"Sissejuhatus kasvatusteadusse" (5)

„Sissejuhatus kasvatusteadusse“
Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen
Tõlkija Meri-Liis Laherand
AS Medicina , 2005
Tallinn
Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus , otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline.
Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala.
Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks).
Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt: lastega perede tüübid, laste arv peredes , lahutatud perede lapsed), Soome riiki kasvatus- ja haridussüsteem (struktuur sõnades ja skeemis), hariduse majandamine . Näiteks, öeldud, et õpib iga päev üle miljoni soomlase, peamine hariduspoliitiline suund on suurendamine koolide isemajandamist jne.
Seejärel arutletakse selle üle, mida õieti tähendavad kõigile tuttavad terminid kasvatus, koolitus ja õpetus, areng ja õppimine. Neid peetakse kasvatusteaduse keskseteks mõisteteks, ehkki põhimõistete hulka kuulub veel palju teisigi. Tegelikult tutvustatakse kasvatusteaduses kasutatavaid mõisteid kõigis peatükkides. Kasvatuse lähekohtade juurde kuulub ka kasvataja tegevuse ja kasvatussuhte mõistmine. Arutletakse mis on kasvatusteadvus , kes on „hea lapsevanem “, mille poolest on vanemad lapsele tähtsad. Teise peatük lõpuosa on pühendatud kahelaia valdkonna – väärtuste ja teadmisega seonduva vaatlusele. Kasvatus on alati tugevasti seotud nii ühe kui teisega ja selle viimastes alapeatükkides arutletaksegi.
Iga peatüki lõpus on pakutud kordamisküsimused, väited analüüsimiseks ja arutlemiseks, näiteks, miks on sinu arvates on vaja isa, mida peetakse silmas, kui räägitakse kasvatuse kriisist jne.
Kolmandas peatükis käsitletakse kasvatusteaduse ülesandeid ja uurimisobjekte. Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon ). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest.
Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta – maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused. Peatükk lõpeb kasvatusteaduse ja väärtuste seoste ning kasvatusteadusliku uurimistöö eetiliste probleemide käsitlusega (inimene uurimisobjektina ja inimväärtus, tulemuste kasutamine, üldine heaolu).
Neljas peatükk juhatab lugeja kasvatuse ja kasvatusteaduse ajalukku. Ülevaates liigutakse primitiivsetest ühiskondadest ja varasest kasvatusest kreeka himanismini ja seejärel uusaja kasvatussuundumusteni. Selles peatükis peatutakse ka Soome kooliinstitutsiooni tekkel ja kasvatusteaduse ajalool. Arvan, et material on antud segamini. Aga kõige tähtsamad nimed kasvatuseteaduses ja nende ideed käsitletakse: näiteks, Montessori. Steiner , Freinet ja teised.
Vana kooli arvustati kõvade sõnadega: „Lapsed armastavad loodust, aga nad suleti klassruumidesse. Laste meelest on tore mängida, aga neid pandi tööd tegema. Nad tahavad näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus töötada ainult oma ajudega. Neile meeldib rääkida, aga neid kästi tasa olla. Neil oli tahtmine arutleda, aga neid sunniti pähe õppima. Nad tahtsid ise tadmisi otsida, aga neile pakuti läbimälutud teadmisi jne.“ (Bruhn, K. 1968 1900-luvun pedagogisia vrtauksia). Ikka võib seda näha ka täna koolis ja mõelda selle peale.
Viies peatükk tutvustab lugejale kasvatusteaduslikuuurimistöö põhiliine. Kõigepealt kirjeldatakse traditsioonilise kasvatusteadusliku uurimistööetappe ja keskseid ülesandeid. Seejärel esitletakse kasvatusteaduslikes uurimustes kõige sagedamini kasutatavaid uurimismeetodeid, strateegiate ja nende erinevuste mõistmine on üks kasvatusteaduse aluste olulisemaid eesmärke.
Kuues peatükk võtab vaatluse alla kasvatuse futuroloogia. Peatükk on lühike ning täidab raamatus otsekui lõppsõna rolli. Kasvatuse futuroloogia ehk tuleviku-uuringud on tänapäeval lai uurimisvaldkond, mille kohta on olemas ka mitmeid soomekeelseid teoseid.
Kasvatusel on palju tahke ning ka kasvatust kirjeldavaid teoreetilisi suundi on arvukalt. Raamatu lähekohaks pole valitud õhtki omaette koolkonda või vaatenurka. Autorite eesmärk on laiendada seda traditsioonilist kasvatusteaduse vaatlusala, mis on piirdunud vaid koolis toimuva õppe- ja kasvatustöö ning didakika teemadega. Varasemast enam tähelepanu on soovitud pöörata eriti perekasvatuse ja vanemaks olemisega seotud nähtusele.
Tekstile lisanduvad allikad.