Põllumajandusseltsid (0)

Põllumeesteseltsid
Põllumajandusseltide eesmärgiks oli ja on kaasa aidata Eesti maaelu , põllumajanduse ja põllumajandusteaduse arengule.Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse ,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts.
Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita. Põllumeesteseltsi tüüppõhikirjas oli märgitud, et põllumeesteseltsi ülesandeks on põllumajandusliku kultuuri edendamine oma piirkonnas. Selle ülesande täitmiseks selts selgitas oma ümbruskonna agraar - ja majanduspoliitilisi küsimusi, edendas põllumajanduslikku haridust, levitas põllumajanduslikke teadmisi, andis nõu ja juhatust, seadis ametisse nõuandjaid-eriteadlasi, pidas üleval katsejaamu ja näitepõlde, korraldas põllumajanduslikke ühiskatseid, asutas seltsi juurde põllutööriistade ja suguloomade jaamu jm. Põllumeesteseltsidest olid silmapaistvamad ja ulatuslikuma tegevusega Tartu, Tallinna, Viljandi, Pärnu, Võru jt seltsid.
Tartu Eesti Põllumeeste Selts oli Eesti põllumeesteseltsidest kõige vanem (asutatud 1870. a) ning kõige akadeemilisema tegevusega, sest ta asus ülikoolilinnas, kus tegutsesid ka meie tähtsamad, Raadi katsejaamad. Katsejaamad esinesid oma uurimistulemustega pea igal aastal põllumajandusnäitusel. Tartu Eesti Põllumeeste Selts asutas ja pidas ülal ka Vahi põllundus- ja aianduskoole, rajas uue soliidse näituseväljaku, kus viidi läbi vabariikliku ulatusega näitusi jne. Näituseväljakule olid paigutatud meie tähtsamate põllumajandusnäituste arendajate Jannseni, . Jakobsoni , ja dr A. Eisenschmidti ausambad.
Tallinna Eesti Põllumeeste Selts alustas tegevust mõnevõrra hiljem (1888. a), kuid tema tegevus kujunes väga viljakaks ka sellel ajajärgul. Ta organiseeris pea igal aastal suurepärased põllumajandusnäitused Tallinnas, viidi läbi mitmesuguseid kursusi, peeti õpetlikke ettekandeid, uuele näituse väljale Kadriorus rajati alaline näitlik katseväljak, kus toimusid võrdluskatsed, jne.
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts alustas oma tegevust 1871. aastal. Eriti olulised olid tema' poolt organiseeritud maakondlikud põllumajandusnäitused, kus sageli esinesid oma väljapanekutega katseasutused ( Tooma Sookatsejaam jt) ning Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool.
Pärnu Eesti Põllumeeste Selts oli üks meie vanemaid eesti põllumeesteseltse (asutatud 1870. a), kes rajas samuti uue näituseväljaku Tallinna maantee äärde ning organiseeris siin ulatuslikke põllumaiandusnäitusi. Viimastel näitustel oli eriline osakaal veisekasvatusel.
Ka paljud väiksemad kohalikud põllumeesteseltsid organiseerisid kursusi ja korraldasid näitusi.
Keskseltsid ja -liidud
Eesti Põllumeeste Keskselts alustas tegevust 1922. a Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti põllu­meeste keskseltside liitumise teel. Keskseltsi ülesandeks oli eesti põllumeeste vaimne arendamine ning Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja selle kasude kaitsmine.
Tähtsamaks tegevuseks oli põllumajandusliku nõuande korraldamine (kuni 1931 . aastani) nii kohapealsete kui ka erialainstruktorite kaudu. Loodi ka eribüroosid. Selts algatas maanoorte liikumise ja lõi selleks organisatsiooni (1927), oli kaastegev maanaiste keskseltside loomisel (1927). Andis välja mitmeid ajakirju, nagu "Põllumees" ja "Maanoored", ning brošüüre.
Eesti Aianduse-Mesinduse Keskselts asutati 1927. aastal eesmärgiga edendada aiandust ja mesindust ning kaitsta nende alade huve. Keskselts korraldas aianduse ja mesinduse nõuannet oma konsulentide kaudu kuni 1932. aastani, siis viidi konsulendid Põllutöökoja alluvusse. Koostas viljapuude standardsortimendi (1938), organiseeris vaatlusmesilate võrgu (1938), töötas välja eesti taru (1929) jm. Tema juures töötas Pomoloogia Komisjon (1932). Andis välja kuukirju "Aed" (1931-1940) ja " Mesinik " (1937-1940). Tal oli laboratoorium mee analüüsimiseks. 1938. aastal oli keskseltsi liikmeteks 33 aiandus -mesindusseltsi.
Eesti Maanaiste Keskselts alustas tegevust 1928. aastal ja selle eesmärgiks oli parandada maanaiste kutseharidust, uurida ja edendada maanaiste majanduslikku ning kultuurilist olu­korda, korraldada igal aastal oma tööjõududega kodumajandus- ja aianduskursusi, kasvatus­teaduse alal loenguid, kodukorralduse võistlusi jne. Liikmeteks oli (1938) 402 seltsi üle 33 000 üksikliikmega.
Taimekasvatusseltsid
Eesti Sordiparanduse Selts asutati 1919. aastal Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Seltsina ja 1922. aastast hakkas kandma ülaltoodud nime. Seltsi eesmärgiks oli tõsta taimekasvatuse saagikust, teha sordivalikut ja - aretust ning edendada seemnekasvatust. Põllutööministeeriumi kaasabil pidas selts ülal Jõgeva Sordikasvandust. Ka võeti (1926) seltsi poolt üle Kehra sordiaretusjaam ja Sangaste katsepunkt (1938). Selts viis läbi seemnepõldude tunnustamist (1923. aastast) ja korraldas seemnevilja näitusi (1921. aastast).
Maanoorteringid.
Tavaliselt tegutsesid nad algkoolide, põllumeesteseltsida ja maanaisteseltside juures. Nad kuulusid Ülemaailmse Maanorte ühendusse , kes aitasid koostada nende töökava. Eesmärgiks oli maanoorte kasvatamine, nendele põllumajandusalaste teadmiste andmine ning suunamine katsetööde läbiviimisele, nt. Sordivõrdluskatsed ja väetuskatsed.
Põllumajandusnäitused
Neil oli tähtis osa pm. edasiarendamisel ja maainimeste rahvuskultuurilisel kasvatamisel. Juba 19nda sajandi lõpus olid suure tähtsusega Tartu Eesti pällumeeste seltsi poolt korraldatud esimene eesti põllumajandusnäitus 1876ndal aastal Otepääl ja Carl Robert Jakobsoni org. Pärnu Eesti põllumeeste seltsi näitus 1877ndal aastal pärnus, kus peatähelepanu osutati väikepõllupidamisele, eesti talupojale ja tema väljapanekutele.
Tallinna ja Tartu põllumeeste seltside näitused kujunesid suurteks pidupäevadeks, mille tähtsus lähenes üleriiklikele laulupidudele.
Küllalt tavaline oli, et põllumajandusnäituste ajal peeti künni- kraavikaevamis ja lüpsivõistlusi.