Rocca al Mare Kool Referaat Karate Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Karate ehk karate-d (jaapani keeles sõnadest (kara) 'tühi', te ( ) 'käsi' ja sõnaosast d ( ) 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade
Karatega tegelevaid sportlasi nimetatakse karatekadeks. Spordiala koosneb järskudest, kuid kontrollitud jalalöökidest, rusikahoopidest või äkkrünnakutest ja blokeerimisliigutustest. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes. Karate lähtub oma põhimõtetes suuresti zen-budismi õpetustest ja on budoalana mõjutatud konfutsianismist. Algse karate loojaks peetakse Tode Sakugawat, kes hakkas peale enda täiendamist Hiinas oma võitlusvõtteid Okinawal õpetama. Tema õpetusest kujunes välja võitluskunst tde. Karatele tänapäevase kuju andjaks ja selle levitajaks üldsusele peetakse Gichin Funakoshit, kes tutvustas karated Jaapanis esmakordselt 1917, avalikkusele 1922. Euroopasse jõudis karate 1950
Chuan fa ja chuan shu on liignimed nagu ka kung-fu, mida tihti kasutatakse. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) Wu-shu on oma ligi 3000-aastase ajalooga hiina kultuuris ühel keskseimal kohal. Wu-shu'd ei saa aga täielikult mõista, kui ei tunne hiina kultuuri. Hiina on üks vähestest maadest, kus võitluskunstid on tihedalt seotud kultuuriga. 1. TUTVUSTUS Hiina on suur maa ja asustatud paljude erinevate rahvustega, ning seepärast ongi kogu ajalugu halvasti säilinud. Võitluskunstide alane kirjandus on ebaühtlane, täis tühimikke ja kohati ebatäpne - seepärast on ka väga raske sellest täielikku ülevaadet teha. Hiinlased panevad väga suurt rõhku võitluskunstide harjutamisele, sest need õpetavad kõige paremini austust, kannatust, inimlikkust ja moraali. Paljudel maalidel, kus kujutatakse Hiina suuri meistreid ja tähtsamaid ajaloolisi tegelasi, nagu näiteks Kong-Fuzi (Konfutsius) - on neil inimestel
KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer
rütmiga meloodiaid, kuid see jäi enamasti usutalitusteks kõrgkihtide seas. Babüloonias võis kohata suuri muusikakoosseise, babüloonias oli tähtis roll muusikalisel seaduspärasusl. Vanaaegse muusika kuldaeg oli 5.-4. saj eKr, sellest ajast pärinevad ka üksikud noodinäited. Pilet nr. 4- Egiptuse kultuur Egiptus (3000-30 a. e.m.a.) 3000 a. e.m.a. ühendati u 40 väikeriiki e noomi. Egiptuse ajalugu jaotatakse valitsejate dünastiate järgi 3-ks perioodiks: I Vana Riik (3. a. tuh. -2050 e.m.a.) II Keskmine Riik (2050-1570 a. e.m.a.) III Uus Riik (1570-30 a. e.m.a.) Usund: polüteistlik (palju jumalaid), vaarao üks jumalatest. Näited jumalatest: Ra, Re, Amon-Ra; Osiris; Anubis; Isis; Seth. Usuti hauatagusesse ellu, sellepärast palsameeriti surnuid: muumiad. Kunstoli tihedalt seotud religiooniga. Sel olid väga tugevad, peaaegu muutumatud, traditsioonid.
maailma teadusliku tõlgendamise poole, kuivõrd koguti praktiliselt tarvilikke teadmisi ja oskusi. Mesopotaamia õpetlased (enamasti pärit preestrite hulgast) pöörasid suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja üleskirjutamisele. Nii moodustusid ulatuslikud nimekirjad võõraste maade valitsejate, mitmesuguste ennete, taevaste nähtuste jm kohta. Teoreetilisi üldistusi nende põhjal siiski ei tehtud. Suhteliselt kõrgel tasemel oli matemaatika. Tänapäevani on säilinud matemaatiliste ülesannete kogu. Arvutamisel kasutati kuuekümnendsüsteeme, mis on tänapäevani kasutusel nurgamõõtmises kui ka kella puhul. Esimestena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema koht numbrite jadas (näiteks on number 2 arvus 21 suurema väärtusega kui arvus 12). Osati lahendada ka keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at
Kõik kommentaarid