Kirjanduslikud mõisted (1)

Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas.
Algriim -sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires.
Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga.
Ballaad on pikem jutustav luuletus , mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus.
Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks
Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist
Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud.
Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist.
Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused
Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm . Haiku koosneb 3 reast ja 17 silbist Teemaks on loodus ja inimtunded.
Ilukirjandusliku teksti puhul on mõjureiks kunstilised väljendusvahendid ning ilukirjandus käsitleb inimeste elu kirjaniku loodud maailmas Isikustamine e prersonifikatsioon on elututele objektidele v loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine
Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest.
Jutustus on proosazanr, mida iseloomustavad kindlapiiriline süzeeliin, rahulik kulg ja vaba vorm. Tegelasi ja sündmusi võib olla palju.
Kuuldemäng on raadio kaudu esitamiseks mõeldud draamateos, mis rajaneb peamiselt sõnal.
Kirjeldusi nii otsesetid kui kaudseid, kasutab kirjanik miljöö loomisel, tegelaste elukeskkonna, ümbruse kujutamisel, tervikmulje tekitamiseks.
Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend
Luule e poeesia on värss e seotud kõne. Oma lüürilise sisu ja rütmika poolest kuuluvad siia ka vaba värss ja proosaluuletus. Luule jaguneb temaatiliselt mõtte-, kodu-, loodus-, armastus-, tundeluuleks jm. Viimased kuuluvad lüürilise luule alla.
Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus
Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, mitmesuguseid sündmusi jne enda vaatepunktist.
Miniatuur on lühike, täpse sõnastusega ja rõhutatult lüürilise meeleoluga proosa väikevorm.
Murre on teatud piirkonnale omane rahva ühiskeelest erinev keelekasutus.
Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdlus.
Muinasjutt rahvajutt , milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid.
Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega Tänapäeva muistendeis nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks...Rahvalaulik on rahvalaulu esitaja , eeslaulja ning ka laulu arendaja .
Mõistatus sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama.
Novell on proosa väikevorm, mis keskendub sündmustikus kõige olulisemale. Tegelasi on vähe tekst tihe ja pingeline, lõpp tihti ootamatu .
Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt.
Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik.
Pastoraal karjaseluuletus. Kujutatakse karjase ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis.
Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga.
Proosa on kirjanduse ühe põhiliigi eepika väljendusvorm. Proosateoses jutustatakse sündmustest, tegelastest ja olukordadest enamasti rahulikult ja tõepäraselt.
päevikus tehakse vahetuid ülestähendusi oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist.
Romaan on proosažanr, mida iseloomustavad täiuslikkusetaotlus, mitmekülgsus elu kujutamisel, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajalike kulg. Seiklusromaanis on ülekaalus seikluslik ainestik.
erinev kõnekeel, mis iseloomustab selle kõneleja rühmakuuluvust. Iga sugupõlv loob uue slängi, samuti on oma släng eri elualade esindajail.
Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate.
Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest,
samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärgist lähtuvalt eristatakse teadusliku, vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja.
Resümee ehk kokkuvõte annab edasi mingi teksti keskse sisu.
Retsensioon e. Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse , filmi, näituse, raamatu, heliplaadi või muu kunstinähtuse kriitiline hinnang.
Rahvaluule e folkloor on pärimuskulturi see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming.
Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest.tavaliselt kordas eeslaulja laulud värsse koor.
Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult skeemi 4+4+3+3 järgi.
Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid, lausekujundid ja kõlakujundid.
Släng on ühiskeelest – kirjakeelelähedasest üldrahvalikust kõnekeelest – e
Stroof luuletuse salm.
Teadusliku teksti eesmärk on teadmiste pakkumine mõnelt teadusalalt, andmete ning faktide esitamine.
Telelavastus on teleekraani kaudu näidatav draamateos.
Ulmekirjanduse väljamõeldud maailmas toimuvad sündmused on tegeliku eluga enamasti vähe seotud
Usutlus e. Intervjuu on vastastikune kõneluse vorm, kus intervjuintervjueeria küsib kas info saamiseks või intervjueeritava arvamuse väljaselgitamiseksVanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Vanasõnale on lähedane aforism , vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või elutõde.