...........................................................................................25 Mida kujutavad endast teadmised?............................................................................................25 Teadmiste tähtsus ja roll............................................................................................................26 Kasvatusteaduse olemus................................................................................................................27 Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus.....................................................................................27 Teaduse mõiste ja kasvatusteaduse ülesanded...............................................................................28 Teaduse mõiste...........................................................................................................................28 Mõistete määratlemine.............................................................................................
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega
Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid
Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid liiga abstraktne. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid teadusi ühendav sild. Kasvatusteadus uurib kasvatust ja õpetust. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. Selle ülesandeks on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse olemust, eeldusi ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, scholarship, literary theory, history
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see te
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
209 laadimist
5 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid