50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fuckschool
Õppematerjali autor
mõistetavaks. Ühiskonnaõpetuse tundide raames tutvutakse põhjalikult Eesti Vabariigi põhiseadusega. See on aga vajalik selleks, et olla seadusekuulelik kodanik. Seadusekuulelik kodanik on aga riigile parim mida tahta. Elades riigi seaduste järgi on inimesed ka ise palju õnnelikumad ja neil on lihtne ning muretu elu. Igas riigis on siiski ka kurjategijaid ja kriminaale kuid seadustega tutvumine annab õpilastele aimu, kuidas käituda hea ja väärika kodanikuna. Arvan, et ühiskonnaõpetus on üks praktilisemaid koolitunde, kuna kõik mida seal õpitakse pärineb elust enesest ja sellega peame me kõik varem või hiljem kokku puutuma. Parem on, kui lapsed juba noores eas teavad, millises ühiskonnas nad elavad ja mida selles elamine nendelt nõuab.
Kogu ainetsükli vältel rõhutatakse vajadust kujundada õpilastes: - ühiskondlike protsesside toimemehhanismide mõistmine; - hoiak, et ühiskonnaelu puudutavates küsimustes isikliku argumenteeritud seisukoha omamine on vajalik; - ühiskonnaelus osalemise oskused ja valmidus, kodanikuosaluse tähenduse ja vajalikkuse mõistmine. Taotluseks on õpilase enesemääratluse kujundamine, teadlike ja motiveeritud valikute tegemise valmidus. Õppesisu ja -meetodite valikul arvestab ühiskonnaõpetus eakohasuse printsiipi, Eesti ühiskonna arengut, rahvusvahelisi printsiipe, spetsiifilisi integratsiooniküsimusi ning nende lahendamise riiklikke prioriteete. Eesmärkide saavutamisel nähakse ühiskonnaõpetuse kui pedagoogilise protsessi komponentidena: - teadmiste vahendamist poliitilistest- ja majandusteooriatest, -süsteemidest, -struktuuridest ning protsessidest, inimestevahelisest suhtlemisest, rahvusvahelisest elust; 3
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läb
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste.
intellektuaalselt suhelda, ühine keel leida. Uudiste vaatamise poolt olen kindlasti ka ise vaid nii saab kõige kiiremini teada päeval toimunust, sealjuures ka pilti näha. Loodussaated on tõesti põnevad. Näinud erinevate loomade elukombeid ning saanud professionaalset infot, kuidas erinevate loomadega looduses neid ärritamata käituda, on vajalik. See sunnib ise uut infot otsima ja lisalugemist hankima. ,,Seebioopereid" ma ei vaata. Need võtavad nii palju aega ja milleks on vaja teada teiste eraelu. Oma elugagi on küllalt tegemist. Kahju, et minu eakaaslaste hulgas on teiste ellu süüvijaid. Multifilmid on osalt lõbusad, aga kui olin pisem, siis olid lastesaated palju südamlikumad ja soojemad. Kui nüüd vahel neid vaatama jään, siis kurvastab, et liiga palju on sõdimist, paugutamist, verdki ... Kas need ikka arendavad mudilasi, missugune on nende kasvatuslik väärtus, kellele neid vaja on ... Arvan, et niisugused tuleks ära
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k
kriteeriume ja seda, kui palju üks või teine neist Eestis on rakendatud. Kuna kõigi nende põhjalik analüüsimine on väga mahukas töö, mis väljuks käesoleva essee raamest, võtan vaatluse alla õigusliku keskkonna ja katsun anda ettekujutuse sellest, kas Eesti seadused on positiivsed seadused, mis tõstavad kodanike võimet iseendaga hakkama saada. Õigusliku keskkonna valisin selle pärast, et see valdkond pakub mulle huvi, olen sellega põgusalt eelnevate õpingute käigus tutvust teinud ja ka minu igapäevased töö ülesanded on vähemal või rohkemal määral reguleeritud erineva taseme õigusaktidega. Lisaks eelnenule oleme me riigi kodanikena kõik õigustest sõltuvad. Mis siis on õigus üldiselt? Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga (Livental 1999:10)
tegevuse, täidab ülesande, kontrollib ja hindab tulemust; 14) teeb vaatluse põhjal järeldusi; 15) kirjeldab oma praktilist ja vaimset tegevust; 16) loeb ladusalt, hangib informatsiooni oma teadmistele vastavast tekstist; 17) loeb lihtsat plaani, kaarti, tabelit; 18) teab inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast; 19) valdab emakeele praktilist grammatikat, st mõistab ja kasutab süntaktilisi konstruktsioone nende tähendust arvestades. Suurendatud eesmärgid tunduvad mulle kõige olulisemad, kuid on ka küsitab, kas õpilased saavutavad neid 7. klassi lõpuks. Ma arvan,et pigem 9. klassi lõpuks või isegiveel hiljem. Kuid selle pooletuleb püüelda. 3.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.9. klassis 3.7.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, kuid verbaalse mõtlemise osakaal tõuseb. Uute teadmiste omandamisel suureneb funktsionaalse lugemise osatähtsus, õpilased omandavad oskuse teha märkmeid ja neid kasutada, täita ülesandeid suuliste
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid