sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistusseaduse ruumiline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil; Eesti karistusseadus kehtib teo kohta,
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu  süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi •  Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud •  Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod Kuritegude astmed • I aste – seadus näeb ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või
olukorras). 1.4 Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud
..........................................................................22 7.4.1. Objektiivne koosseis.........................................................................22 7.4.2. Subjektiivne koosseis........................................................................22 8. Süüteokatse...................................................................................................................23 8.1. Katse karistatavuse teoreetilised eeldused.....................................................23 3 8.2. Katse koosseisu struktuur..............................................................................23 8.2.1. Subjektiivne koosseis......................................................................23 8.2.2
Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid. Õigusaktide avaldamise kord on reguleeritud Riigi Teataja seadusega. Õigusakti jõustumine on alati seotud tagasiulatuva jõu printsiibiga, st 1) õigusaktil (seadusel), mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on kohustuslikult tagasiulatuv jõud; 2) õigusaktil, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu; 3) tagasiulatuvat jõudu ei või anda aktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, paneb neile uusi kohustusi või piirab nende õigusi ja vabadusi; 4) tagasiulatuva jõu võib anda õigusaktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa
Karistusõiguse ajaline kehtivus Ajalise kehtivuse üldpõhimõtted on reglementeeritud § 5,kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10 Üldpõhimõtted sätestab § 5 lg 1 et karistust mõistetakse teo toimepaneku ajal kehtinud seaduse järgi.Kui seadus muutub teo toimepaneku ajal,siis kohaldatakse seadust mis kehtis teo toimepaneku lõpu ajal. § 5 lg 2 nõuab karistust välistavate,kergendavate või muul viisil isiku olukorda leevendavate sätete raksndamist. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Karistust kergendavad asjaolud Seadus kergendab karistust kui muudab kuriteo väärteoks,alandab alam ja/või ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne. VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!!
1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu
maavanem, valla- või linnavalitsus. Õigusakti ajaline kehtivus . 1). Kehtimahakkamine  algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti. Seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda; 2)- Kehtivuse lõpp- õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks.Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased)
septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi
nende juriidiline jõud? 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seadus jõustub 10.päeval pärast riigi teataja avaldamist,kehtivus lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva oragni poolt. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Tagasiulatuva jõuga on seadused,mis seda sõnaselgelt seletavad. Ja kriminaalseadus,kui ta kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad yldjuhul kogu riigi territooriumil. 49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub
lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). · Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: · 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe · Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid · 1. Subjektid · 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused · 3.objekt Õigusrikkumise liigid
§ 10. Välismaalase naine võib esitada sooviavalduse ilma mehe nõusolekuta. Samuti ei ole tarvilik mehe nõusolek, kui välismaalase naine soovib astuda Eesti kodakondsusse ühes alla 18 aastaste lastega. § 11. Sooviavalduses tähendatakse: 1) sooviavaldaja nimi ja perekonnanimi; 2) vanus; 3) perekonnaseis; 4) naise ja laste nimed ning vanus; 5) kodakondsus; 6) elukoht; 7) mis ajast elab alaliselt Eestis; 8) elukutse; 9) varaline seis; 10) teated karistatavuse kohta; 11) kas sooviavaldaja tunneb eesti keelt. § 12. Sooviavaldusele lisandatakse: 1) tunnistused § 11 tähendatud asjaolude kohta või tõestatud ärakirjad neist tunnistustest; 2) sooviavaldaja allkirjaga varustatud teadaanne, et ta loobub oma senisest kodakondsusest; 3) kviitung naturalisatsioonimaksu tasumise kohta või § 14 teises lõikes tähendatud tunnistus maksuvõimetuse kohta, välja arvatud juhud, kui sooviavaldaja esineb palvega
Tahtlus 3. Omastamise ebaseaduslikkus Omastamise koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi c. valduses, leitud või juhuslikult valdusse sattunud 2. Enda kasuks pööramine a. omaniku kestev ilmajätmine b. endale pidamine c. omastamistahte manifesteerimine d. enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus 3. Erisubjekt a. asja valdaja Subjektiivne koosseis Tahtlus Osavõtu karistatavuse struktuur Objektiivne külg 1. Täideviija põhitegu a. tahtlik b. koosseisupärane c. õigusvastane 2. Osavõtutegu a. Kihutamine – kui on juba tahtlus olemas, siis ei saa enam kihutada – väljakujunenud otsus kuritegu teha –omnimodo facturus- ei saa enam karistada b. kaasaaitamine 3. Põhjuslik seos 1. ja 2. vahel
Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda selgesõnaliselt sätestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon  olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Tekib, kui kui uus akt
Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud.
Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: ·1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. ·2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Ruumiline e territoriaalne kehtivus ·On määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas. Õigusakti kehtivus väljapoole riigipiire on sätestatud rahvusvaheliste lepingutega. Kehtivus isikute ringi suhtes ·Üldpõhimõte: kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas
1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses toimib tagasivaatlevalt, eripära on selles, et pooled on võrdsed. Seadus tuleb mängu sel juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta. Avaliku õiguse eripära on selles, et toimib sageli ettevaatlevalt, peaks kontrollima ja toimima juba varem, kas kõik toimib nõuetekohaselt. Kui probleeme on, tehakse vastav ettekirjutus vms
põhjuslike ideede ja meie moraalsete ideede juurde kuuluvate järeldusniitide vahel. Me tunneme, et inimesed peavad olema vabad; kuid siiski peavad nad, nagu me samuti tunneme, alluma ennustusele ja seletusele. Nende teod ei või olla masinlikud. Ometi ei või need olla ka mitte- masinlikud. Aga kuidas? Ja nüüd me võime loodetavasti näha, et vastus sellele küsimusele "Aga kuidas?" ei ole nende hulgast, millele võib vastata kas meie hommikuse tutvuse põhjal karistatavuse ja teenete ideedega; või siis mõju, veetluse, rõhu ja pinge, stiimuli ja reaktsiooni ideedega. Me peame selle asemel nüüd umbusklikult jälgima ja kontrollima neid järeldusniite endid, millele tavaliselt naiivselt toetume. Peame opereerima nende kallal, mille abil tavaliselt meeleldi ja kõhklematult opereerime. Vajame nüüd teooriat oma igapäevasest praktikast, meie päevaste käikude geograafiat. Kui kaks või
selle toimepanemises süüdi. (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. 5 Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Süütegu: Süütegude liigitus: · Inimese ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod · Isikuvastased süüteod
Aitab kaasa süüteoga tekkinud kahju heastamisele, toetab teadmist, et õigusnorm kehtib ja selle rikkumine on karistatav. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud? · Jah, kui seadus välistab teo karistatavuse · Jah, kui seadus kergendab karistust 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? Eesti ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või ka väljaspool territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui toime on pandud esimese astme kuritegu. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust?
määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena. Selliselt määratletuna on karistusõiguse eesmärgiks kaitsta ühiskonna põhiväärtusi ning tõkestada ning tõkestada kuritegevust. Seda on karistusõiguse materiaalne määratlus. 1. Üldosa  sätestab allused ja piirid, millal karistussundi kohaldadakse 2. Eriosa  Kriminaalõigus Väärteoõigus Üldosa sisaldab regulatiivseid ja definitiivseid sätteid, mis annavad teo karistatavuse üldised alused. Seal sõnastatakse karistusõiguse põhimõtteid, õpetus KarS-est, süüteost ja karistusest. KarS eriosa sisaldab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks
vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldus ning ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega. 11.Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Õiguse üldaktil on tagasiulatuv jõud, kui seadus seda sõneselgelt sätestab, kuid tagasiulatuvalt ei tohi kehtestada kohustusi ega piirata õigusi ning tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab seda. 12.Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil. Isik võetakse vastutusele selles riigis, kus ta kuriteo toime pani. 13.Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES Territoriaalne kehtivus on äramääratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi territooriumi hulka, kus kehtivad riigi õigusaktid, arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed;
„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe)
Kui ka prokurör ei tuvasta kõrvalekaldumisi ettenähtud korrast, ei algata ta kriminaalasja ning raviarsti tegevus on seega loetud õiguspäraseks. Kui arst rikub eutanaasia jaoks ettenähtud korda, vastutab ta kriminaalseaduse järgi üldises korras. Seega ei ole kriminaalkoodeksis ega ka üheski teises seaduses otseselt öeldud, et tapmine on lubatud. Ülalnimetatud kord sisaldub matmisseaduses, s.t. vähemalt väliselt puudutab ainult matmisega seotud korralduslikke küsimusi. Teo karistatavuse küsimus on jäetud puudutamata sel teel, et kriminaalasja algatamise otsustab prokurör - s.t. vastutus tapmise eest on letud mitte materiaal- , vaid protsessiõiguslikuks küsimuseks nn. oportuniteedipõhimõtte alusel. Hollandis kritiseeritakse teravalt eutanaasiakorra neid sätteid, mis lubavad surmaabi kohaldada ka ilma patsiendi nõusolekuta vastavate näidustuste esinemisel. Erinevalt aga soovitud eutanaasiast algatatakse igal juhul juurdlus (2., lk 28-29). Väidetavalt oli 1991
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe)
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe)
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1) Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2) Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1) Eraldi aktiga. 2) Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe)
ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud. Väärtegude jaguneb põhimõttel mille karistus tuleb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo karistatavuse üldised alused ja üld põhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused N süüteo katse. Põhikaristuse määramine mitme süüteo eest. Karistusseadustiku eriosa 88- 451 sisaldab konkreetsete karistavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad koossseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Hädakaitse seisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus ,kaudne tahtus, süüteo toimepanija
Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1.Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2.Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti.
sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/. 13. Seaduse jõustumine  jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. 14. Määruse jõustumine  Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 15. Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
asjaolusid (antud juhul siis tahlik merereostus) ja klassifitseeritakse süütegu KarS'is direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona. Järgmisena toob autor välja täiendavat informatsiooni KarS'i vastavuse EL'i õigusele KarS'is, mis sisaldub käesoleva uuritava seaduse eelnõu algtekstist, kus on uuritava seaduse koostamisel arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi.22 KarS'i koostamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi juriidilise isiku karistatavuse ja üldkasuliku töö sätestamisel. Soovitused kajastuvad ilmekalt näiteks § 14 ja 69. KarS'i isikuvastaste süütegude ning alaealise ja perekonna vastu suunatud süütegude peatüki väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heaks kiidetud ühismeedet võitlemaks inimkaubanduse ja laste seksuaalse ekspluateerimise vastu. Näidetena toob autor siinkohal käesolevast õigustloovast aktist välja § 133 ja 179.
territooriumil ja teatava isikuteringi suhtes. Ajalised piirid on määratlevad akti enese kehtema hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Üldpritsiibina ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest on kaks erandit. 1) Tagasiulatuva jõuga on seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasi ulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivaktid lõppevad, kas kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selle pädeva organi poolt. Õiguste kollisioon, kaks seadust sama asja kohta. Territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ulatusega. Riigi keskvõimu aktid kehtivad terve riigi alal. Teise riigi seadused ei kehti v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel. Teatavatel juhtudel võib vastu lokaalseid
põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus  tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia  õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleeritud juhtumilt teisele, reguleerimata juhtumile. · Kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld karistatavuse alusena või karistuse rakendamise alusena. · Keeletud on tegu karistatavaks kuulutavale või karistust raskendavale seadusele tagasiulatuva jõu andmine. 74. Süüpõhimõtte. See tähendab: riiklik karistusõigus saab kohaldada karistust üksnes sellise teo eest, milles õiguserikkuja on süüdi. Süü on oluline kui kuriteo mõiste struktuuri element, samuti kui alus karistuse suuruse kindlaksmääramiseks. 75. Humaansuse põhimõtte
elemendiks. Teadmise elementi nimetatakse veel ka intellektuaalseks elemendiks. Süüteotasandi määramine ja põhjendamine on oluline eksamil. Kindlasti tuleb vaadata kohtulahendeid!!! Võta riigikohtulahend ja ärge edasi mingegi, proovi ise lahendada. Kontrolli, mis keelt kasutate. Referaadi asemel. :D 2.märts 2013 Kordamine eelmisest loengust. • koosseis (iga element tuleb ära põhjendada eraldi) • blanketne dispositsioon • lahendada tahtluse küsimus - see on karistatavuse piiriks • tuleb põhjendada teda ettevaatamatusest ja kaudse tahtluse piirist. • Subjektiivset külge tuvastame faktilisete asjaolude pinnalt • KAASUS. Inimene jalutab müügisaalis ringi võtab pudeli vett ja joob selle ära, siis viskab pudeli prügikasti. Seejärel läheb pähklite juurde ja võtab pihutäie pähkleid ja sööb ära. Kas on tegemist vargusega (kas on valduse murdmine) või omastamisega??? Millal toimub
05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Õigussüsteem Eraõigus – poolteks võrdses seisus isikud. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õigusaktid Jõustunud normatiivakt ei oma tagasiulatuvat jõudu. Välja arvatud: - kui see on aktiga ette nähtud, kuid ei tohi seada kohustusi ega piirata õigusi - kriminaalseadus, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust 13 5.05.2016 Õigusaktid Kui vana akti ei ole kehtetuks tunnistatud: - sama taseme aktide puhul kehtib hilisem - erineva taseme aktide puhul kehtib kõrgema riigiorgani akt - üldnorme ja erinorm kehtestavate aktide puhul kehtib erinorm. Õigusaktide andmebaasid Riigi Teataja www.riigiteataja.ee EUR-Lex eur-lex.europa.eu
Vt muuhulgas punktis 4.1 toodud probleem eriettevalmistusega kohtunike, prokuröride ja politseiametnike puudumise kohta. Samuti ei ole professionaalne kaader reaalselt tagatud kohalikes omavalitsustes, laste hoolekandeasutustes. Muuhulgas ei ole nendele kehtestatud riiklikke pädevusnõudeid.2 Eestis ei uurita, erinevalt näiteks Soomest ja Ühinenud Kuningriigist ka lastega töötavate isikute tausta, sealhulgas kehtiva karistatavuse küsimusi. Seetõttu ei ole Eestis välistatud olukord, et lastega hakkab otseselt tööle enne väärkohtlemise eest karistust kandnud isik. Eraldi probleem on Eestis lastega tegelevate isikute vähesus, sealhulgas eriti kohaliku omavalitsuse, vangla, aga ka koolisüsteemi tasemel (viimases on puudu just sotsiaaltöötajaid, psühholooge, tugiisikuid). Laste ning lastega seotud küsimustega tegelevate isikute professionaalsus ning nende
3.6 Õigusaktide teatavakstegemine. Riigi Teataja süsteem- Seaduse jõustumine  jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. Määruse jõustumine  Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Teema 4. Õigusnorm 4.1 Õigusnorm kui sotsiaalne norm - õigusnorm on sotsiaalse normi alaliik
panna ja milliseid ei saa ei ole. 5) kui vastutab jur isik, siis mis saab teo toimepannud füüsilisest isikust ning vastupidi? 1. kui vastutab jur isik siis mis saab füüsilisest isikust? § 14 lg 2 jur isiku karistamine ei välista füüsilise isiku vastutust ehk vastutavad mõlemad. 2. kas jur isikut saab karistada ka ilma, sõltumata sellest, et mis saab füüsilisest isikust kes selle teo toime pani? Kars ei ütle midagi ja üldjuhul on riigikohus nõudnud, et jur isiku karistatavuse eeldus on see et füüsilise isik on kindlaks tehtud ja talle ka süüdistust esitatud. Riigikohus on öelnud ühe korra, et on võimalik et jur isik vastutab aga füüsiline isik ei vastuta – kui organ on teinud kollektiivse otsuse salajasel hääletusel. Jur isiku vastuts peaks olema autonoomne füüsilise isiku vastutuses (teda peaks saama menetleda eraldi füüsilisest isikust)
reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? 1) Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvaid kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased
kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? 1) Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvaid kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende
Seaduste jõustumine on kehtestatud põhiseaduses. Seadus jõustub 10 päeval pärast RiigiTeatajas avaldamist. On ka sätestatud seaduses eneses vahel. Normatiivakt lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisega. Jõustunud norm aktil ei ole tagasiulatuvat jõudu st et akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. 2 erandit: (seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kriminaalseadus kui kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas. Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis.
1. Ajaline – kehtivuse piirid on määratletud akti enese kehtima hakkamisega ja kehtivuse lõppemisega. Üldprintsiibina pole jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu. Selles reeglis on kaks erandit: a. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. b. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisega selleks pädeva organi poolt. Õiguste põrkumine ehk kollisioon. 2. Ruumiline ehk territoriaalne – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad kogu riigi territooriumil, v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse eritingimustel. 3
3. katse algab hetkest, mil isik vahetult alustab süüteo toimepanemist. 4. katset iseloomustab, et süütegu ei ole veel lõpule viidud. 5. Katse võib olla: · Lõpetatud katse  isik vastavalt oma ettekujutustele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks. · Lõpetamata katse  isik ei ole veel teinud kõike, mida peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. 6. Ka katse puhul toimub karistatavuse lahendamiseks sama menetlus, mis lõpuleviidud või süüteo korral (koosseis, õigusvastasus, süü). 7. Katse koosseisu tuvastamisel lähtuda subjektiivsetest tunnustest ja seejärel alles objektiivsed tunnused. 8. Tuvastada, kas esineb tahtlus. Kui ettevaatamatus siis pole ktset. 9. katse puhul kuulub tuvastamisele kas isik tegu toime pannes teadis õigustava asjaolu esinemist või ei teadnud seda. Kui ei teadnud, on katse isegi siis
Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: 2 1) see on seaduses sõnaselgelt öeldud; 2) kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. Kehtivuse lõppemine Õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks. Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti ruumiline kehtivus Õigusakt kehtib reeglina selle vastu võtnud riigi territooriumil, vahel ka selle osal. Näiteks Asjaõigusseadus kehtib
akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis
juriidilistele aktidele, mis leidsid aset enne selle akti jõustumist. Ei saa inimest vastutusele võtta sellise teo eest, mis pandi toime enne selle seaduse jõustumist. Kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on need seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, seadusandja peab silmas pidama, et seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustusi ja õigusi????? 2) tagasiulatuva jõuga on aga see kriminaalseadus, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 30.09.08 normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja möödumisega või tema kehtivus lõpetatakse selleks pädeva organi poolt. Kehtivus lõpeb ajutiste õigusasktide puhul teatud kuupäeva saabumisel. Tähtajatu õigusakti lõpetamiseks võtab selleks pädev organ vastu kas spetsiaalse akti kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamiseks või siis analoogses küsimuses võetakse vastu uus akt ja
päeval pärast RT's avaldamist · kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused 3. päeval pärast avalikustamist Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 19 Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Asukohamaa normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased, mõningad erandid on diplomaatilist immuniteeti omavad isikud. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide
annaabi.ee 
