TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades.................................................................................................
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27Sisukord 281. Sissejuhatus vihmametsadest……………………………………..3 292. Vihmametsade levik ja kliima………………………………………4 303. Vihmametsade taimed ja loomad………………………………….5 314. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid………...6 325
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest
Brasiilia vihmametsad Brasiilia vihmametsad on ühed tähtsaimatest loodusrikkustest maailmast, sest just need vihmametsad on maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemad piirkonnad. Tänu nendele vihmametsadele on säilinud tohutul hulgal erinevaid taime, putuka ja loomaliike. Samuti annavad vihmametsad peavarju suuremale osale Brasiilia elanikest ja varustavad neid toiduga. Kahjuks on viimaste aastatega aga aina suuremaks muutunud Brasiilia vihmametsade maharaiumise probleem, mis arvatakse tulenevat soja ja teiste põllusaaduste hinnatõusust maailmaturul, kuid mis on samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest.
Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas vaid seisvat raha. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate nii taime- kui loomaliikide arvuks kokku 5- 100 miljonit. Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele tundmata. Nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 200 000 km² troopilisi vihmametsi. See on ligikaudu neljakordne Eesti pindala. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis
teada kuidas täpsemalt võib see mu elu mõjutada või muuta. Ma tahaks veel teada, kas see põhjus miks vihmametsi maha raiutakse on ikka põhjendatud ja olulisem kui nende olemas olu ja kas on võimalik üldse kaitsta kuidagi vihmametsa raie eest. Veel võiks teada saada kui suured on vihmametsad ja kui kiiresti need vähenevad. Samuti tahaks teada, kus vihmametsad täpsemalt asuvad. See teema tundub minu jaoks põnev, ning kuna see võib minu elu mõjutada, paneb see mind mõtlema, kas mina ka seda kuidagi takistada saaksin. Vihmametsadest üldiselt Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust.
Kõik kommentaarid