Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kai-Riin Olesk HIINA VÕITLUSKUNST WING TSUN KOOLKONNA LEUNG TING WING TSUN KUNG FU NÄITEL referaat Läbiv teema: Hiina võitluskunst Wing Tsun Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 Wing Tsun'i olemus 3 Wing Tsun'i printsiibid 4 Leung Ting Wing Tsun koolkonna ajalugu 5 Kokkuvõte ...................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................7 Lisad.....................................................................................
KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge
kadunud. Jaapanis süüakse tänapäeval kana, sea-ja veiseliha, kuid serveeringud on väikesed. Enamik Lääne-toite on Jaapanis kättesaadavad. Hamburgerid ja pizza on populaarsed ning paljud USA restoraniketid on hästi esindatud. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID Jaapani võitluskunstid arenesid samuraide sõjakunstist ning on arenenud rangeteks treeningdistsipliinideks, mille eesmärk on vaimne areng. Sumo Sumo on Jaapani traditsiooniline maadlus. Praegu on sumo rohkem professionaalne sport kui võitluskunst. Elukutseliste maadlejate puhul kasutatakse nimetust zum ehk suur sumo, eristamaks seda harrastajate amazumst. zum kasutamine tänapäeval on suhteliselt uus, kuigi ala ise on igivana ja selle alged ulatuvad kuni 2000 aastat tagasi. Esimesed kindlad teated Jaapanis korraldatud sumovõistlusest on pärit 642. aastast. Sellest ajast alates on pidevalt korraldatud sumoturniire keisri õukonnas. Turniir toimus sügiseste põllutööde lõppu tähistava püha ajal
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud,
Mööda Hiinat ringi rännates jõudis ta lõpuks praegusesse Henani provintsi, kus Sunshani mäel asus kloostrisse. Kloostris nägi ta, et et paljud mungad on haiged ja nõrgad. Põhjus oli selles, et mungad ei hoolitsenud oma keha eest. Parandamaks nende tervist õpetas ta kloostriülemana munkadele 18 harjutust. "Ashati 18 kätt" nendes harjutustes oli kuus võtet löögiks rusikaga, kaks käeservaga, üks küünarnukiga, neli jalaööki ja viis haaret. Shaolin kui võitluskunst arenes lõplikult välja alles 13-14. sajandiks. See levis kiiresti üle kogu Hiina ja tal tekkis rohkem kui 400 haru, millest igaüks nimetas oma eelkäijaks Shaolini. Viimaste üle ei saa vaadelda ainult munkade kunstina, vaid see on erinevate stiilide üldnimetus. "Kui tegeled ainult rusikavõitlusega ja ei täiusta ennast eriliste harjutustega, oled vanaduses nõdruke." - vana Shaolini kõnekäänd. Siin räägitakse erilistest meetoditest arendamaks
Järvamaa kutsehariduskeskus Kyokushin karate" ,, Referaat Inimene PH1 Särevere 2011 Sissejuhatus Kyokushin Karate on jaapani võitluskunst, mida peetakse üheks karmimaks võitluskunstiks tema treeningute, kui ka võitluse ning kaitse pärast. Selle loojaks peetakse 71 aastat treeninud Karate meistrit Masutatsu Oyama-t, kes lõi selle võitluskunsti 1964. aastal. Rohkem tähelepanu on pööratud jalgadele, nende painduvusele, löögi kiirusele ning tugevusele kuna eesmärgiks on vastane ühe löögiga ,,knockouti" lüüa. Kyokushin Karate pole ainult võtlus, see on ülesehitatud
kuulsust ja paljud koolid lülitusid ümber odadele. Erinevad koolid ja õpetajad õpetasid oda võitluskunsti erinevalt. Mõned koolid olid pühendunud ründele, teised löökide blokeerimisele ja enda kaitsmisele. Samuti läksid isegi odale üle ka suuremad sõdalaste rühmad. Isegi klannide vahelised turniirid toimusid odadega. Oda oli sel ajal Jaapanis üks põhilisem relv, mida kasutati sõjas, sest neid oli palju erinevaid ja olenevalt odade tüübist olid nende kasutusalad ja võitluskunst väga erinevad ja laialdased. Vastavalt odade põhitüüpidele jagunesid nende kasutamiskunst kahte peakoolkonda. Need olid yarijutsu (sirge oda kunst) ja naginata (kõvera oda kunst). Mõlemat kunsti praktiseeriti lugematutes stiilides ning olid olemas alavaldkonnad, milles keskenduti nii pikkade kui ka lühikeste odade kasutamisele. Need jagunesid põhitehnikateks nagu torked, löögid ja tõrjed. Niimoodi oli palju erinevaid valdkondi, mida koolid õpetasid.
rahvuslikus muusikas. Trummid on tehtud puudest – uuemad ka plastikust. On kahte tüüpi trumme byou- daiko – neid ei saa häälestada ja shime-daiko – saab häälestada. Alates 30cm kuni 2m suurused Sumo – Jaapani traditsiooniline maadlus. See toimub 4,55 m läbimõõtega ringis. Teada olevalt on pärist 642. aastast. Sellest ajast on korraldatud sumoturniire keisriõukonnas. Sumo on tihedalt seotud Jaapani usundi sinotismiga. Judo – Jaapani võitluskunst. Põhineb heidetel ja kinnihoidmistel. Džuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jūjutsu koolist. Esimese džuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Samuraid – provintside aristokraatiat esindavate ülikute sõjaline kaaskond. Nende elu tegevust sätestas au- koodeks Bushi-dõ: 1) Samurai peab kuulama tenast peituva juamala (kami) häält... 2) Samurai peab pidevalt oma keha eest hoolt kandama, palju õppima, end treenima, kannatama ja riskima.
muinasajaloos, inimese vajaduses küttida saaki ning kaitsta ennast vaenlaste ja röövloomade eest. Jaapanis on palju traditsioonilisi spordialasid. Need said hiljem läänes tuntuks ja levisid seal kiiresti. Sellised on näiteks sumo, judo, karate, kendo jt. Jaapani võitluskunstid tuginevad kehalistele võimetele, vaimsele tasakaalule ja kõlbelise kindluse arendamisele. Judo ehk džuudo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala. Džuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokateks. Karate nõuab võistlejailt tehnika valdamist ja kohtunikelt ranget määruste jälgimist. Võistlejad kannavad enamasti käe-, jala-, hamba- ja kubemekaitset. Punkte saadaks puhaste rünnakute eest. Löögid peatatakse või ohjeldatakse hetk enne vastase tabamist, vältimaks vigastusi. Punkte antakse
SISUKORD 1.Päritolu 2.Ninjaks saamine 3.Varustus 4.Ninja pered 5.Ninja küla ja - pealikumaja PÄRITOLU Ligikaudu 800 aastast Pkr põgenes rühm sõdalasi ja preestreid laguneva Tang'i Dünastia ajal Hiinast Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakuntste- ja strateegiat käsitleva raamatu ´´Sõjapidamise kunst, mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN´i poolt. Selle tulemusena sündiski varajane Ninjutsu–ninjade võitluskunst. Esimene ninja pioneer oli MINHINOUE NO MIKOTOA´d. Ninjutsu juhendus sõnast “shinobi“ samuti oli kasutusel väljend „tengu“,mis oli kurjavaimu tähenduseks. Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi, hakkas kuidagi vaenulikult suhtlema ´´yamabushi,,-de religioosetesse
· Meditatsioon: protsess, kus inimene kasutab keskendumist või mõtisklust oma keha ja meele rahustamiseks · Muusikateraapia: aitab kiirendada paranemist ja parandada elukvaliteeti , tavaliselt viivad läbi professionaalid. · Palved ja spirituaalsus: spirituaalsust kirjeldatakse kui teadlikkust millegi suurema olemasolust kui sa ise oled. Sageli väljendub see religiooni ja/või palvete kaudu, kuid on olemas veel muidki spirituaalsuse praktiseerimise viise. · Tai chi: iidne Hiina võitluskunst, mis kasutab liikumist, meditatsiooni ja hingamist tervise ja enesetunde parandamiseks. On tõestatud selle keha tugevdav ja tasakaalu parandav mõju mõnedele inimestele.
Rocca al Mare Kool Referaat Karate Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Karate ehk karate-d (jaapani keeles sõnadest (kara) 'tühi', te ( ) 'käsi' ja sõnaosast d ( ) 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr
grupi taimaalasi ja võtsid nad vangi. Nende hulgas oli palju ka taipoksijaid. Nad viidi Birma linna nimega Ungwa. 1774-ndal aastal ühes Birma linnas nimega Rangoon otsustas kuningas Mangra korraldada 7 ööpäevase usufestivali Buddha mälestuseks. Festivalil toimusid mitmed erinevad meelelahutuslikud tegevused. Nagu kostüümi näidendid, komöödiad, mõõgavõitlused. Ühel hetkel arvas kuningas Mangra, et ta tahaks näha kuidas näeks välja oma vahel võisteldes muay boran ning Birma võitluskunst Lethwei. Nai Khanom Tom valiti välja võistlema Birma tsempioni vastu. Poksiring oli otse kuninga trooni ees ning Nai Khanom Tom esitas võitluseelse Wai Kru tantsu, et avaldada austust Birma kuningale, samuti publikule. Tantsides ümber oma vastase, hämmastas ja ajas segadusse ta sellega kõiki birmalasi, kui ka vastast.. Kui fight algas, lendas ta kohe vastasele löökidega peale, kasutades küünarnukke, põlvi ja
Niisiis ohverdati matustel vange või selleks otstarbeks ostetud orje. Hiljem meeldis jumalakartmatutele jätkata seda toimingut üksnes lõbu pärast. Sellepärast hangitigi orje, keda võis vormida kui relvi, õpetades neid tapma. Varsti lasti neil kindlaksmääratud päevadel haudade juures hukkuda." - Tertillus (1) See etruskide komme on selgeks näiteks, kuidas ühest religioossest rituaalist võib kujuneda puhtast lõbujanust kannustatud tegevus. Kuna antiikajal oli võitluskunst ja verevalamisega seotud spordialad väga levinud, oli Vana-Rooma ühiskond nendega juba varem tuttav. Samamoodi loomade ohverdamiste, kurjategijate avalike hukkamiste ja loendamatute julmustegudega sõdades. Kuigi kuni võistluste keelustamiseni toodi tapetud gladiaatorite verd ohvrianniks Jupiteri kuju juurde, oli mängude põhiline eesmärk siiski meelelahutuslik. Kui Vanas-Kreekas oli inimese tapmine võitlusareenil ebaeetiline, siis
backup toetama, tõendama, abistama route marsuut, suund, kurss alternate vahelduma, üksteist välja vahetama morbid speculation surmaspekulatsioon peace of mind rahun keskel comforted lohutust leidma multiple tragedies mitu tragöödiat Lk 21 funds fondid, kapital, bilansi aktivakirjad desirable soovitud, ihaldusväärne fellow aficionados martial võitluskunst solely vaid, ainult distinct märgatav, selge, erinev pin down selgitama meticulously piinliku täpsusega, üksikasjalikult royalty autoritasu, litsensitasu valuable patents väärtuslik patent, väärtuslik äritunnus Lk 22 mix of property miksitud kinnisvara intimidating hirmutav, heidutav urget kiire, kiireloomuline, vältimatu competing võistlev fairly õiglaselt, ausalt
Aga ta ei norutanud kaua, vaid otsis üles sõbrad ja tuttavad. Palju aitas edasi Üllar Saaremäe Rakvere teatrist. Tasapisi tulid rollipakkumised, siis neli aastat õpinguid Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas. Sel suvel anti talle kätte auga väljateenitud diplom näitleja erialal. Ema teab: ,,(8) Alole oleks võinud komistuskiviks saada just kõrguse ja raskusega seotu ja ega seal siis ainult lavakõnet ei harjutatud, kavas olid ju ka lavaline võitluskunst ja akrobaatika." Ka Alo ise usub, et Viljandis kasvas ta tublisti pikemaks. Vaimus. ,,Ma ise loodan väga, et see on mul amet kogu eluks. (9) Praegugi võtan akadeemias Leelo Talvikult klassikalise hääleseade eratunde," räägib Alo. Perel on juba ka oma väike teatritraditsioon: Alo hing on rahul, kui ema ja isa esietendusel saalis istuvad. ,,Mulle meeldib väga rännata, seljakott seljas, olla täna siin, homme seal," räägib Alo. Kõige sagedamini viib tema
Maailmas arvatakse olevat üle 1000 erineva ju jutsu võitlusstiili. Judo looja JIGORO KANO sündis 28. oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris. Noorena oli J. Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk. J. Kano oli veendunud, et toore jõu vastu saab meisterlikusega ning ta otsustas hakata tegelema võitluskunstidega. Ta õppis JU JUTSUT erinevate meistrite käe all. ( Vöönõuded... 2008 ) Karate ehk karate-d on Okinawa päritolu võitluskunst.Okinawalased arendasid selle võitluskunsti välja pärast relvade keelustamist. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus palajaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab, et tegemist pole ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes. Karate lähtub oma põhimõtetes suuresti zen-budismi õpetusest ja on budoalana mõjutatud konfutsianismist. ( Karate... 2008)
Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas
füüsilises, nii kui ka välimuses vormis. Mulle meeldib kickboxing, sest see on raske sport ja pingeline. Kickboxing on füüsilise ning vaimu arendamine. Tehnika, mis kasutatakse kickboxingis on keeruline ja nõuab hea oskusi, kõigepealt suurt tahtmist ning püüdlust. Ilma selleta ei saa lihtsalt saavutada häid tulemusi. Kickboxingi ajalugu on väga pikk ja imelik, sest sellise ala ilmumiseks oli kõige tuntuv ja vana võitluskunst Muay Thai. Erinevus koosneb ainult varustustest , võitluse esinemisest ja erinevate löögi kasutamisest. Selle töö koostamiseks läks mul piisavalt aega, et rohkem ja lähedam tutvuda selle spordialaga, tänan selle tööle, et ma sain teada uusi asju ja üksikasjalikku infortmatsioone. Tegele ükskõik mis spordiga ja sa kindlasti saavutad edu! KASUTATUD ALLIKAD EKF: http://www.wakoest.ee/et/federatsioon/ajalugu-2 Otsitud 09.08.12
õppimist. Aastal 1340 jagunes Okinawa kolme kuningriiki. Aastal 1372 alistus kuningas Shunten Hiina Mingvalitsuse ees ning aastal 1393 saatis Hiina valitseja Okinawale rühma kogenud kaupmehi ja käsitöölisi, kes tulid tutvustama Hiina kultuuri. Neid hakati kutsuma "kolmekümne kuueks perekonnaks". Teiste hulgas tuli saarele ka rühm Hiina relvata võitluskunstide meistreid, kes õpetasid oma oskusi edasi saare elanikele. Okinawal oli ka enda relvata võitluskunst "tode". Paljude jaapani ajaloolaste meelest sündis see kunst Riukiu saartel, millede peasaar ongi Okinawa. Selle ühinemisest hiina chuangfa ja muude Aasia võitlusviisidega sai alguse tänapäeva karate. Pärast kodusõda, 1492. aastast oli Okinawal valitsejaks Sho Hashi nimeline mees. Ta ühendas saare kolm kuningriiki ja hakkas sõlmima kaubanduslikke sidemeid naaberriikidega. Aastatel 1432 kuni 1570 rajas Okinawa
Euroopa. Kirjutage maoaasta, ahviaasta, tiigriaasta, draakoniaasta, kukeaasta, hobuseaasta, lambaaasta või lamba-aasta (vrd omadussõnalise täiendiga sinise kuke aasta, musta lamba aasta, sinise hobuse aasta, valge kassi aasta). Sõna alguses on väiketäht. Õige on kirjutada paastumaarjapäev (kokku ja väikese algustähega). Õige on Vaikne ookean (teine sõna on väikese tähega). Õige on Napoleoni kompleks, mitte „napooleonikompleks“. Kaug-Ida võitluskunst on wushu (tsitaatsõna). Seda hääldatakse [ušu]. Kuidas kirjutada stipendiume, nt Andrus Pargi nimeline stipendium? – Kirjutage sõnata nimeline: Andrus Pargi stipendium. Õige on kirjutada Parkinsoni tõbi (lahku, nimi suure algustähega). Kirjutage Metsakalmistu (suure tähega). ausponsor, kuldsponsor, aasta vilistlane – kõik sellised aunimetused on eesti keeles väikese algustähega. Kas tabelite, lahtrite ja jooniste pealkirjad on suure või väikese algustähega
Ametinimetused on väikese tähega, seega on õige Tallinna linnapea. Kirjutage Kreeka-Rooma maadlus. Õige on kirjutada Mandri-Euroopa, me ei soovita keelendit Kontinentaal-Euroopa. Õige on kirjutada paastumaarjapäev (kokku ja väikese algustähega). Õige on Vaikne ookean (teine sõna on väikese tähega). Õige on Napoleoni kompleks, mitte ,,napooleonikompleks". Õige on väikeste algustähtedega aasta vilistlane. Ühendis Pozarski kotlet on esimene sõna suure tähega. Kaug-Ida võitluskunst on wushu (tsitaatsõna). Seda hääldatakse [usu]. Õige on kirjutada Parkinsoni tõbi (lahku, nimi suure algustähega). Kirjutage Balti jaama turg. Kirjutage Metsakalmistu (suure tähega). ausponsor, kuldsponsor, aasta vilistlane kõik sellised aunimetused on eesti keeles väikese algustähega Kas RIIGIHANGETE SEADUS on suure või väikese algustähega? Õige on väiketäheline riigihangete seadus, aga võib kirjutada ka pealkirjade reegli järgi jutumärkides ja
annaabi.ee 
