Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avaldus eestkostja saamiseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Avaldus eestkoste seadmiseks
Esindaja: […]
Eestkostjaks määratav isik ( avaldaja ): Liis Pavelson
Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus
Teema: avaldus eestkoste seadmiseks
Kuupäev: 28.10.2011
Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid
1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll ;
2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid .
3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007).
Õiguslik raamistik
· Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104
· TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele)
Ese (esindaja nõue)
Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
Alus ( faktilised asjaolud )
Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmata kadunud juulis 2009 aastal, seega ta on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Liis Pavelson (edasi avaldaja) on täisealine isik, kes on võimeline täitma eestkostja kohustusi ja palub seatada teda Kristiina Pavelson üle, kes on avaldaja lihane õde.
Alaealine elab avaldaja juures juba 3 aastat. Seega alaealisele on eestkostjaks määratava isiku juures tagatud normaalne elukeskkond õppimiseks ja arenemiseks , alaealine on seal turvalises keskkonnas.
Alaealine elab uues eramajas , kus tema kasutuses on oma korralik ruum, kõikide elamiseks vajava mööbliga (voodi, kappid, töölaud jne). Vaba aja veetmiseks lastel on arvuti, majas asuvas bassein ning võimalus käia tantsustuudios Mustamäe Loomingumajas.
Avaldaja on kindel, et saab kasvatamisega hakkama, sest tema vanus ja tervis võimaldab eestkostja ülesandeid täita. Samuti avaldaja Liis Pavelson lõpetanud Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduse Instituudi . Liis Pavelson nagu eestkostjaks määratav isik oli läbinud kasu- ja hooldusperede koolituse.
Avaldajal on kindel sissetulek ja võimalused alaealise eest hoolitsemiseks.
Isiku sobivust eestkostjaks on tuvastatud ka arsti arvamusega, samuti sellega, et temaga on juba varem sõlmitud peres hooldamise leping.
Avaldaja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ülalpidamise eest ja kaitsma tema varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.
Kokkuvõte
Seoses asjaoluga, et alaealisel Kristiina Pavelsonil teadmata kadunud lapsevanemad ja praegu tal ei ole eestkostjat palun määrata talle eestostjaks tema õe Liis Pavelson, kellel on kõik eeldused eestkostja saamiseks.
Lisad
Eestkostetava vara ja sissetulekud:
Eestkostetava pangakonto ( pank , kus konto asub ja pangakontol hoiustatu väärtus):
Swedpank, arveldusarve 34567898765, LIIS PAVELSON. Pangakonto hoiustatu väärtus 26.10.2011 seisuga on 2500 euro.
Eestkostetava riigipoolsed sisse-tulekud 1 kuu kohta (sh toetused, pensionid jne):
Toetus 80 euro kuus.
Pension 100 euro kuus.
Eestkostetava muud sissetulekud (sh kindlustusmaksed, stipendiumid , töötasu jne):
Töötasu 1200 euro kuus.
Stipendium 200 euro.
Eestkostetava kinnisvara (sh kinnis-vara aadress):
Eramaja , asub aadressil Tammsaare tee 77.
Eestkostetava muu oluline vara:
Auto, Honda Civic (2009).
Suvila , aadressil Lagedi , Jõe tee 15.
Korter , aadressil Nõmme tee 48.
Eestkostetava vara arvelt saadavad sissetulekud (sh üüri- või renditulu, intressid hoiuselt jne):
Renditulu 140 euro.
Hooldamise leping.
Tervisetõend.
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduse Instituudi tunnistus .
Lugupidamisega ,
esindaja [...]
Avaldus eestkostja saamiseks #1 Avaldus eestkostja saamiseks #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor west19 Õppematerjali autor
ülesanne

Sarnased õppematerjalid

Perekonnaoõigus
65
docx

Perekonnaoõigus

Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)

Perekonna- ja pärimisõigus
Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15- aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3); Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II:

Õiguse alused
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

antud nõusolek (TsÜS §11 lg.3). 3. Täisealise piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehing. Esmalt vajalik kontrollida, kas esineb püsiv psüühikahäire Teiseks Kui esineb püsiv psüühikahäire, siis kontrollida, kas tema teovõime on piiratud konkreetse tehingu suhtes. Võib olla, et ühe tehingu osas on teovõime olemas (nt toidukauba ost) ja teise tehingu osas mitte (nt liisinglepingu sõlmimine). Kui on määratud eestkostja, siis määratakse ka tehingud, mida milliseid tehinguid võib ta ise teha. Muude tehingute puhul eeldatakse, et teovõime on piiratud, va TsÜS § 11 lg 3 fikseeritud erandid. Ühepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui selleks on eestkostja eelnev nõusolek. Mitmepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui on eestkostja nõusolek (nii eelnev kui tagantjärgi heakskiit), va TsÜS § 11 lg 3 nimetatud

Tsiviilõiguse üldosa
Õigusõpetus
59
doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Põhjuseid uurimispõhimõtte rakendamiseks on mitu. Hagita asja (vt alates § 475) puhul ei saa sageli üldse rääkida võistlevusest, kuivõrd asjas puudub selgelt määratletud vastaspool, kes oma huvisid avaldaja väidete vastu kaitseks. Näiteks surnuks tunnistamise korral on küll selgesti määratletud, kes on avaldaja, kuid tema vastaspooleks saaks olla vaid see, kelle surnukstunnistamiseks avaldus esitati. Selge on see, et vastaspool selles asjas oma huve kaitsta ei saa. Ometi on oluline, et ka neis asjades saaksid kõik olulised faktid välja selgitatud ning õige otsus tehtud. Seepärast ongi pandud kohtule ülesandeks tõendeid ise koguda (mis muidugi mingilgi viisil ei välista avaldaja õigust ja kohustust kohtule tõendeid ka omalt poolt esitada - ja oleks avaldajast rumal seda õigust mitte kasutada). Ka siin peab kohus oma

Õigus
Sotsiaalhooldusõigus
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

täiendavad toetused. Tööõnnetuskindlustus aga finantseeritakse täies mahus tööandja poolt. 1.4. Sotsiaalhooldusõiguse mõiste ja printsiibid (solidaarsus, nõrgemate kaitse). Sotsiaalhooldussüsteemi vahendatakse meile õiguse kaudu. Pole olemas sellist sotsiaalhoolduse valdkonda, mida ei määratleta õigusnormidega. Õigusnorme, mis juhivad majanduslikke suundumusi, määravad kindlaks sotsiaaltoetuste maksmise kohustuse ning õigustuse teatud toetuse saamiseks, nimetatakse kokkuvõtvalt sotsiaalhooldusõiguseks. Ükskõik missugust sotsiaalhoolduse valdkonda me ei analüüsiks, saab see toimuda üksnes vastavate õigusnormide ulatusliku käsitlemise läbi. Sotsiaalhooldusõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhoolekande teostamisel ning isikute vastava abi andmisel. Sotsiaalhooldussüsteemi saab kirjeldada kui süsteemi funktsionaalsetest õigusnormidest. Eesmärgist lähtuvalt saab vastavaid

Sotsiaalhooldusõigus
Tööõigus - Loengud
98
docx

Tööõigus - Loengud

- võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda - makstakse mõistlikku tasu - konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus - hoolsuskohustus - solidaarvastutus - võib sõltumata põhjusest tagasi astuda (ÄS §§ 180-187 ja 306-315) eristamine töösuhtest - töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule (TLS § 1 lg 5) - nõusolek juhtorgani liikmeks saamiseks tähendab nõusolekut samasuguseks juhtimistegevuseks sõlmitud töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (3-2-1-96- 00) - töötamine kahe lepinguga - tööleping ja leping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (käsundusleping) - on võimalik ainult siis, kui nende lepingute alusel tehtavat tööd saab eristada (3-2-1-134-02) - juriidilise isiku organi liikme õigused ja kohustused võivad olla töötajaga sarnased (3-2-1-39-04)

Tööõigus
PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
76
pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

küsimusi ning ilmneb vajadus lahendada, kellele hooldusõigus üle anda. Kaasuses on kirjas, et Raju tahab ise kõik lapsesse puutuvad küsimused otsustada, st tal on ainuhooldusõiguse soov. Ka Heli soovib ilma Rajuta langetada lapse elu olulisi küsimusi nagu nt koolivalik. Kuna vanemad ei saa kokkuleppele ja asjaoludest nähtub selgelt, et nad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, siis on ka teine eeldus täidetud. ❏ Ainuhooldusõiguse saamiseks on PKS § 137 lg 3 alusel vajalik, et seda taotlev vanem, lähtuks lapse huvidest. Riigikohtu määruses nr 2-16-5794 p-s 7 on arutatud, et laste igakülgset heaolu arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada hariduse osas ning anda laste emale ainuhooldusõigus nendes küsimustes. 3 On vajalik, et ühel vanemal oleks ainuhooldusõigus haridusküsimuses, sest vanemad ei suuda hooldusõigust teostada üksmeelel.

Perekonna- ja pärimisõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun