Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Kalimantani vihmametsade hävitamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsad, kalimantan, aare, indoneesia, indonesia, hektarit, vihmamets, malaisia, asia, süsihappegaas, borneo, palm, forest, röövraie, sumatra, aasia, saart, pinnasel, nõudlus, palmi, tulekahjud, jõgi, riis, metsaraie, vihmametsad, firmadel, taimkate, loomastik, loodusele, java, mistõttu, õhuniiskus, jätkus, metsadega, praeguseks, kaitsealad.........................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest.
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus...........................
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2.
Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks. Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade häving Trooplised metsad on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hävitamise tõttu, aga see ei taasta bioloogilist mitmekesisust või kliima stabiilsust
Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg.
Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011 2 India 1 210 193 422 2011 -- Euroopa Liit 503 492 041 2012 3 Ameerika Ühendriigid 314 317 000 2012 4 Indoneesia 237 641 326 2010 5 Brasiilia 193 946 886 2012 6 Pakistan 180 600 000 2012 7 Nigeeria 166 629 000 2012 8 Bangladesh 152 518 015 2012 9 Venemaa 143 142 000 2012 10 Jaapan 127 570 000 2012 rahvaarv 20-l sajandil kolmekordistus. Sellise kiire kasvu üheks oluliseks põhjuseks on: laste suremuse vähenemine ning keskmise eluea tõus.
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Probleem on selles, et vihmametsad ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Vihmametsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise ehk erosiooni. Tagajärjed Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni
..................................20 9. LISAD.................................................................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................................. 24 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 3,7 miljardit hektarit metsa. See on umbes neli korda suurem Euroopa pindalast ja katab 30% kogu maismaast. Ilma inimtegevuseta oleks metsade looduslik osakaal maailmas umbes kaks korda suurem.(1) Metsad katavad 44% Euroopa maismaast. Maailma metsadest 25% asub Euroopas, millest omakorda 80% paikneb Venemaa Föderatsioonis. Euroopa metsi majandatakse jätkusuutlikult ning metsamaa pindala üha suureneb. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pidala kasvanud
Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad
piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidestarvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. [1] Foto 1 : Vihmamets Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed).
Annan ka ülevaate Leedu metsapoliitikast ja metsandusinstituutidest ning rahvuslikest metsandusprogrammidest ja metsade sertifitseerimisest. 3 1. Leedu metsandus 1.1. Ülevaade Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1% metsadest (26 000 ha) on klassifitseeritud kui kõige mitmekesisemad ja suure biomassiga metsad, 24% (521 000 ha) metsi on istutatud ja ülejäänud (1 613 000 ha) metsad on looduslikult uuenenud. Peamised puuliigid on mänd (Pinus) 37%, kuusk (Picea) 24%, kask (Betula) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
kõrval ka inimeste elukvaliteet.On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused.................................
kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4
1. Metsavarud Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Eesti on u 30%- lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.
· Rahvaarv: 234 693 997 · Rahvastiku tihedus: 143 inimest/km² · Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont.
"Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" 2. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks
osa Eesti kultuurist (Keskkonnaministeerium). Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris
Tugevateks mõjutajateks on kindlasti ka salakütid ja röövkalapüük. (Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine 2008) 6 3. METSADE PINDALA VÄHENEMINE Metsi esineb mitmes kliimavööndis, alates troopilistest vihmametsadest kuni kõrgmägede ja metsatundrate eksistentsi piiril olevate puistuteni. Nende eksisteerimiseks ei sobi liiga kuiv ega liiga märg pinnas. Metsad on nagu planeedi rõivad. Nad pidurdavad tuuli, siluvad temperatuuri kontraste ja puhastavad õhku. Metsi ei ole õige hinnata vaid puiduvaru põhjal. Paljudel juhtudel võivad nende muud omadused ja funktsioonid osutuda puidust tähtsamaks. (Keskkonnaõpetus 2008) Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi
5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000. Vihmametsade kadu on võrreldav ookeani kuivamisega. Lahendus probleemile Kasutades vihmametsi nii nagu teevad seda praegused indiaanlased ja milleks need on ka loodud ( ravimid, toit ja õli) oleks majanduslikult kasulikum. Lihtne näide sellest: Kariloomadega vihmametsade ala on väärt 60$ aaker, kui sealsed puud kokku korjata oleks see 400$ väärt, kui aga hoida metsad puhtana ja korjata nende uuenevaid saadusi, tõuseks väärtus 2400$ peale aakri kohta. Luues uue turu jätkusuutlikele toodetele, mis vihmametsadest leida võib ja haldada neid nii nagu teevad seda indiaanlased, toob see positiivseid muudatusi vihametsade hävimise probleemile. Praegu on ettevõetud Columbia valitsus on juba aru saanud, et n.ö metsavalvuriteks sobivad kõige paremini selle põlisasukad e siis indiaanlased ja on andnud neile
Filipiinidelt on pärit ka karaoke. Merikarpide liike on seal lausa 12000. Selles referaadis aga puutume kokku hoopis muude teemadega: geograafia, arengutase, majandus, turism, kliima jm. Geograafia 3 Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest, asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia, läänest Singapur ja Malaisia, põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest). 4
aastas. See jätab esialgu mulje, et meie metsakasutus on igati tasakaalus raiutakse juurdekasvu piires. Tegelikult arvestatakse kogu Euroopas kasutatava juurdekasvuna nn. netojuurdekasvu: üldjuurdekasvust lahutatakse looduslikult väljalangev osa [6]. Seega peaksime võtma arutluste aluseks umbes 70% üldjuurdekasvust. Teine oluline tegur on kasutatava varu suurus: selle hulka ei arvata rangelt kaitstavaid metsaosi, mille pindala on Eestis hinnanguliselt 144 000 hektarit [2]. Seda kõike järgides selgub, et ka metsanduse arengukavas kokku lepitud raiemaht ületab tunduvalt kasutatavate metsade juurdekasvu. Miks on sellist põhiprintsiipi rikutud, sellest oli juttu juba eespool. Vaadeldes tegelikult raiutud koguseid puuliigiti, avaneb aga hoopis kurb pilt (joonis 10): näeme, et optimaalsest on asi väga kaugel. Kui k o g u raie jääbki optimaalse mahu piiridesse või seda pole eriti palju
Sellesse valdkonda jäävad USA nn. nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Sademete vähesuse tõttu põldu harida saab vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. Lähistroopilises vöötmes lüh. vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik põllukultuure siiski kogu aasta vältel kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, omatarbeks talinisu ja maisi. Mandrilises valdkonnas suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed.
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidu
Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi. 4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile. Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Kooskõlas eelnimetatuga on tegevuskaval neli peamist eesmärki: · pikaajalise konkurentsivõime tagamine · keskkonna parandamine ja kaitse · elukvaliteedi parandamine
taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on
Põhja-Eesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või
ülekaalukamalt on küntud keskele kokku. PõhjaEesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad).
partnerlusleppe teise osapoole vahel, 2. puidukaubanduse tarneahela kontrollsüsteemi rakendamine, 5 3. kontrollsüsteemi rakendamine puidu seadusliku päritolu tagamiseks. (Keskkonnaühenduste ja Keskkonnaministeeriumi traditsiooniline...) Peeti võimalikuks esimesed võimalikud vabatahtlikud partnerluslepped sõlmida Indoneesia, Malaisia, Ghana, Kameruni, Gaboni ja Kongoga, ehk siis nende riikidega, kus läbirääkimised olid juba käimas või peatselt algamas. Teistest, võimalikest skeemiga hiljem liituvatest riikidest, väärisid äramärkimist Brasiilia, Hiina, Vietnam, Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Esialgu kattis litsentseerimisskeem sellised puittooted nagu ümarpuit, spoon ja vineer. Komisjon algatas analüüsi täiendavate õiguslike võimaluste hindamiseks,
ning kaks kolmandikku lõunasse. Kongo DV asub Kongo jõe, mis on maailma suuruselt teine jõgi vooluhulgalt, lõunakaldal ning sellest tingitult on üle 60% Kongo alast kaetud Kongo vihmametsaga, mis on tuntud kui ühe bioloogiliselt mitmekesisema alana – sealt võib leida üle 600 puuliigi ja üle 10 000 taimeliigi ning ka palju haruldasi ja ohustatud liike (näiteks bonobo, valge ninasarvik, okapi, mägigorilla, Aafrika metselevant). Amazonase järel on Kongo vihmamets maailmas suuruselt teine ning tänu vihmametsale loetakse Kongot Aafrika kõige looduslikult mitmekesisemaks alaks. Koos lisajõgede domineerib Kongo jõgi tervel riigi alal ning on üheks suureks teguriks sealse kliima ja maakuju tekkel koos Albertine mägedega, kust jõgi alguse saab. Sellega kaasnevalt on Kongo idapoolne põhjanurk üpriski mägine erinevalt ülejäänud Kongost, mis on üldiselt tasane ja madal maa, ning sealne piirkond on ka vulkaaniliselt aktiivne – viimane
Vett on veel rikkalikult Maa rikkumata paikades. Märgalad. Need on olulised kogu planeedile. Need moodustavad 6% planeedi pinnast. Sood on nagu käsnad, mis reguleerivad vee voolu. Vihmaperioodil nad imavad ja kuivaperioodil vabastavad seda. Sood on asendamatud keskkonnad vee tekkeks ja puhastamiseks. Viimase sajandiga kuivendati pooled maailma soodest. Me ei tea nende rikkust ega rolli. Kõik elav on omavahel seotud. Vesi, õhk, muld, puud. Puud hingavad põhjavett atmosfääri udu kaudu. Metsad toodavad niiskust, mis on eluks vajalik. Nad on vihma emaks ja isaks. Metsad talletavad süsinikku. Neis on seda rohkem kui kogu Maa atmosfääris. Nad on kliimatasakaalu nurgakiviks, millest me kõik sõltume. Puud on elukeskkonnaks 75%-le planeedi liikidest. Igal aastal avastame uusi liike, millest meil aimugi polnud linnud,putukad, imetajad. Alates 1960ndatest on metsaraie suurenenud. Igal aastal muutub 13 miljonit troopilist metsa suitsuks ja puiduks. Maailma suurim vihmamets,
annaabi.ee 
