Kasvatusteaduste harud (0)

Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide.
Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele.
Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid.
Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu.
Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud , teeb samu vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust.
Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasandil on seisukoht, et koolitus on sotsiaalne institutsioon , mille aluseks on selle ühiskondlikud ülesanded, sel tasandil on uurimused suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele.
Näide: Uuritakse ühe kooliklassi haridustaset ja seda, kuidas erinevad õpilased klassis sama informatsiooni omandavad.
Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast .
Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab.
Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku praktikat ning kasvatus ja koolitussüsteeme, kasutatud meetodeid ja saavutatud tulemusi. Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline, empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega.
Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel.
Didaktika võib jagada kahte ossa : Õpetus- ja õppimisprotsessi ( keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon ) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust.
Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele õpetada emakeelt ja selle aluseid.
Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimis- ja õpetamisprotsessid. Jagatakse arengupsühholoogiaks (missugused on lapsed, kuidas erinevad), sotsiaalpsühholoogiaks (koolis toimuv interaktsioon), hariduspsühholoogiaks (uurib õppimist).
Näide: Uuritakse laste erinevust ühes grupis (nt. lasteaiarühmas) ning erinemise põhjuseid.