Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus (0)

Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus
slaidiesitluse tekst
(2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks.
(3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt.
(4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega.
Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama.
Kuigi Kristjan Jaak Peterson õppis ning teadis paljusid keeli, pidas ta siiski kõige tähtsamaks oma emakeelt .
(5) Peale õpingute katkestamist läks ta jalgsi Tartust Riiga vanematekoju tagasi ning hakkas seal tunde andma. Ta lootis poolelijäänud õpinguid välismaal jätkata, kuid see polnud tema nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik. Mitmete muude tööde kõrvalt jäi lõpetamata ka Moskva Ülikooli professori vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine .
Erakordselt andekas Kristjan Jaak Peterson suri 4. augustil 1822. aastal oma õpetaja ning ülempastori korteris ning ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule.
(6) Jumalaga nüüd, meie maa!
Ei ma nüüd kõnni
Sinu kasemetsadessa,
Kus lilled on õitsemas
Ja laulemas linnud
Ilusti puude varju’ella.
Sagedasti istsin
Tasase isa kaldal ,
Mõteldes teie peale,
Mu hallid vanemad
Sinu halli peake
Tuleb ikka mu meelesse,
Kui päev on õitsemas üles
Kui päeva silm on minemas
Suure looja sülesse,
Armas isake!
Emake, vend ja õde,
Teie juurde nüüd tulen!
Jumalaga, meie maa,
Ilusam päev mulle paistab
Hella vanemate majas .
See luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega.
(8) 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistame ametliku riigipühana 1999. aastast emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene Eesti kirjanik ning esimene inimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule.
(9) Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana emakeelepäeva tähistama.
Eesti keel on eestlastele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel . Hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud ning ühtekuuluvustunnet sisendanud.
Kuna meie koolid on multikultuursed ning nendes ei õpi ainult eestlased, nimetati ka koolides aine ’’emakeel’’ ümber ’’eesti keeleks ’’, sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keele õppimine kui emakeele õppimine.
(10) Emakeelepäev on loodud keelele tähelepanu pööramiseks, sest kui mitte meie ise, siis kes veel hakkaks seda keelt armastama ja hoidma. Me kasutame eesti keelt iga päev ja see on meile nii iseenesestmõistetav, et me ei oskagi hinnata, kui palju selle säilitamiseks vaeva tuleb näha. Loodetavasti ka järeltulevad põlved hoiavad ning armastavad meie keelt samamoodi nagu seda tegid Kristjan Jaak Peterson ja Meinhard Laks . Aitäh kuulamast!