1 Slaid Mis on haridus? Haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks.
kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Tänan kuulamast!
Milleks mulle ühiskonnaõpetus ? Ühiskonnaõpetus on õppeaine, mis õpetab , kuidas olla sotsiaalselt aktiivne ühiskonnaliige, kaasinimesi arvestatav ja kuidas olla ennast teostav.Ühiskonnaõpetusega üritatakse saavutada, et õpilane hakkaks ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning omandaks oskuse ühiskonnaellu sekkuda. Mida annab aga mulle ühiskonnaõpetus ? Olen sageli mõelnud sellele, mdia teevad valesti inimesed minu ümber. Inimesed ei tunne seadusi ega tunnista oma kohustusi ühiskonnas. Inimesed, kes ei käi valimas , ei huvitu ühiskonnas toimuvast ,kuid siiski on pahased ümberringi toimuva tõttu
5 % Tänapäeval on suitsetamisest loobumiseks juba väga palju erinevaid tooteid. Küll leidub nikotiini sisaldusega plaastreid, närimiskumme ning mõned kasutavad isegi e-sigareti, mis on nüüdseks väga populaarne üle Euroopa. E-sigaretil on ka palju häid külgi võrreldes suitsuga. E-sigaret :Ei tee hambaid kollaseks, ei muuda hingeõhku ebameeldivaks, riided ja ruum, kus suitsetatakse, ei haise enam tubaka järele, pole vaja tuhatoose, pole ka ohtu suitsuga kuhugi auke sisse põletada, kaasinimesi ei häiri ebameeldiv lõhn ning võib tõmmata ka suitsukeelualades.
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik Ühiskonnaõpetus on üks osa kooliprogrammist. Selle maht õppeprogrammis on küll väike, kuid annab piisavalt korraliku ülevaate meie ümber toimuvast. Ühiskonnaõpetus on õppeaine, mis õpetab õpilasele kuidas olla ennast teostav, kaasinimesi arvestav ning sotsiaalselt aktiivne ühiskonnaliige. Aine vahendusel rõhutatakse demokraatia põhimõtete väärtustamist, tolerantsust, ühiskonnaelu kõlblikust ja kodumaa-armastuse põhimõtet. Näiteks õpitakse tunnis tundma riigi valitsemiskorda ja põhitõdesi majandusest. Tunni aruteludes saab ka palju teada meie ümber toimuvast olukorrast. Kuna hetkel on maailmas majanduslangus, siis ühiskonnaõpetuse tunnis on see pidevalt teemaks. Ilma
Alle; ühikonnas kui orb. Kultuuri mõiste oli ·tundeelamuste kõrvale tõusis Barbarus; liiga pinnapealne ja arusaamine väärilisena analüüsiv ja üldistav mõte Kivikas; kõrgemaist vaimsest väärtusest ei ·luuletajad tulid subjektiivsete Kärner; mahu väikekodanlase ajju. Kõik tunnete ringist avalamate kaasinimesi Tuglas; lähevad ärimeesteks ja ametnikeks, siis ja ühiskonda erutavate probleemide Under; kultuuri edasiviimine jääb unustusse. keskele Semper; Taheti maha suruda vägivalda ja enim ·kirjaniku pilkesõna viidi Suits; pühendunud loomingulisele tööle. ühiskondliku ellu Tassa NOOR- EESTI
Asutuseettevõtte kõnedele vastates esitletakse end: see kuulub ärisuhtlemise elementaarsete viisakusreeglite hulka kogu maailmas. Näiteks : ,,Tere! Aktsiaselt Metsapuu. Juku Jänes kuuleb." Olge võimalikult lahke ja sõbraliku häälega. Telefoni vastuvõttes, sobib ainult siis oma nime üksikult öelda, kui tegu on kas pereliikme, sõbra või tuttavaga. Kuidas käituda telefoniga avalikes kohtades? Helistamise või telefonile vastamisega ei tohiks häirida kaasinimesi. Helistaja peab alati pärast tervitust küsima:" Kas on sobiv hetkel rääkida?" Kui vastate kõnele kaupluses, leidi rääkimiseks koht, kuis te teisi ei segaks. Kindlasti pole sobiv rääkida täiskiilutud bussis, trammis või trollis. Samuti ka restoranis või kohvikus on sobiv lülitada telefon hääletuks. Paljudes kohtades on üldse mobiiltelefonid keelatud. Näiteks kinodes, teatrites ja muuseumides. Kasutatud kirjandus Lukas, M., Tsatsua, T. Etikett tööl ja kodus. 2008
ainult nende arvamus on õige, kuna nad ei aseta ennast teiste inimeste asemele. Tänu kogemustele ja suhtlemisele teiste inimestega hakkame mõistma, et asjad ei olegi nii ühekülgsed kui paistavad vaid, et neil võib-olla mitu tahku. Nii häid kui ka halbu. Tegelikult on hea, et igal inimesel on oma arusaam, sest igaühe arvamus on oluline ja tähtis, sest inimene on mõtlev olend ja igaüks meist on ainulaadne. See teadmine aitab meil mõista paremini iseennast ning kaasinimesi. Oluliseks aspektiks on kindlasti vaatepunkti positiivsus või negatiivsus ning mõju teistele inimestele. Oma arvamuse pealesurumine ei tähenda mitte alati, et teised sellega nõus on vaid pigem hirmu ennast väljendada ja saada hukkamõistu osaliseks, seda eriti eakaaslaste hulgas. Tihti arvame ekslikult, et probleemide lahendamine on raske ja ülejõu käiv ülesanne, aga hoopis lihtsuses võib peituda tõde ja lahendus. Tore on, kui saad seda maailma ise avastada ilma, et keegi kannataks
10. Kodutütar püüab teha head oma ligimesele. Kodutütarde organisatsiooni eesmärgid on: 1. Kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt; 2. Kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, kes on ausad, ettevõtlikud, otsustamis-ja vastutusvõimelised, tähelepanelikud, südamlikud, austaksid oma vanemaid, kaasinimesi ja loodust; 3. Arendada mitmekülgselt ja harmooniliselt noorte vaimseid ja kehalisi võimeid; 4. Harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja olema suutelised abistama hädasolijaid; 5. Valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks; 6. kasvatada tütarlastes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik. Pärnu loomade varjupaik
võimaldab küll pidada isikut surnuks, kuid samas hoida siiratavaid elundeid või kudesid märksa paremates tingimustes kui vereringe või hingamise lakates. Bioeetika vaated elule Milline on teiste elusolendite ja eluvormide väärtus inimelu kõrval? Läinud sajandi keskpaiku esitas Albert Schweitzer oma idee "aukartusest elu ees": üleskutse austada ja aidata kõike elavat, mitte üksnes kaasinimesi. Schweitzeri ideed toetab tänapäeva tuntumaid bioeetikuid Peter Singer, rõhutades vajadust loomi koheldes põhjustada neile võimalikult vähe kannatusi. Omapärane ja paljude arvates eetiliselt üsna küsitav tegevus on jaht, mida peetakse tänapäeval sageli algsest toidu hankimise eesmärgist suuresti erinevate meelelahustuslike ja turistlike kavatsustega. Inimese osad Kuigi talitlev rakk on elusa elementaarne üksus, ei ole hulkraksete olendite rakkudel
Võttis hinduismist vägivallatuse idee ja islamist ainujumala. Pühakiri: 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. Monoteistlik religioon: Jumal (Suur Õpetaja) on üks, ainus ja jagamatu. „Jumal on üks“ ongi põhivormel. Ka Jumal on guru ja tema vaim elab kõikides gurudes. Jumal avab end neile, keda ta on valinud ja kes on valmis. Ülim eesmärk: Mukti ehk ühinemine Jumalaga pärast ümbersünde. Selleks tuleb ühiskonda ja kaasinimesi teenida ja gurude armu taotleda. Jumal on ülim õpetaja. Sugu ja kast ei ole oluline. Oma ego tuleb alla suruda, suruda alla himu, viha, uhkus, ahnus ja materialism. Alates Nanakist kuni 18. sajandini on olnud 12 gurut. Kaks 17.sajandi guru ´t hukkusid märtritena, sundides ettevaatusele islami suhtes. Keskne tempel (Kuldtempel) asub Amritsaris. Üldse ruum, kus asub pühakiri, on gurdvara (tempel, pühakoda). Kogudus, kogukond – khalsa. Initsiatsioon 14-16-aastaselt.
vormiga teisend Luule e poeesia on värss e seotud kõne. Oma lüürilise sisu ja rütmika poolest kuuluvad siia ka vaba värss ja proosaluuletus. Luule jaguneb temaatiliselt mõtte-, kodu-, loodus-, armastus-, tundeluuleks jm. Viimased kuuluvad lüürilise luule alla. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, mitmesuguseid sündmusi jne enda vaatepunktist. Miniatuur on lühike, täpse sõnastusega ja rõhutatult lüürilise meeleoluga proosa väikevorm. Murre on teatud piirkonnale omane rahva ühiskeelest erinev keelekasutus. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdlus. Muinasjutt rahvajutt, milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse,
seadusevastase sekkumise eest. (vana.verska) Ühiskonnnaõpetus Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane hakkaks ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning omandaks oskuse ja valmiduse ühiskonnaellu sekkuda. Sellest tulenevalt rõhutatakse 2 ühiskonnaõpetuses senisest enam aine praktilist kallakut. Ühiskonnaõpetus on õppeaine, mis aitab õpilasel kujuneda ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ühiskonnaliikmeks. Aine vahendusel kujundatakse õpilase sotsiaalseid pädevusi, rõhutatakse demokraatia põhimõtete väärtustamist, tolerantsust, ühiskonnaelu eetilisust ja kodumaa- armastuse põhimõtet. Digipädevus suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle
tegelikkusea vastuollu, ebavõrdsesse olukorda. don Quijote rollid 1. rüütel-piik,hobune,õilis ja võitles hea eest 2. teekaaslane Sancho Panzale 3. ilmakodanik- elas oma maailmas,hull, läks tuuleveskitega võitlema, naiivne 4. raamatulugeja- 5. austaja- kummardas naist Teose olulisus ja sõnum: Autor naerab ja kurvastab sama asja üle, et inimesed ei saa aru kui nad midagi valesti tegid. Tähtis on olla hea ja kaasinimesi aitada, liiga palju põikpäisust pole kunagi hea Niccolo Machiavelli ''Eesmärk pühitseb abinõu'' -Firenze ajaloolane ja poliitik, kes analüüsis riigikordi ja andis nõu itaalia valitsejatele. Makjavellism on halvustav nimetus poliitikale, mis on riuklik, kõlblusetu, kokkuleppeline ja eelkõige manipuleeriv. Meie Vilgiga oleme vastu,eesmärk ei pruugi olla kõigi arvates suur ja üllas ning kõik peab jääma mõistlikuse piiridesse
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on
Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED Kuidas valmistuda helistama? Veenduge, et valitav number on õige
8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. 7 surmapattu: · Aplus · Omandihimu · Kiim · Kadedus · Õgardlus · Vihapidamine · Tujutus · Peagi saabub jumalariik, kus pole ebaõiglust ega kannatusi · Sinna pääsemiseks tuleb uskuda ja armastada jumalat ning kaasinimesi · Haridus, seisuslikud vahed jmt pole jumalariiki pääsemiseks oluline · Jeesust peeti Jumala pojaks ja messiaks · U 6-4 saj eKr olevat sündinud Petlemmas Jeesus · U 30-aastaselt hakkas mööda maad rändama kood 12 jüngriga · U 33-aastaselt löödi juudi ülikute nõudmisel Jeruusalemmas Kolgata mäel risti · 3 päeva hiljem olevat surnust üles tõusnud, kohtunud mitmete inimestega ja viimaks kehaliselt taevasse läinud. · Varajane areng:
Selle pealinn on Disneyland.“ Paeluvaks osutus ka autori järeldus, et seisame ebameeldiva fakti ees, et nagu kõikidel loomaliikidel, tuleb ka inimestel olla vägivaldne, kuid kogu küsimus on määras ja kavatsustes. Ilmseks üheks oluliseimaks kokkuvõteks on autori enda lõpusõna, kus ta mainis, et võime püüda maailma parandada ent võimatu on pöörata see tagasi kujuteldud paradiisiaega. Lõpuks saame vaid aksepteerida oma vastuolulist loomust. Küll aga võime püüda kahjustada kaasinimesi ning teisi looma- ja taimeliike, kellega me jagame seda väikest planeeti. Reaktsioonid. Dialoog autoriga. Kommentaarid teose väärtusest Sinu eriala kontekstis. Leian, et tegemist on fantastilise raamatuga. Lihtne struktuur ja kirja vormis paberile pandu on just see, mis teose omapäraseks teeb. Selle lihtsus ning isiklikkus teevad köite veelgi huvitavamaks ja kaasahaarvamaks, muidugi annavad omalt poolt juurde ideaalselt illustreerivad tsitaadid. Antud
- soodustada lapse igakülgset arengut - tõhustada koostööd lastevanematega - kasvatada vastutustundlikke kodanikke - soodustada lapse loovust - tagada lapse heaolu - valmistada lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks Eesti koolieelse lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: - luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav - hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks
Auväärne, oma kohustusi korrektselt ja lõpuni täitev, paljude meelest tüütu, lapsik ja vanamoodne põlvkond hääbub tasapisi terves maailmas. On suur eksitus suhtuda sellesse kui tähtsusetusse pisiasjasse ning isegi kergemalt hingata: pole vaja enam kuulata tüütute õpetajate jorisemist. Kahjuks kaob selle „vanamoodsa“ põlvkonnaga tasapisi ka moraal. Võib siiski tekkida küsimus, et milleks meile moraal ning kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele.
täiskasvanu rääkimine õigest suhtlemisest. Sotsiaalsus (social)- näitab inimese psüühilist arengut, mis iseloomustab, mil määral on inimene võimeline aru saama oma käitumise ja tegevuse tagajärgedest ning tehtud otsustest, neid ette nägema ja tehtu eest vastutama. Ühelt poolt on sotsiaalsus inimese arengu eesmärgiks, teiselt poolt ka arengu hindamise aluseks. Selles avaldub inimese võime pikka aega alal hoida tundmustel põhinevaid suhteid, hinnata ja austada kaasinimesi, kokkulepetekohaselt käituda. Sotsiaalsete oskuste arengut ei saa vaadelda eraldi lapse üldisest arengust, sest muude tegevusalade areng on algusest peale seotud sotsiaalsete oskuste arenguga. Lapse arusaam ümbritsevast põhineb nendel tähelepanekutel ja kogemustel, mida laps teeb täiskasvanu vahendusel välisärritajate mõjul. Sotsiaalsed oskused arenevad üksikisiku ja keskkonna vahelises mõjutuses.
vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago. Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi? KUIDAS LOOBUDA? Ära suitseta tegevuste juures, vaid leia suitsetamise jaoks eraldi aeg. Näiteks kui oled harjunud autoroolis suitsetama, siis nüüd pead suitsetamiseks auto seisma jätma ja väljuma. Korralda endale kodus suitsuvabad piirkonnad ja laienda neid järjest. Määra loobumispäev. Vali päev, mis on vaba liigsest pingest. Näiteks puhkuse esimene päev või päev mis on erinev tavaelu rütmist. Kui lähiajal on oodata pidustust, sünnipäeva,
praegu kasutatavad meetodid hoopis soosivad psühhopaatide kalduvust vägivallatsemisele. Lähiajaloos pole olnud ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud sarimõrvarite tagasipöördumist vägivallata ühiskonda. Nii mõnegi praegu rakendatava ravimeetodi tulemus on hoopis see, et psühhopaadid täiustavad oma kriminaalseid strateegiaid. Seoses sellega leitakse, et psühhopaadid omandavad üha paremaid võtteid, kuidas kaasinimesi petta, ära kasutada ja manipuleerida. Sarikurjategijad erinevad teistest mõrvaritest selle poolest, et neile ei avalda kord mõistetud mõju ning nad ei õpi (üldiselt) juurde midagi head. Teadlaste veendumuse kohaselt on sarimõrvareist psühhopaadid isiksusehäiretega inimesed, kes reageerivad teatud olukordadele äärmusliku vägivallaga. Neil puudub teatud hetkedel täielikult kaastunne, süütunne ja ka ülekantud tähenduses valutunne.
käsitletava teema olemusest ja lapse ealisest arengust selle konkreetse teema osas. 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö Kodust ja perekonnast saab laps esimesed arusaamad eluviisist, väärtushinnangutest ja emotsionaalsusest. Perekeskkond ja kasvatusmeetodid panevad aluse lapse füüsilisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele tervisele. Perekonnast sõltub lapse psüühiline heaolu, usalduslikkus ning suhtumine teistesse inimestesse. Kui pere näeb maailma ja kaasinimesi positiivselt, siis teeb seda ka laps. Kui laps tunneb, et teda armastatakse ja hoitakse, et ta on kallis, siis oskab ka tema seda tunnet kanda ja edasi anda teistele teda ümbritsevatele inimestele. Kodu ja lasteaia koostöös tuleb arvestada lapsevanemate soove ja koostöövormide eelistusi ning koostööd mõjutavaid tegureid eeskätt lapsevanema, lapse ning lasteaia elu- ja töökorralduse seisukohalt. Head koostööd ei saa toimuda, kui puudub omavaheline usaldus ja
Selle toon võib olla positiivne ("olen hea","olen tubli") või negatiivne ("olen halb", "olen kasutu").(1) Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes.(2) Enesehinnangu tuuma moodustavad inimese põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene te üldse olete. Need veendumused meenutavad tavaliselt kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad pigem arvamused kui faktid. Need on seisukohad või järeldused inimese enda
KUIDAS KUJUNEB ENESEHINNANG? Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui
alaarenguga", kuid tihti "on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele või arengu häirele." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE on kirjas, et "1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 1) teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINAMEIETEISED), on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride võimalikkusest, eristab kuuluvust OMAVÕÕRASÜHINE; 2) suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt õigusnorme, hoidub vägivallast; 3) järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid; 4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates situatsioonides, hoidub teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi;
eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lasteasutsue liigid: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele
kandmiseks. (Kaitseliidu Keskjuhatus). Organisatsiooni eesmärgid Kodutütarde organisatsiooni eesmärkideks on: 1. Kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja Eesti meelt; 2. Kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, kes on ausad, ettevõtlikud, otsustamis- ja vastutusvõimelised, tähelepanelikud, südamlikud, austavad oma vanemaid, kaasinimesi ja loodust; 3. Arendada mitmekülgselt ja harmooniliselt noorte vaimseid ja kehalisi võimeid; 4. Harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja suurendama suutlikkust abistada hädasolijaid; 5. Valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks; 6. Kasvatada noortes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik. Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse koonduseid, loenguid, kursuseid, praktilisi töid,
Töömotivatsioon Vajadused ja soovid, mis on tõukejõuks isiklikus tööalases tegevuses. Töövari Inimene, kes jälgib teise inimese tööpäeva. Õpe/koolitus töökohal Kutsealane ettevalmistus töövõtjatele, mis toimub töökohal. Üldharidus Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Varjutatav (töövarjul) Kogemustega inimene, keda terve tööpäeva saadab õpilane. Teema kirjeldus
1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6
2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav – inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev – keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3. teeskluseta – väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid, 4. aktsepteeriv – kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav – tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6
kasvaks, rahulik ja õnnelik inimiene. Mis on agressiivsus? Agressiivsus on sotsiaalse arengu hälve. Agressiivsus tähendab, et saavutamata on jäänud sostsiaalsusega seostuvad eesmärgid ja ideaalid. Sotsiaalsust võib pidada tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks ja aluseks millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sotsiaalsus tähendab võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada, ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Sotsiaalsus tähendab ka oskust oma tunge ja vajadusi väljendada teistele inimestele vastuvõetaval viisil. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). „Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist konrtollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Inimese
· Eesti (5%) - tagantpoolt 4. kohal · Eestis "mina-keskne" ühiskond - pered ja ühiskond ei ole eriti ühtehoidvad · Elu on "mina-keskses" ühiskonnas kallim kui solidaarses ühiskonnas Kuidas saada õnnelikuks? · Õnne retsept on: perekond, sõbrad ja usaldus; õnnelik abielu suurendab rahulolu samavõrd kui aastase sissetuleku tõus 100 000 võrra · Mida enam saavad inimesed usaldada oma naabreid, poliitikuid, riigiinstitutsioone ja kaasinimesi, seda õnnelikumad nad on · Solidaarsus: kui kaotad töö või jääd raskesti haigeks, ei jäta ühiskond sind hätta Indiviidi kogurikkus ühiskondlik rikkus Indiviidi kogurikkus (Monroe M.Diefendorf; Robert Madden) · Personaalne väärtus (kes te olete) · Finantsväärtus (mida te omate, mida te oma rahaga teete) · Sotsiaalne väärtus (kuidas te maailma mõjutate, paremaks muudate) · Lisaks veel immateriaalsed varad elutarkus,
), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt.moraali kuldreegel) Deontoloogilise eetika põhimõtted: · vägivaldsusetus; · kaasinimesi tuleb kohelda, kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid Deonotloogiline eetika jaotatakse õiguste ja kohustuste teooritateks: Õiguste teooria järgi on inimesel teatud absoluutsed õigused, mida ei tohi rikkuda (õigus elule, vabadusele, turvalisule, omandile jm.) Kohustuste teooria järgi kohustused tulenevad õigustest (tuleb olla vägivaldsusetu, austada teisi inimesi jm.) Kant nimetas oma moraaliteooriat universalismiks. Põhipuudus: Paindumatus, kompromissitus Uusaegne eetika
suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago. Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi? (,,Passiivne suitsetamine ") On teada, et paljud kopsuvähi juhud on põhjustatud passiivsest suitsetamisest. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse
õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Samas on põhikooli lihtsustatud õppekavas (1.2) kirjas, et rõhuasetus on järgmistel oskustel: "1) õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda; 2) õpilane armastab kodumaad; 3) õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi erinevusi; 4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; 5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; 7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; 8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust;
kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. -Surnute linn - Koht kuhu maeti need, kelle perel oli piisavalt raha, et neile sinna haud osta. -Nõidus (lk 117) ehk nõidumine on kujutelm, et eriliste võimetega inimene, nõid suudab oma hingejõuga või teatavate toimingute ning vahenditega mõjutada kaasinimesi, loodust ja üleloomulikku maailma. V Raamat: Habiirid Kahe aasta jooksul, mil Sinuhe elas Smürnas õppis ta ära keele ja kirja. Ta töötas arstina ja ta oli väga austatud ja hästi makstud. Smürnas kohtab Sinuhe oma sõpra Horemhebi, kellega koos läheb ta sõtta. Seal ravib ta viga saanuid. Pärast sõda annab Horemheb Sinuhele nii palju kulda kui tal anda on, et ta läheks välismaale oma oskusi arendama, ja ka, et Sinuhe oleks Horemhebi silmadeks ja kõrvadeks.
eesmärgid on jäänud saavutamata. Sotsiaalsus ei ole ainuüksi psüühilise arengu valdkond, vaid seda võib pidada nii tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks kui ka selleks aluseks, millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sel juhul ei tähenda sotsiaalsus seltskondlikkust, sotsiaalseid harrastusi, soovi pidada suurt sõpruskonda ega psüühika suunatust enam välismaailmale kui iseendale, vaid võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. See
Täitumatute soovide külge klammerdumine. Mõnel tekib depressioon sellel põhjusel , et klammerdutakse millegi külge ega olda suuteline seda unustama. Näiteks langeb inimene depressiooni uskumusest, et ta saab olla ainult õnnelik selle ühe naisega, aga too teda ei taha. Asi polegi niivõrd selles, kas ta seda naist saab, kuivõrd klammerdumine kellegi või millegi külge, tahtmata tunnistada, kas see, mida ihust ja hingest tahetakse, on ka võimalik. Sissepoole suunatud viha ja raev. Kaasinimesi avalikult hukka ei mõisteta , kuid etteheited endale ja enesepõlgus on nende puhul sagedane. Varjatud negatiivsed tunded on depressiooni koostisosad , samuti kapseldumine ja kapriisitsemine, ilmutades agressiivsust omale lähedaste inimeste vastu. Nad karistavad neid, kelle vastu viha on suunatud subtiilsel ja passiivsel moel. Isoleerimistaktikaga kaasneb veelgi suurem võõrandumine armsast inimesest. depressioon ja üksildus süvenevad. Ülearu range süüme ja perfektsionism
Selle vahendusel on hõlpsam sisse elada lapsemaailma ning suuta mõista oma lapse mõttekäike ja käitumismotiive(Talts&Tilk 1997:83). 14 2.5. Peretraditsioonid Perekond ja peretraditsioonid on olulised iga inimese elus. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus hoitakse au sees rahvakombeid, kus pööratakse üksteisele tähelepanu, kus tuntakse rõõmu ühisettevõtmistest, areneb kaasinimesi ja kultuuri mõistvaks. Läbi peretraditsioonide õpib ta hindama vanu rahvakombeid, austama seda, mis on läbi aegade olnud eestlastele püha. Õpib olema viisakas, teisi arvestav, vastutav. Lapsevanemate poolt loodud perekultuur hõlmab kõike traditsioonilist perekonnas. Läbi perekultuuri kujundatakse lapses õiged tõekspidamised, hoiakud ja väärtushinnangud. Läbi pere traditsioonide saab lapses kujundada positiivseid omadusi (Mõtsla 2003).
3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor
Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga. Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem? Usun, et võtmeks on suhtumine inimesesse. Ükski
olukorrast ja tegelasi on vähe. Tegevuse kulg on pingeline ja lõpp sageli ootamatu. Miniatuur lühike, täpse sõnastusega ja rõhutatult lüürilise meeleoluga proosa-väikevorm. Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest ja elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Memuaristika e mälestuskirjandus mälestusteosed, kus autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, sündmusi oma vaatepunktist. Annab hea ülevaate autoriaegsest elust. Elulugu elukäigu kirjeldused, omamoodi mälestused. Päevik vahetud ülestähendused oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Enamasti päevakajalistel teemadel. Murre teatud piirkonnale omane kirjakeelest vanem ja erinev keelekasutus.
Me teame seda enda meelte kaudu, seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, et me neid kombime. Kuid kõik me teame ühtlasi, et need meeled meid sagedasti petavad. Ent kui nad mõnikord meid petavad, siis ei ole võimatu, et nad seda alati teevad. Võib-olla on kogu kehaline maailm ja tema ol- masolu paljas meeltepete. Kuigi me praktilises elus nende olemasolus kindlad oleme, siiski jääb teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Olevuste hulgas, mis meid ümbritsevad, leiame ka oma kaasinimesi, tundvaid, mõtlevaid ja tahtvaid olevusi. See tähendab muidugi, et me peame neid sellisteks; mõtlemine, tahtmine ja tundmine on midagi, mida me ainult oletame. Riietes, mida me näeme, võiksid elavate olevuste 7 asemel ka masinad olla. Ka teiste inimeste olemasolu jääb kaheldavaks. Ent kuidas on lugu minu endaga ja minu enda kehaga? Ma näen sagedasti und ja võib-olla on ka see unenägu, et ma siin ja nüüd midagi teen
omane intiimsus ja kaastunne. Ta on suuteline rajama suhted perekonnas armastusele ning arendama lähedasi sõprussuhteid ka teiste inimestega. Tänu osavõtlikkusele on ta salliv kõige endast erineva suhtes teistes inimestes ning võimeline tundma inimestevahelist kokkukuuluvust. 3. Küps isik ei kahtle oma väärtuses ega muretse mulje pärast, mis ta teistele endast jätab. Samuti suudab ta valitseda oma emotsioone, nii et see ei häiriks kaasinimesi. 4. Küps isik näeb asju säärasena, nagu need on; talle on omane realistlik eluvaade. Ta ei moonuta tõelisust ega projitseeri sinna olematuid omadusi. Ta on võimeline oma tarbeid valitsema ja impulsse ohjeldama, ilma et laseks neil end juhtida. Ta ammutab elus toimetuleku jõudu lihtsast põhimõttest: pühenduda jäägitult oma elulistele ettevõtmistele. 5. Küpsele isikule on omased sügav enesetunnetus ja arenenud huumorimeel. Tal on hea
1992). KOOLIEELNE LASTEASUTUS Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele
positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago. Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi? (,,Passiivne suitsetamine "http://www.online.ee/%7Ejaant/tervis/lingid/suitsetamine.html) Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. On teada, et paljud kopsuvähi juhud on põhjustatud passiivsest suitsetamisest
Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga. Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem? Usun, et võtmeks on suhtumine inimesesse.
Immanuel Kant (1724-1804) oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, kategoorilise imperatiivi, mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused: "Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks." 5 Lisaks järeldas Kant oma üldfilosoofiast eetikasse lause, et kaasinimesi tuleb kohelda kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (näide rahalaenajast, kes ei kavatsegi tagasi maksta). Õigused saavad olla positiivsed või negatiivsed. Gerald Cavanagh 6 õigust, mis saavad olla aluseks ka normatiivsele eetikale ( sh. ärieetikale). Neist esimene on peamise kaaluga, teised võrdselt tähtsad: 1. elu ja turvalisus; 2. tõde, tõepärasus; 3. privaatsus; 4. vabadus kuuluda; 5. sõnavabadus; 6. eraomand.
annaabi.ee 
