Aja vaim ja kasvatus (0)

Kristi Metshein
Aja vaim ja kasvatus
Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada.
Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänud samaks.
Foto 1 Koolivorm 1988
Klassidesse on tekkinud puutetahvlid ja arvutid , aga muu on jäänud samaks. Lasteaias on uued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuv kasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Väga suur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juures on lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkem hoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus.
Lugesin 12. oktoobri 2012 Õpetjate Lehest Lõuna prefektuuri noorsoopolitsei juht Marina Paddari mõtteid: „Kui ma mõtlen, millised on nende laste kodud , kes korduvalt noorsoopolitseisse satuvad, siis valdavalt on need tühjad kodud, mis ei paku lapsele tuge ja kus temast ei hoolita... Lapsevanemate hoolimatus ja ükskõiksus ongi see, mis viib lapse tänavale sõprade juurde, ükski laps ei jookse kodust niisama minema. Lapsed ei ole süüdi. Ühtegi halba last ei ole. On valed kasvatusvõtted.“( Vapper , T, 2012).
Nii füüsiline kui vaimne keskkond, mis meid ümbritseb: pidev kiirustamine, laps ei saa rahulikult ringi vaadata ega lapsevanemaga arutlevasse vestlusesse jõuda, sest kiiresti viiakse ta autoga ühest punktist teise, tantsuringist tennisetrenni, sealt keeltekooli , kus temaga tegeletakse. Püütakse arendada nii vaimselt, kui füüsiliselt. Koju jõudes on emal rutiinsed kohustused teiste pereliikmete ees. Isa on päevatööst rampväsinud ja laps jääb oma mõtetega üksi. Pealiskaudselt leitakse aega lapse poolt püstitatud teemade aruteluks. Suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumine on, et kipub ära kaduma piir lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsest üritatakse vormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastased tahavad ennast värvida nii nagu ema.
Lapse ebakindlust meie praeguses ühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps ei saa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutuda ebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval lapse seltsiliseks arvuti, televiisor , mängukonsool, nutitelefon, kust laps ahmib õhku infot valimatult. Selge on see, et ajastud on erinevad, meie vanemaid kasvatati teistmoodi, lastel olid peres kohustused vanemate ees, vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid . Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma. Minu tööks oli sööta koeri , rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda.
Kasvatuses omab suurt tähtsust „oma mina“ voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide nimel, peab ta seda tegema sellisel tasemel, et ta ei unustaks oma lähedasi inimesi, et ta ei muutuks teiseks inimeseks , kes ta enne oli. Ma arvan, et vaatamata praeguse ajastu ülikiirele elutempole, oleks tähtis, et me suudaksime tegeleda oma toimetustega ja samas olla lastele lähedal, et nad saaksid aru, et me oleme nende jaoks olemas, et nad tunneks meie lähedust, mis neile turvatunde annaks, mida lapsed nii vajavad meie riigi kiirustavas, närvilises maailmas.
Kasutatud kirjandus
Kuurme , T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus
Tallinna Pedagoogikaülikool ja autorid, 2004, Kasvatusteadused muutuste ajateljel
Vapper, T., 2012, Ei ole halbu lapsi, on valed kasvatusvõtted http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=8055
Kasutatud fotod
Foto 1 – Internet http://www.realussr.com/ussr/the-patriotic-education-in-ussr-part-2-pioneers-soviet-boy-scouts/
Kool kui areneva inimese kogemusruum. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool.
Vanakoolilikult range kool on selline, kus õpetaja köstrina klassi ees vaikust ja kuuletumist nõuab. Küsimusi esitada ja arvamust avaldada ei ole lubatud. Kui sa õpitavast aru ei saa, siis on see sinu mure kuidas endale asjad selgeks teed. Need, kes ei kuuletu ja kes lennult õpitavat ei haara, tembeldatakse koheselt lollideks ning neist üritatakse võimalikult kiiresti lahti saada, saates neid psühholoogide jm spetsialistide juurde. Siltide panemisega ollakse väga kiired, mõtlemata sellele, kuidas see mõjutab last.
„Hea kool on see, kus kõigil õpilastel on head eksamitulemused. Teiste sõnadega – kus õpivad katsetega vastu võetud kõige andekamad ja töökamad õpilased. Selline on Eestis laialt levinud arvamus heast koolist“ (Juurak, R., 2012).
Kooli põhiülesande võib kõige lühemalt sõnastada õppimist soodustava keskkonna kujundamisena. Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. “Koolikeskkond” moodustab sellest ühe osa ning sellele laienevad kõik õpikeskkonna kohta käivad nõuded. “Õpikeskkond” on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel.
Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist sihipäraselt mõjutada saavad: lapsevanemad, paikkonna ettevõtted, kultuuriasutused, kodanikuühendused. Ja loomulikult õpilased ise.
Õpikeskkonna osad on selle määratluse kohaselt nii kool kui ka selles viibivad inimesed ja nende kujundatud sotsiaalne kliima, nii õppevara ja –vahendid kui ka õppekäigul kogetu ; samuti kodu, kui seal näiteks koduseid ülesandeid tehakse.
Mõistagi saab kool kõige enam panustada sellesse, kuidas on korraldatud koolikeskkond – vahendilised tingimused, inimeste suhted, hoiakud ja väärtused. Ent samas kujundab kool õpilaste õpikeskkonda ka koolivälise õppimise toetamise kaudu – olgu selleks siis õppekäikude, projektide jms korraldamine või lapsevanemate nõustamine koduste õpitingimuste loomisel.
Foto 2 Õppimiskeskkond
Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist märgatavalt mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. Õpikeskkond eeldab viit üldist nõuet:

õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial

on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja –materjalid

järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid

luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks

on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.
Erinevad uuringud, artiklid ja lapsevanemad kinnitavad, et koolikeskkond hetkel ei ole õpilase jaoks turvaline ja ei soodusta positiivset õpikeskkonda. Lahenduseks võib olla varsti rakenduv uus kooliseadus, mis sisaldab endas juba läbiproovitud meetodeid koolielu edendamiseks.
Kasutatud kirjandus
Hirsjärvi, S., Huttunen , J., 2005 Sissejuhatus kasvatusteadusesse
Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli
http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183
Kasutatud fotod
Foto 2 – Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments-some.html
Montessori pedagoogika
Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria lapsepõlvekodu ei olnud üksmeelne. Isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsutigi rahutoojaks. Pere ainuke tütar pandi tavalisse kooli.
Näiteks Montessori lasteaedades/ koolides võimaldatakse lastel teha igapäevaseid toimetusi: koristada , põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendavad motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Sellised omadused on vajalikud nii kodus, koolis kui ka lasteaias. Väikestele lastele meeldib rollimäng.
Montessori-pedagoogika põhimõtetest võiks lähtuda iga õpetaja ja lapsevanem. Montessori pedagoogilised põhimõtted on järgmised:

• Ärge õpetage last, laske neil õppida.
  
• Looge lapsele võimalusi, et tema arengu potentsiaal saaks täiel määral avarduda:
  
• Armastage last sellisena nagu ta on.
  
• Andke talle jõukohaseid ülesandeid ja kiitke saavutuste eest.
  
• Kõike mida laps suudab teha, laske tal ise teha.
  
• Analüüsige kuid ärge kritiseerige.
  
• Ärge püüdke teda endasarnaseks muuta, laske tal kasvada iseendaks.
  

Kasutatud kirjandus
Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus
Madise , I., 1992, Montessori pedagoogika I osa
Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessor i
Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Montessori_pedagoogika
Enesehinnang
Õppisime väga palju inimese kehalise arengu kohta, mida võib ka nimetada kasvatuse õpetuseks. Inimene on nii kehaline, emotsiaalne, sotsiaalne kui ka MINA- olend , kes on endast teadlik ning suudab juhtida oma elu. Inimese tähtsus on siin ilmas hoida oma olemust. Et me suudaksime mõista ja koos olla teistega , vastutada enda eest.
Õppisime ka erinevaid kasvatusteaduse valdkondi. Saime väga palju teada samuti lapsepõlvest ja õppimisest. Arusaamad õppimisest, vahel tuleb mõnest loobuda , teha erinevaid valikuid , uurida. Õppida saab ka eksimuste kaudu. Praegusel ajal koolis tegeletakse rohkem probleemide lahendamisega kui õpetamisega.
Just siis kui loengud hakkasid minema huvitavamaks ja saime ka arutleda vabalt teemade üle sai see kursus kahjuks otsa. Loodan, et mingis aines saame kuskilt sealtmaalt jätkata. Oli väga hariv ning põnev minu jaoks kuulata, kuidas juba hariduse mõiste oli olemas antiikajal. Kuna meie esimene semester siin koolis sai nüüd läbi siis tänu sellele oleme ka aru saanud kui tähtis on tagasiside saamine ja andmine.