju teada samuti lapsepõlvest ja õppimisest. Arusaamad õppimisest, vahel tuleb mõnest loobuda, teha erinevaid valikuid, uurida. Õppida saab ka eksimuste kaudu. Praegusel ajal koolis tegeletakse rohkem probleemide lahendamisega kui õpetamisega. Just siis kui loengud hakkasid minema huvitavamaks ja saime ka arutleda vabalt teemade üle sai see kursus kahjuks otsa. Loodan, et mingis aines saame kuskilt sealtmaalt jätkata. Oli väga
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja
1 SISSEJUHATUS Enda kasvatusteadliku mõtteloo miniuurimustöö peategelaseks valisin Enn Koemetsa. Põhjus selleks on lihtne, tema mõtted meeldivad mulle ja tema kirjapandut on huvitav ja põnev lugeda . Töö esitan teoreetilise miniuurimusena ja annan endast parima, et kõik vajalik ja oluline Ennu elust ja loomingust saaks kirja pandud. Samuti võrdlen Ennu loodut tänapäeva mudelitega ja enda arusaamaga. Enn Koemets oli eesti kasvatusteadlane. Ta on andnud suure panuse eesti kasvatusteaduse arengusse. Palju raamatuid ja erinevaid artikleid on ilmunud tema sulest ja paljud õpilased erinevates koolides on saanud koolitarkusi just temalt. 3 2 ÜLEVAADE ENN KOEMETSA ELUST Võrumaal Vana Antsla vallas sündis 23. augustil 1911. a Enn (Eduard) Koemets. Ta sündis pere viienda ja noorima lapsena. (Mälestusi, 1991, lk5) Ka tema lapsepõlv möödus Võrumaal, kus ta vanemad pidasid talu, kus olid ka hobused ja lehmad
paljuneda. Psühholoogia koolkonda, mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada. 1.1Biheiviorism Biheiviorism on 20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, etoloogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Termini biheiviorism loomise au kuulub ameerika psühholoogile John B. Watsonile. Artiklis Psychology, as behaviorist views it kirjutab ta järgmist: "Biheiviorist näeb psühholoogiat loodusteaduse puhtalt eksperimentaalse haruna. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena:
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
Valdkondade seostamine aitab lastel arendada akadeemilisi ja eluks vajalikke oskusi, austust enda ja teiste vastu ning väljendusoskust. (Nugin, 2013) Sellise tööviisiga antaksegi ühtlane, asjaline alus kogu õppetööle, mille tõttu lapsed töötavad suurema huviga, arenevad jõudsamini ja omandavad kergemini neile vajalikke oskusi ja teadmisi. (Eisen, 2004.) 2.1.1 Individuaalsuse printsiip Hariduse mõiste ja kasvatusteaduse põhilausete järgi tuleb kasvatustööd, eriti aga õpetust kohandada õpilase individuaalsusega, et soodustada noorte arendamist väärtusküllaseks isiksuseks, kellele on omane ka ühiskondlik vaim ja meelsus. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piirdisse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Individualiseerima ja sotsialiseerima: üks toob enda järele teise, sest õige ühiskond on see,
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja
Kasvatusaruteludes tavaliselt väga täpselt ei eristata, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest (neid sõnu kasutatakse sünonüümidena). Eetika jaguneb normatiivseks (praktiline või traditsiooniline eetika, mis on norme ja juhiseid andev praktilise elu õpetus) ja analüütiliseks eetikaks (teoreetiline, teaduslik eetika või moraalifilosoofia). Analüütiline eetika uurib, mida terminid „hea”, „õige” jne tähendavad (Tuulik, 2002: 68). Kasvatusteaduse tuummõiste on inimväärikus. See tähendab seda, et iga indiviidi individuaalne olemasolu on vaieldamatu põhiväärtus. Siit järeldub, et iga inimese (lapse) elu ning arenguvõimalusi peab kaitsma ning teda ei tohi iialgi suruda vahendi rolli. Kasvatus ei tohiks iialgi sõltuda kasvataja juhuslikest tujudest (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 70). Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt:
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös.
antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis (?). Platon (427-346 eKr). Kreeka filosoofia idelistliku suuna esindaja. Inimeste teadmised maailmas on kaasa sündinud kasvatamise/õpetamise üleasnne on nende algete ilmutamine. Ei välistanud, et inimene võib omandada midagi täiesti uut. Leidis, et millestki teadmine tähendab juba kõigest teadmist. Temaga seostatakse kasvatusteaduse algust. Hakkas esimest korda kasvatuse üle filosofeerima, mõtisklema. Aristoteles (384.322 eKr). Teadmised tulevad tunnetuslikest kogemustest. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult. See, kes õpib ja kogeb, sellel tulevad teadmised maailmast. Saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. 5 6 Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor.
Lisa 3 JUHISED ANNOTATSIOONI TÄITMISEKS 1. Teaduskond. Magistritööde (4+2 süsteemi) puhul tulevad arvesse ka teised TLÜ teaduskonnad peale kasvatusteaduste teaduskonna. 2. Õppetool. Algõpetuse õppetool Chair of Primary Education Andragoogika õppetool Chair of Adult Education Eelkoolipedagogika õppetool Chair of Pre- School Education Eri- ja Sotsiaalpedagoogika õppetool Chair of Special and Social Pedagogy Kasvatusteaduse õppetool Chair of Educational Science Koolipedagoogika õppetool Chair of School Pedagogy Kutsepedagoogika õppetool Chair of Vocational Pedagogy Kui magistritöö (4+2) on valminud Haridusuuringute Instituudi juures, siis tuleb õppetooli asemele märkida Haridusuuringute Instituut. 3. Teadusvaldkond. Näit. koolieelne pedagoogika, algõpetus, andragoogika, eripedagoogika, kasvatusfilosoofia, kasvatusteadus, hariduspoliitika, õppekava
tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). (Wikipedia, 2013) 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle
üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3
põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek 44 üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J. Peterson põlistanud sentimentaalses lahkumisluuletuses „Laul“, mis on kirjutatud 1819. Aasta juunis. See väljendab tema igatsust kodu ja vanemate järele ning on ühteaegu lapsemeelne hüvastijätt Eesti maa ja loodusega
vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J. Peterson põlistanud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mis on kirjutatud 1819. Aasta juunis. See väljendab tema igatsust kodu ja vanemate järele ning on ühteaegu lapsemeelne hüvastijätt Eesti maa ja loodusega.
dilemmad. Nii nagu uue ja vana vastuolu hariduses ja koolis pole meie sajandi avastus (ehkki sageli arvatakse, et uus kool versus vana kool sündis 20. sajandil), nii ei kajasta ka meie nüüdisaegsed haridusdilemmad vaid meie aja vastuolusid. Koolielu lahendamatud ja läbi aegade korduvad dilemmad ei tohiks aga olla põhjuseks, miks hülgame pedagoogikaklassika ning tormame ummisjalu uuendustest imerohtu otsima. Eesti koolil on väga pikad traditsioonid. Pedagoogika ehk kasvatusteaduse tõed ei saa olla ühepäevatõed - on ju nende formeerumine käinud käsikäes inimkonna tunnetusliku edenemisega. Just seepärast ei ole õige pidada Peeter Põllu kasvatusõpetust väärtuslikuks vaid ajaloolises mõttes. Peeter Põld andis meile suunad minevikus ning saab seda teha ka täna ja homme. Lõpetan raamatu tuntud kirjaniku Maughami (2004) sõnadega: Teadlikult või alateadlikult olen ma inimloomust uurinud nelikümmmend aastat, aga ikka leian, et inimene on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
