Vihmametsad (0)

Vihmametsad
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus , millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe , igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades.
Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas ( Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus.
Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid.
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis . Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit . Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed).
Metsade hävitamise põhjused

• Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule.
  
• Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti.
  
• Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana.
  
• Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel
  

Statistika

• Kesk-Ameerikas hävitati 1980. aastatel 430 000 ha metsa aastas
  
• 1990-1994 hävitati hoolimata suurest pahameelest ikkagi 320 000 ha metsa aastas
  
• Keskkonnakaitse organisatsioonid väidavad, et on juba olemas üle 20 konventsiooni, mis kutsuvad üles metsade kaitsele.
  
• Greenpeace 'i andmetel on sellest ajast saadik, kui valitsused kohustusid täitma 1992. aasta Rio deklaratsiooni, Agenda 21 ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni maha raiutud 38 600 ruutmiili metsa.
  
• 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest
  

Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Probleem on selles, et vihmametsad ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Vihmametsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise ehk erosiooni.
Tagajärjed
Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest ). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa.
Hoogustub kasvuhoone efekt
Ligikaudu 20% süsihappegaasist, mis atmosfääri paisatakse, tekib metsade hävitamise tõttu. Hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, Aafrikas, Indoneesias ning mujal maailmas on korrumpeerunud valitsusametnike tõttu üha suuremaid ohvreid nõudev ettevõtmine. Hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral (väga tavaline nähtus) ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann . Savannidest saab aga muutunud sademetemustri puhul väga kiiresti kõrb.. Biokütuste tootmise sildi all hävitab Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks.
Teadlased avastasid vihmametsade hävitamise ja malaaria leviku vahel seose, kirjutab AFP. Vihmametsade raie loob malaariat levitavale Anopheles darlingi sääsele ideaalse elukeskkonna. Ka kaevandused , kalakasvandused ja tammid soodustavad selle säässe levikut. Uurijad hoiatasid, et keskkonnamuutuse tendentsi jätkudes võib malaariasääsk saada seal domineerivaks putukaks ning teised, kahjutud putukaliigid võivad välja surra.
USAs Washingtonis asuva Carnegie teadusinstituudi tehtud uuringu raportis seisab, et vihmametsad võivad kliimamuutuse ja ebaseadusliku raie tõttu 2100. aastaks kaduda.
Uuringus seisab, et vihmametsade hukkumist mõjutavad eelkõige kaks asja – globaalne kliimasoojenemine ning metsa mahavõtmine. Need toovad kaasa sealsete liikide hävingu.
Uurijate sõnul võib 2100. aastaks võrreldes praegusega troopilise vihmametsade taimedest ja loomadest alles olla 18 – 45 protsenti. See tähendab seda, et enamik liike kas kohaneb, läheb ära või sureb välja.
Kõige ohustatum on Amazonase piirkond, sellele järgnevad Aafrika ja Indoneesia vihmametsad.
Vihmametsade päästmiseks on keskkonnakaitsjad teinud meeletuid kampaaniaid, aga metsaraie kestab edasi, sest see pakub vaestele riikidele sissetulekut. Raiutakse igal juhul – kas siis ausalt või ebaseaduslikult. Metsaraie kiirendab ka kliimasoojenemist, sest metsad on olulised CO2 sidujad. Vihmametsad toodavad olulise osa Maa õhust, tänu sellele hüütakse neid "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimine muudaks Maa albeedot, konvektsiooni ja sademete hulka oluliselt.
Troopiliste vihmametsade kaitseks rajasid keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu WWF, Greenpeace, NABU ja BUND FSC sertifikaadi.
Teised organisatsioonid: Pro Regenwald, Rettet den Regenwald ja Watch Indonesia edendavad täielikku loobumist troopikapuidust viimaste veel säilinud vihmametsade kaitseks.
Kasutatud materjalid:
www.wikipedia.org
www.roheline.ee
www.eestiloodus.ee
www. postimees .ee
www.miksike.ee
Margit Tänav